Võrust kümnekonna kilomeetri kaugusele lõunasse jäävasse Kasaritsa jõudis Konrad Mägi 1916. aasta suvel, kui talle kirjutas tema jaoks võhivõõras kohtunik Martin Taevere ja kutsus teda suveks enda juurde tervist parandama. Martin Taevere oli tegelenud nooruses kunstiga (mh maalinud altaripilte), kuid õppinud siis õigusteadust ning 1916. aastal oli ta Võru 2. ülemtalurahvakohtu esimees, tõustes mõned aastad hiljem riigikohtunikuks. Alates 1910. aastate keskpaigast hakkas Taevere taas tegelema ka maalikunstiga.

Taevere otsus kutsuda Mägi enda juurde suvitama oli seotud kohaliku metsniku käest kuuldud uudisega, mille kohaselt olevat Mägil tervis kehv. Avalikku teavet Mägi tervisliku seisukorra kohta polnud antud, küll aga oli metsniku abikaasa Mägi tuttav ning oli pakkunud juba paar aastat tagasi Mägile talveks korterit oma sugulaste juures.

Taevere suvitas 1916. aasta suvel Kasaritsas erinevate teede ristis paiknenud Kurtspalu (Kurtspalo) talus, mis on hävinud. Ajakirjanduses nimetati seda Mätliku villaks, sest kuulus ilmselt Võrus tegutsenud advokaat Konstantin Mätlikule, kes samuti oma suved seal veetis. Talu lähedal voolas Koreli oja, ümbruskonnas oli hulgaliselt väikeseid järvi ning järsu tõusuga künkaid.

Kasaritsas suvitas Mägi kindlasti ka järgmisel 1917. aasta suvel (ühes kirjas teatab oma lahkumisest 1. augustil), võib-olla ka hiljem. Neil suvedel valmivad küll mitmed idüllilised suvemaastikud, mida iseloomustab kohatine seriaalsus, kompositsioonide ehitamine läbi horisontaalsete tsoonide, impulsiivse ja afektiivse loomelaadi asendumine konstrueeritumaga. Samas on aimata tumedamate eksistentsiaalsete hoiakute süvenemist.

Lisaks Kasaritsale liikus Mägi Võrumaal päris palju, võib-olla jalgsi, aga võib-olla ka jalgrattaga (on säilinud teateid, et Mätliku villast läks kaduma nikeldatud jalgrattapump). Ta rändas nii lähipiirkondades kui ka mitmekümne kilomeetri kaugusel Kanepi lähedal. Säilinud on hulgaliselt Lõuna-Eesti motiividega kavandeid, samuti Martin Taevere mälestused, mis lubavad oletada, et Mägi töötas palju otse looduses, luues seal nii kavandeid kui alustades ka juba maalimisega.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.