Sarnaseid väikseid puidust majakesi lillelisel väljal kujutas Konrad Mägi mitmel korral. Tegemist on Norra kultuurmaastikule iseloomuliku aida või küüniga: lihtsatest ehitusmaterjalidest valmistatud lakoonilise arhitektuuriga pisihoone. Mägi kasutab küüni neutraalse foonina, mis aitab paremini esile tõusta lillevälja värvilisel üldilmel.

Konrad Mägi loomelaad oli eriti varasematel perioodidel impulsiivne. Võib oletada, et ka käesolev teos on maalitud kohapeal, otse looduses. Säärane loometaktika ei olnud tähelepanuväärne ainult kitsalt kunstiloolises kontekstis, vaid seotud ka kunstniku agentsusega seotud problemaatikaga. Vähendades teadliku konstrueerituse osakaalu ning suurendades impulsiivse reageerimise osatähtsust kerkib küsimus mitte ainult romantilise kunstnikumüüdi – teadlikust või teadvustamata – kultiveerimisest, mille kohaselt on kunstnik ümbrust erakordse tundlikkusega tajuv natuur ning tema kunstiteosed geeniuse emotsionaalse afekti tulemused, vaid võib laiemalt küsida selle järele, mis on subjektiivse tahte osakaal antud mõttelaadis.

Modernistliku autorina, kes kehtestas Eestis ühena esimestest moodsa ja ümbritsevast ühiskonnast autonoomse kunstnikumina kontseptsiooni, oli Mägile iseloomulik ka individuaalsete tungide teadvustamine ning nende käsitlemine vähemalt kaudselt ka kunstiteose toorainena.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.