Veneetsiasse saabus Konrad Mägi 1922. aasta juuni lõpus ilmselt rongiga Bolognast – sellele viitavad kanded tema visandiplokis, kus on märgitud nii päevase kui ka öise rongi ajad. Veneetsias peatus ta tõenäoliselt suures Cavalletto hotellis kohe Püha Markuse väljaku taga (hotell avati juba 1308. aastal). Veneetsias viibis ta lühiajaliselt, vaid veidi üle kuu, kuid tegi hulgaliselt visandeid ning maalis nende põhjal praeguseks teadaolevalt üheksa maali – ja võimalik, et mõned neist valmisid ka kohapeal, kuigi veel mõned nädalad enne lahkumist teatas ta ühel postkaardil, et „kahjuks ei ole mul ühtegi lõpetatud asja.“

Veneetsia oli 1920. aastate alguses vastuolulise mainega. Futurist Filippo Tommaso Marinetti oli oma manifestis (1910) Veneetsiat rünnanud, kutsudes üles seda ajaloolist linna purustama ja varemed kanalitesse lükkama, tegemaks teed uuele. Samas olid fašistid juba märgatavalt aktiivseks muutunud ja nende jaoks oli Veneetsia üks Itaalia ajaloolisi tuumiklinnu ning seetõttu pidi ka nende ideoloogiast tõukuv tulevik rajanema mh Veneetsia pärandile.

Teiselt poolt oli tegemist järjest populaarsema turistide sihtkohaga. Siia oli hakatud tulema juba 18. sajandil ning 19. sajandil oli linn muutunud luksusliku elustiili nautijate üheks meeliskohaks. 1920. aastatel kasvas turistide arv märgatavalt ning Veneetsia jaoks oli tegemist väga olulise sissetulekuallikaga, kuid sellest hoolimata vaieldi selle üle, kas eelistada massturisti või peaks Veneetsia orienteeruma endiselt elitaarsele kliendile.

Konrad Mägi seevastu teatab Veneetsiast, et see on „üks kõige jumalikumatest linnadest.” Tema täpsematest huvidest Veneetsias ei ole säilinud kirjalikku informatsiooni. Sarnaselt varasemale käitumismustrile teistes suurlinnades ei ole säilinud ka teateid, et Konrad Mägi oleks leidnud kiire kontakti või isegi eriliselt huvi tundnud kaasaegse kunsti vastu. 1922. aasta suvel toimus Veneetsias nimelt järjekordne kunstibiennaal, mida külastas peaaegu 400 000 inimest ning kus põhjustasid skandaali Amedeo Modigliani retrospektiiv ning Aafrika skulptuuride näitus – kummagi väljapaneku mõju Mägi loomingule ei ole võimalik tuvastada ning jääb selgusetuks, kas ta üldse külastas biennaali, kuid samas ühte tema visandiplokki on kirjutatud Veneetsia biennaali direktori itaaliakeelne nimetus.

Veneetsia-periood torkab silma seeriaga, kus Mägi kujutab vaadet Püha Markuse väljakult San Giorgio Maggiore saare ja selle kiriku poole. Sama motiivi kordab Mägi järjekindlusega, millega võiks võrrelda vaid Saaremaa-perioodist mõnda Vilsandi vaadet, kus ta samuti käsitles üht teemat mitme maali ulatuses.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.