{"id":13,"date":"2018-10-22T13:11:36","date_gmt":"2018-10-22T13:11:36","guid":{"rendered":"http:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=13"},"modified":"2023-02-20T11:01:15","modified_gmt":"2023-02-20T11:01:15","slug":"elulugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/elulugu\/","title":{"rendered":"Elulugu"},"content":{"rendered":"

Konrad M\u00e4gi (1878-1925) oli \u00fcks esimesi Eesti ja P\u00f5hjamaade modernistlikke maalikunstnikke<\/h1>\n

Ta s\u00fcndis 1878. aastal L\u00f5una-Eestis ning veetis seal ka oma varase lapsep\u00f5lve<\/a>. Tema perekonnast on teada v\u00e4he: ema oli taluperenaine, isa m\u00f5isavalitseja, kes osales ka rahvuslikus liikumises. M\u00e4gi oli 11-aastane kui perekond kolis Tartusse ning tema haridustee j\u00e4i paraku \u00e4\u00e4rmiselt l\u00fchikeseks.<\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

1898 Sangernebo polk<\/p><\/div><\/blockquote>\n

\"\"<\/a>

Sportimas Emaj\u00f5e luhal (1897). Konrad M\u00e4gi seisab taga, vasakul, Aleksander Meibaum ja Karl Alfred Jentson seisavad tema k\u00f5rval.<\/p><\/div>\n

Tartus<\/a> asus ta t\u00f6\u00f6le tislerisellina ning noorukina hakkas koos s\u00f5pradega huvi tundma nii kehakultuuri kui ka erinevate kultuuriliste harrastuste (teater, muusika, kirjandus jne) vastu. Lisaks osales ta t\u00f6\u00f6andja k\u00e4sul joonistuskursustel, mis kokkuv\u00f5ttes viisid s\u00fcveneva huvini kujutava kunsti vastu. See oli 20. sajandi alguse Eestis tavatu soov ning kuna siin puudus v\u00f5imalus kunsti \u00f5ppida, siirdus M\u00e4gi Peterburi<\/a>.<\/p>\n

Sealne Stieglitzi kunstikool oli tehnilise kallakuga, \u00f5piti kujundama m\u00f6\u00f6blit, tapeeti jne. M\u00e4gi k\u00e4is k\u00fcll aktiivselt n\u00e4itustel ja sai just siinsetes muuseumites oma esimese mahukama kunstikogemuse, kuid lahkus rahulolematuna koolist. Ta osales mitmetes 1905. aasta revolutsiooni s\u00fcndmustes, \u00f5ppis l\u00fchiajaliselt \u00fches ateljees, ent lahkus peatselt Peterburist, minnes koos s\u00f5pradega 1906. aasta suvel Ahvenamaale. Just seal (ja ennek\u00f5ike Nikolai Triigi m\u00f5jul) tegi oma esimesed maalid<\/a>. Neist ei tea me t\u00e4naseks peaaegu mitte midagi ning s\u00fcgisel Helsingisse minnes ei j\u00e4tkanud M\u00e4gi intensiivselt maalimist. Tema unistuseks oli juba aastaid minek Pariisi, kuid selle nimel pidi ta eelnevalt t\u00f6\u00f6tama aasta Helsingis eesti rahvalaulude \u00fcmberkirjutajana. 1907. aasta s\u00fcgisel s\u00f5itis M\u00e4gi l\u00f5puks Pariisi<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

Stieglitzi kunstt\u00f6\u00f6stuskoolieesti \u00f5pilased (1904).
Konrad M\u00e4gi istub keskmises reas vasakul. Tema ees istub Karl Alfred Jentson, taga vasakul seisab Nikolai Triik. Taga paremal seisab Aleksander Tassa<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

1906. Ahvenamaa motiiv<\/p><\/div><\/blockquote>\n

\"\"<\/a>

Eesti koloonia Pariisis (1912). Konrad M\u00e4gi seisab taga vasakul, tema k\u00f5rval Friedebert
Tuglas, Jaan Koort ja Ferdinand Kull.<\/p><\/div>\n

