Linda Kapsta sündis 1895. aastal Tartumaal Tammistu külas Taabri talus. Nii nagu väga paljud Konrad Mägi sõbrad, aga ka portreteeritavad oli ta seega pärit Lõuna-Eestist. 1914. aastal abiellus ta 19-aastaselt endast 14 aastat vanema suure apteegi omaniku Märt Hakkajaga, kaks aastat hiljem sündisid neile kaksikud. Esialgu olevat Linda defineerinud ennast koduperenaisena, kuid ühel hetkel nõudis abikaasalt teenijate võtmist ning hakkas osa võtma seltskondlikest üritustest. Vastavalt tema tütrepoja Peeter Nõgese mälestustele väitis Linda, et tema ideaaliks oli kogu elu mitte tööd teha ning ka tema hilisem elulugu viitab, et ta soovis elada kõrgkodanlusele iseloomulikku elu, mille juurde kuulusid teenijad ja aednikud, erinevad kultuurilised naudingud, ballidel käimine ning kohvikukülastused, samuti suvitamised näiteks Elvas. Lisaks oli Linda tegev Eesti Naisseltsis, mis arendas rahvuslikku käsitööd, tegi toidukursusi, korraldas loteriisid ja näitemänge, millest vähemalt ühest võttis osa ka Linda Hakkaja.

Tema ussikäevõru on Tanel Veenre sõnul üks enimlevinud motiive ehteloos, mille juured ulatuvad Lääne-Aasiasse, kust levis edasi Egiptusesse ja Kreekasse. Maokujuliste ehete suure tagasitulemise taga 19. sajandi teisel poolel on kuninganna Victoria, kellest sai esimesi üleilmseid moeikoone. Victoria kihlasõrmus prints Albertilt oli maokujutisega ning ussimotiiviga ehted jäid teda saatma ka edaspidi. Maoehete populaarsusele andsid lisatõuke arheoloogilised väljakaevamised (Pompei, Trooja jne), mis tõid fookusesse antiikmütoloogia motiivistiku. Pildil näha olev käevõru on ilmselt selle historitsistliku laine järelkaja.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.