Konrad Mägi loomingu suhe tegelikkuse järeleaimamisega on muutlik. Oma päris esimestes maalides Norra-perioodil töötab Mägi väikestel pindadel peaaegu abstraktselt, hägustades piirjooni, üldistades vorme, asetades rõhkusid abstraktsetele värvikooslustele.

Saaremaal töötades näeme abstraktsuse kohalolu mitmel maalil, ent sarnaselt Norra-perioodile võivad nende kõrval valmida teosed, kus tegelikkust kopeeritakse võrdlemisi realistlikult, manipuleerides küll vormide, dramaturgia ja muu säärasega, ent mitte irdudes realiteedist. Üldiselt on aga varases Mägi loomingus need kaks impulssi omavahel segunenud, mingeid väga selgeid erisusi ka ühe maali territooriumil ei ole mõtet otsida.

1910. aastate keskel aga abstraktsuse määr üldiselt kahanes. Mägi töötas siis palju portreežanris, kuid ka natüürmortides ning Võrumaa vaadetes eelistas ta pigem reaalsustruudust. Sedalaadi nihke põhjuste üle spekuleerides võime kõneleda fotograafia mõjust, kuid see on äärmiselt kahtlane. Samuti võime oletada seost Mägi paikseksjäämise ja reaalsustõmbe vahel. Elades nüüd Tartus või Viljandis ja saamata enam pidevalt uusi impulsse maailma avangardkunstist, võis toimuda teatud loominguliste inspiratsiooniallikate kärbumine, mis võis kaasa tuua liikumise lähemale realiteedile. Samuti võime oletada muid loomepsühholoogilisi põhjuseid. Mägi rännuaastad olid lõppenud, ta liikus nüüd vägagi kodustes maastikes ja kadunud oli võõrapärastest loodusvormidest tekitatud emotsionaalne afekt, mis oleks võinud esile kutsuda kaldumise abstraktsusesse.

Ka Pühajärve maastikud külgnevad mitmel juhul realistliku kujutamislaadiga, seda eriti maastikuvormide puhul, kuna fantaasiad on pagendatud vaid pilvekujutistesse. Käesolev töö on sellises kontekstis aga erandlik. Me näeme siin vormide abstraheerimist ka maastikus eneses ja kuigi motiiv jääb äratuntavaks, toimuvad maali pinnal mitmed irdumised realiteedist.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.