Vinjetid Friedebert Mihkelsoni (Tuglas) novellikogule “Kahekesi” (Noor-Eesti, 1908). 

Esimeseks raamatuks, mille illustratsioonide kunstiline tähendus ületas kitsalt Tuglase teksti kaunistamise piirid, oli novellikogu “Kahekesi”. Küsimus ei ole siin mitte Konrad Mäe poolt loodud vinjettide ja Tuglase sõna seotuses, vaid kaunistuste iseväärtuses ja eelkõige nende stilistikas. K. Mägi ei teinud vinjette mitte Tuglase tekstidele toetudes, need valmisid ilmumisest kaks aastat varem, 1906. aastal Ahvenamaal Jomala kihelkonnas Önningby külas Nedra Knapansi talus. Neid tüüpilisi juugendlikke loodusestilisatsioone luues ei olnud K. Mägi veel isiklikult tuttav Tuglasega, kuid neil oli olnud kaudsemaid kokkupuuteid ja seda ka kunsti pinnal. Nii olid nad kunstnikena koos esinenud Juhan Lilienbachi poolt Peterburis välja antud poliitilise pilkelehe “Tiiu Tasane” 1906. aasta kolmandas numbris, mille kaane joonistus oli Tuglaselt, lehekülg edasi aga K. Mäe vinjett “Maakoht Soomes”. 

Ühes oma kirjas 1906. aasta märtsist kirjutas K. Mägi: “Kõige paremad vene lehed on kinni, muidugi ka meie leht, millest ainult 3 nummert välja tuli”. Muuseas, üks J. Lilienbachi väljaanne pandi aresti alla just Tuglase pärast, põhjuseks tema “Kätkilaul”.

Novellikogu “Kahekesi” kohta on kunstiteadlane Evi Pihlak väitnud, et “see oli Mäe esimene terviklikult kujundatud raamat, mis trükki jõudis.” Öeldu pole täpne, sest kujundus polnud üksi K. Mäe töö, raamatu kaane oli joonistanud К. A. Hindrey.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.