Käesolevast motiivist on valminud Mägil kaks maali ning säilinud on ka visand. Ilmselt on maal valminud 1922. aasta sügisel või 1923. aasta kevadtalvel juba Tartus olles, kuna kavandile on märgitud värvide nimed, millest maalides lähtuda. Antud töö on viimistletum, läbitöötatum ja suurem kui erakogus olev teos, mistõttu võib ka oletada, et Capril valmis siiski kavandi põhjal juba ka erakogus olev töö ning ainult Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonis asuv maal on loodud hiljem.

Maal on ruumiliselt ülesehituselt kompleksne ja mitmekihiline, kasutades käikude, trepistike, ukseavade ja tornikeste labürintlikku mustrit. Maali pinnal ei muutu mitte ainult ruumiliste elementide tüübistik – arhailisemad hoonekatked asenduvad foonil modernistlikemate hoonetega –, vaid teiseneb ka atmosfäär. Esiplaan on lahendatud võrdlemisi realistlikult ning märkame mitmeid Caprile iseloomulikke elemente (nt viinamarjataimedega raamistatud käigud, tornidesse tõusvad trepid jms), kuid tagaplaanil sukeldub Mägi taas romantilisse müstikasse.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.