\n
\"\"<\/a>

1908. Norra maastik m\u00e4nniga<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>

1909. Norra maastik<\/p><\/div><\/blockquote>\n

Pariisis elas<\/a> M\u00e4gi kehvades tingimustes, kuid proovis leida v\u00f5imalusi nii edasi\u00f5ppimiseks kui ka maalimiseks. Rahapuudusel oli see v\u00e4ga keeruline, lisaks hakkas M\u00e4gi v\u00e4sima suurlinnast. 1908. aasta suveks s\u00f5itis ta koos s\u00f5pradega Norrasse, soovides seal veeta m\u00f5ned suvekuud. Ent kui s\u00f5brad s\u00fcgisel Pariisi s\u00f5itsid, oli M\u00e4gi sunnitud vahendite nappuse t\u00f5ttu Norrasse j\u00e4\u00e4ma. Kuigi j\u00e4rgmised kaks aastat kurdab ta oma kirjades pidevalt nii materiaalse kitsikuse kui olude ebas\u00f5bralikkuse \u00fcle, alustab just Norras M\u00e4gi intensiivset maalimist<\/a>. Valmib teadaolevalt v\u00e4hemalt 75 maali (t\u00f5en\u00e4oliselt oli neid veelgi rohkem ja M\u00e4gi m\u00fc\u00fcs rahateenimiseks mitmed juba Norras), mis pea eranditult kujutavad inimt\u00fchje maastikke. J\u00f5uliste v\u00e4rvide, hallutsinatoorsete kujundite ning ekspressiivsete looduselamustega maalid peegeldavad M\u00e4gi emotsionaalseid seisundeid, aga ka tema looduskogemuse erip\u00e4ra: M\u00e4gi jaoks oli maastik koht, kus esteetiliste elamuste k\u00f5rval saada ka religioosseid, \u00fclevaid elamusi.<\/p>\n

1910. aastal toimunud kunstin\u00e4itustel Tartus ja Tallinnas n\u00e4idati M\u00e4gi maale, mis saavutasid koheselt laialdase populaarsuse<\/a>. Teoste m\u00fc\u00fcgist saadud rahaga s\u00f5itis M\u00e4gi Norrast Pariisi, kus proovis edutult l\u00e4bil\u00f6\u00f6ki kohalikes kunstiringkondades. Maalimisretk Normandias oli k\u00fcll edukas ning \u00fchele n\u00e4itusele \u00f5nnestus M\u00e4gil panna \u00fcles ka kolm maali, kuid 1912. aasta kevadel naases ta p\u00e4rast aastatepikkust eemalviibimist tagasi Eestisse.<\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

1913. Merikapsad<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>

1916-1917. L\u00f5una-Eesti maastik<\/p><\/div><\/blockquote>\n

Siin tabas teda esmalt depressioon, samuti oli tema tervis juba t\u00f5siselt kahjustada saanud n\u00e4lja ning kehvade elutingimuste t\u00f5ttu. 1913. aasta suvel s\u00f5itis ta tervist parandama Saaremaale<\/a>, kuid vaimustus sealsest loodusest ning naases ka j\u00e4rgmisel suvel Saaremaale. Nende kahe suve jooksul valmis uus maalits\u00fckkel, mis paistab silma looduselamuste intensiivsuse, valgus- ja v\u00e4rvirohkusega, aga ka tugevate modernistlikke joontega ehk kunstniku subjektiivne kujutamisviis saab olulisemaks realistlikust kaanonist: k\u00fcsimus \u201ekuidas maalida” on t\u00e4htsam k\u00fcsimusest \u201emida maalida”.<\/p>\n

J\u00e4rgmistel aastatel elab M\u00e4gi p\u00fcsivalt Tartus, kuid linnas elades maalib vaid portreesid ning nat\u00fc\u00fcrmorte, mitte aga linnavaateid. Suviti teeb ta retki erinevatesse paikadesse L\u00f5una-Eestis<\/a> (Viljandi l\u00e4hedale, V\u00f5rumaale, Kasaritsasse, Otep\u00e4\u00e4le ja P\u00fchaj\u00e4rve \u00fcmbrusesse jne) ning tema looming teeb pea igal aastal l\u00e4bi v\u00e4iksema v\u00f5i suurema muutuse. Teisenevad nii tema pintslil\u00f6\u00f6k kui ka koloriit, aga ka rakurss, kompositsioon, m\u00f5neti ka motiivivalik. Maalid t\u00f5mbuvad \u00fcha tumedamaks ning suletumaks, nende s\u00fcdamikku t\u00f5usevad aina sagedamini aimatavad religioossed alatoonid. M\u00e4gi p\u00fc\u00fcdleb loodusvaadete kaudu metaf\u00fc\u00fcsilise, m\u00fcstilise, irratsionaalsete kogemuste poole, soovides maastikus leida seda, mida argip\u00e4evas tema arvates ei olnud.<\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>

