![\"\"](\"http:\/\/konradmagi.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/1912_pariis_kataloog_kaas-1.jpg\")
<\/a>\n1912. aasta m\u00e4rtsis olid kolm Konrad M\u00e4gi maali v\u00e4ljas Pariisi Salon des Ind\u00e9pendants (S\u00f5ltumatute Salongi) n\u00e4itusel. See oli tohutu v\u00e4ljapanek tuhandete t\u00f6\u00f6dega, ometi torkas M\u00e4gi seal silma. Ajakirja \u201eChronique des Arts’i” arvustuses kirjutati:<\/p>\n
\u201eEt S\u00f5ltumatute Salong on tugev institutsioon, saavad raskused teda hoopis karastada. Ruumi- v\u00f5i rahakitsuse t\u00f5ttu on t\u00e4navu valik selgem ja huvitavam kui kunagi varem. Esitatud t\u00f6\u00f6d on ka \u00fcldiselt kvaliteetsemad.
\nTeosed on v\u00e4ga osavalt ja peaaegu teatraalselt kokku pandud, huvi kasvab k\u00fclask\u00e4igu jooksul. Kuigi nn \u201eneo-impressionism” annab kogu n\u00e4itusele v\u00e4geva krooni, seisab tuum siiski kubismi koolkonna \u00f5lgadel.
\nEi saa eitada, et geomeetrilise deformatsiooni printsibil on saanud nooremates p\u00f5lvkondades suurt edu. Kogemus n\u00e4itab, et esteetika ja tehnika muudatused ei juhtu kunagi ilma p\u00f5hjuseta v\u00f5i ilma eesm\u00e4rgita, ja ajaloos ei ole rohkem h\u00fcppeid kui looduses: k\u00f5ik on omavahel seotud, k\u00f5ike saab konteksti p\u00f5hjal seletada. Klassikud, romantikud, impressionistid, s\u00fcmbolistid jne on samamoodi tahtnud t\u00f5kkeist lahti saada, selles ongi prantsuse koolkonna tugevuse ja \u00fclimusliku positsiooni saladus.
\nSamamoodi tahavad kubistid omakorda udususe vastu v\u00f5idelda matemaatilise t\u00e4psustuse relvadega. Huvitav, et see juhtub t\u00e4pselt samal ajal, kui riik keelab \u201eGuillaume’i metoodika” kasutamist koolides, liigse abstraktsuse t\u00f5ttu. Kubistid aga v\u00f5tavad selle omaks ja viivad selle \u00e4\u00e4rmiste tagaj\u00e4rgedeni. See on eelk\u00f5ige vaimne t\u00f6\u00f6, maal n\u00e4hakse nagu matemaatilist \u00fclesannet, mida vaataja ei j\u00f5ua alati lahendada. Siiski on p\u00f5hjust loota, et selline p\u00f5him\u00f5tteliselt loogiline ettev\u00f5tmine saab \u00fckskord kanda h\u00e4id vilju.
\nMetzingeri \u201eSadama vaadet” v\u00f5i Delaunay \u201ePariisi” allegooriat, n\u00e4iteks, saab hinnata vaid p\u00e4rast pikka uurimist. Siiski saame kohe aru, et kubistide tehnilised v\u00f5tted on neo-impressionismiga seotud, ja et need jagavad Puvis de Chavannes’i, Gauguini, Bourdelle’i, Mailloli v\u00f5i Rodini loominguga sama allikat. Teised, v\u00e4hem dogmaatilised t\u00f6\u00f6d (de La Fresnaye, de Segonzac), aitavad meid sellest aru saada.
\nNeid uusi suundi saab eriti n\u00e4ha aktides, nat\u00fc\u00fcrmortides ja maastikutes. Siin oleks v\u00f5inud teosed pisut s\u00fcstemaatilisemalt eksponeerida. Eriti huvitav on m\u00e4rkida, et hiljuti veel niiv\u00f5rd moes olnud kaasaegse elu vaated kipuvad taanduma, allegooria v\u00f5i m\u00fctoloogia s\u00fc\u017eeede huvides.
\nV\u00e4lismaalastest kunstnikud j\u00e4lgivad ikka kuulekalt meie printsiipe, ja meile teeb r\u00f5\u00f5mu, kui avastame nende teostes oma \u00f5petuste j\u00e4lgi. Kui aus olla, nad ei tunne traditsiooni survet ja kunstiajalugu algab nende jaoks van Goghi ja Matisse\u2019iga. See on korraga n\u00f5rkus ja eelis, mis seletab nende edu meie uuemate leidude omandamises.<\/p>\n
V\u00e4lisriikide kunstnikud (2) l\u00e4htuvad vaguralt endistviisi meie p\u00f5him\u00f5tetest; paljudele meist on nad meeltm\u00f6\u00f6da seep\u00e4rast, et me leiame uhkusega nende teostes j\u00e4lgi omaendi \u00f5petustest; t\u00f5tt-\u00f6elda ei ole traditsioonid neile p\u00f5rmugi takistuseks; paljude jaoks nende seast on kunstiajaloo alguseks van Gogh ja Matisse; see on n\u00f5rkus ja samas ka tugevus; selle kaudu saab selgitust t\u00f5ik, et nad on meie uuenduste suhtes sedav\u00f5rd tundlikud, sedav\u00f5rd osavad neid m\u00f5istma ja sedav\u00f5rd altid neid j\u00e4ljendama.<\/p>\n
(2) H\u00e4rrased de Hatvany (\u201eAkt\u201d), Wright (\u201ePortree\u201d), Cardozo, Otto Hofer, Salicath, M\u00e4gi, prouad Desmorr, Wesselovsky, Hoppe, Centnerswer, Sunderland.
\nKui mitte arvestada hr Gabriel Sue\u2019d, on parimate loomateemaliste maalide autoriteks v\u00e4lismaalased: h\u00e4rrased Cizaletti ja Bolliger ning preili Guinness.<\/p>\n
Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Jean-Pascal Ollivry<\/p>\n
<\/p>\n<\/a>\n