Võimalik, et see on Norras viibimise esimestel kuudel valminud maal, millele viitavad tihedamad sidemed Konrad Mägi varasemate teostega. Esiplaanil olevad taimed meenutavad tema stiliseeritud tušijoonistusi Friedebert Tuglase novellile „Suveöö armastus“ (1906), sulavad põõsamassiivid aga vahetult enne Norrasse tulekut Kopenhaagenis tehtud linnavaadet. Miks maalis Mägi just Norras?

Norrasse sõitu põhjendab Mägi 1908. aasta alguses nii: „Töötada ei saa peaaegu üldse. Mul oleks vaja ajutiselt Pariisist ära sõita, et korrastada seda, mida ma olen siin näinud ja läbi elanud. Kui see mul kuidagi õnnestub, sõidan kevadel sõpradega Norrasse, seal saab tõsiselt enesega tegeleda.“

Tema otsus minna just Norrasse oli ilmselt tingitud nii sõprade, ennekõike Nikolai Triigi soovitustest, aga samuti mitmetest ajastu kultuurilistest konventsioonidest. Just toona oli moodi läinud Norra kultuur: Edvard Munch, Knut Hamsun, Henrik Ibsen ja teised olid tõmmanud tähelepanu, kuid seda ka tänu oma teistsugususele. Nende autorite kaudu hakati konstrueerima kujutlust autentsest ning metsikust Norrast, kus on võimalik urbaniseerunud metropolikodanikel puhata ning kogeda seda, mis on justkui mittetsiviliseeritud, arhailine. Neid kujutlusi toitis omakorda arenev turismitööstus. „Viimastel aastatel on Norra populaarsus reisijate seas maruliselt kasvanud,“ tutvustas 1909. aastal väljaantud mainekas Baedekeri reisijuht. „Avatud on hulgaliselt uusi teid, raudteesid ja aurulaevade marsruute, samuti hotelle.“

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.