1923 Konrad M\u00e4gi koos oma \u00f5pilastega<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

1921. Napoli motiiv<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>

1922. Varemed Capril<\/p><\/div><\/blockquote>\n

1910. aastatel hakkab M\u00e4gi kunsti\u00f5petajaks ning on \u00fcheks kunsti\u00fchingu Pallas<\/a> asutajaks. Kui 1919. aastal avab uksed Pallase kunstikool, valitakse M\u00e4gi kooli direktoriks. Ometi s\u00fcveneb temas rahulolematus Eesti oludega ning 1921. aastal siirdub ta l\u00e4bi Saksamaa Itaaliasse<\/a>. Seal algab tema viimane terviklik loomeperiood, mis keskendub Rooma, Capri ja Veneetsia vaadetele. Kuigi maastike asemel n\u00e4eme hulgaliselt pealtn\u00e4ha urbanistlikke motiive, p\u00fc\u00fcdleb M\u00e4gi endiselt teistsuguste kogemuste poole, mida ta \u00fches oma varases kirjas on iseloomustanud kui kunsti loomist \u201ehinge tee” abil. Me ei n\u00e4e kunagi M\u00e4gi maalidel viiteid modernsusele ning tema kaasajale, ta k\u00e4sitleb ka Itaalias maalides<\/a> aega abstraktselt, puhastades oma teosed suuresti inimlikust atribuutikast.<\/p>\n

1922. aastal naaseb M\u00e4gi Eestisse, kuid tema tervis muutub juba sedav\u00f5rd kehvaks<\/a>, et kuigi ta maalib edasi, siis harvem ja mitte enam endise j\u00f5uga. \u00d5ige diagnoosi puudumine laseb haigusel vaid s\u00fcveneda ning 1925. aasta kevadel viiakse ta haiglasse, kus ta sama aasta augustis 46-aastasena sureb.<\/p>\n

M\u00e4gi maalide koguhulgaks loetakse ca 400 maali, neist pooled on kadunud v\u00f5i h\u00e4vinud. Tema loomingut<\/a> on saatnud algusest peale suur t\u00e4helepanu ning vaid N\u00f5ukogude okupatsiooni alguses 1940. aastate l\u00f5pul-1950. aastate alguses satuvad M\u00e4gi maalid p\u00f5lu alla ning nende avalik n\u00e4itamine keelatakse. Edasistel k\u00fcmnenditel toimuvad suured n\u00e4itused, ilmuvad Evi Pihlaku monograafia ning erinevad l\u00fchemad k\u00e4sitlused, asutatakse ka Konrad M\u00e4gi nimeline medal maalikunstnikele. 2010. aastate l\u00f5pus on kasvanud ka Euroopa huvi Konrad M\u00e4gi vastu: tema isikn\u00e4itus on toimunud Roomas Galleria Nazionale d’Arte Modernas, samuti on M\u00e4gi teosed olnud v\u00e4ljas Roomas Vittoriano muuseumikompleksis ning Pariisis Orsay muuseumis n\u00e4ituse \u201eBalti s\u00fcmbolism\u201c raames.<\/p>\n

 <\/p>\n

Konrad M\u00e4gi elulugu pikemalt<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Konrad M\u00e4gi (1878-1925) oli \u00fcks esimesi Eesti ja P\u00f5hjamaade modernistlikke maalikunstnikke Ta s\u00fcndis 1878. aastal L\u00f5una-Eestis ning veetis seal ka oma varase lapsep\u00f5lve. Tema perekonnast on teada v\u00e4he: ema oli taluperenaine, isa m\u00f5isavalitseja, kes osales ka rahvuslikus liikumises. M\u00e4gi oli 11-aastane kui perekond kolis Tartusse ning tema haridustee j\u00e4i paraku \u00e4\u00e4rmiselt l\u00fchikeseks. Tartus asus ta… <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":91,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3067,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/3067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}