{"id":2928,"date":"2023-03-29T13:06:09","date_gmt":"2023-03-29T13:06:09","guid":{"rendered":"https:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=2928"},"modified":"2023-03-29T13:06:11","modified_gmt":"2023-03-29T13:06:11","slug":"varvikirev-modernism-kunstimuuseumis-eesti-vaste-munchile","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/varvikirev-modernism-kunstimuuseumis-eesti-vaste-munchile\/","title":{"rendered":"V\u00e4rvikirev modernism kunstimuuseumis: Eesti vaste Munchile"},"content":{"rendered":"\n

Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen on Konrad M\u00e4gi (1878<\/strong>\u2013<\/strong>1925) teosed Eestimaa eri nurkadest \u00fcksipulgi \u00fcles otsinud. Tulemuseks on unikaalne ja v\u00e4rvikas v\u00e4ljapanek. N\u00fc\u00fcd loodab ta, et Innlandeti maakonnas ilmub v\u00e4lja veelgi teisigi M\u00e4gi teoseid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Gudbrandsd\u00f8len Dagningen. Inger Stokland
29. november 2022<\/p>\n\n\n\n

LILLEHAMMER:<\/strong> \u201eKonrad M\u00e4gi oli Eesti vaste Edvard Munchile. Ta oli oma p\u00f5lvkonna suurim modernistlik maalikunstnik. Lillehammeri Kunstimuuseumis avatud n\u00e4itus on esimene sellesarnane Norras p\u00e4rast M\u00e4gi l\u00e4bimurret Oslos 1910. aastal. Kogusime kokku 120 t\u00f6\u00f6 ringis, mis p\u00e4rinevad M\u00e4gi eri loomeperioodidest. Siia kuulub hulk maale kahest aastast, mil M\u00e4gi Norras elas,\u201d tutvustab Ohlsen.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi kunsti iseloomustab v\u00e4rvik\u00fcllus, julgus ja modernsus ning tema maalidelt leiab Eesti, Itaalia, Prantsusmaa ja ka Norra vaateid. Teda m\u00f5jutasid 1910.\u20131920. aastate rahvusvahelised kunstivoolud, nagu pu\u00e4ntillism, neoimpressionism, ekspressionism ja kubism.<\/p>\n\n\n\n

Motiivide valik on lai, ulatudes maastikest ja portreedest vaikeludeni.
\u201eLooduse maalimine oli M\u00e4gi viis v\u00e4ljendada hinges valisevaid meeleolusid.\u201d<\/p>\n\n\n\n


Eesti suurim maalikunstnik<\/strong>
\u201eMiks otsustasite eksponeerida \u00fche \u00fcsna tundmatu Eesti kunstniku loomingut?\u201d<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eHelsingis k\u00fclask\u00e4igul olles komistasin t\u00e4iesti juhuslikult tema t\u00f6\u00f6de otsa ning need vaimustasid mind. M\u00e4gi oli v\u00e4ga v\u00f5imekas kolorist. Norralaste jaoks on ta siiski \u00fcsna tundmatu.\u201d
Oma kodumaal j\u00e4ttis M\u00e4gi endast j\u00e4lje eelk\u00f5ige \u00fche juhtiva modernistliku maastikumaalijana.
\u201eV\u00e4ljapanek pandi kokku rekordkiirusel. P\u00f5hjuseks asjaolu, et Eesti kunstimuuseumid olid v\u00e4ga abivalmid ja laenasid meile M\u00e4gi kunstiteoseid. Nad soovivad, et Eesti 20. sajandi alguse kunsti suurkuju koguks Euroopas rohkem tuntust.\u201d
V\u00e4ljapaneku avamisel Lillehammeri Kunstimuuseumis m\u00f6\u00f6dunud laup\u00e4eval viibisid kohal ka Eesti presidendi abikaasa proua Sirje Karis ning Eesti suursaadik Norras, Lauri Bambus.<\/p>\n\n\n\n

Norra motiivid<\/strong>
M\u00e4gi saabus Norrasse 1908. aastal olles eelnevalt k\u00fclastanud Pariisi. Eesti maalikunstnikule suurlinna elu ei sobinud, kuigi hiljem selgus, et ta sai m\u00f5jutusi tolle aja suurtelt kunstnikelt, n\u00e4iteks teiste seas Vincent van Goghilt ja Paul Signacilt.
Eesti kunstnik eelistas loodust ja k\u00fclaelu. Norras veedetud aastatel alustas ta oma t\u00e4hendusrikast teekonda maalikunstnikuna.
\u201eM\u00e4gi oli Norras olles v\u00e4ga produktiivne ja maalis t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle 100 t\u00f6\u00f6. On alust arvata, et ta k\u00fclastas ka Innlandeti maakonda ning me otsime maale, mis ta v\u00f5is siinkandis maalida,\u201d \u00fctleb Ohlsen.
Tal \u00f5nnestus juba laenuks saada \u00fchele Oslo perekonnale kuuluv M\u00e4gi maal ja ta loodab, et v\u00e4ljapaneku tulemusena selgub, et Norras on alles veel teisigi M\u00e4gi Norras valminud t\u00f6id.
N\u00e4itusel on v\u00e4ljas ka palju t\u00f6id M\u00e4gi teistest loomeperioodidest. Enamik neist on Eestist, kuid M\u00e4gi k\u00fclastas ka Prantsusmaad ja j\u00f5udis p\u00e4rast Pariisis viibimist l\u00f5puks Normandiasse. Oma karj\u00e4\u00e4ri hilisematel aastatel k\u00e4is M\u00e4gi nii Saksamaal kui ka Itaalias.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itus j\u00e4\u00e4b Lillehammeri kunstimuuseumis avatuks kuni 2. aprillini 2023.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen on Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925) teosed Eestimaa eri nurkadest \u00fcksipulgi \u00fcles otsinud. Tulemuseks on unikaalne ja v\u00e4rvikas v\u00e4ljapanek. N\u00fc\u00fcd loodab ta, et Innlandeti maakonnas ilmub v\u00e4lja veelgi teisigi M\u00e4gi teoseid. Gudbrandsd\u00f8len Dagningen. Inger Stokland29. november 2022 LILLEHAMMER: \u201eKonrad M\u00e4gi oli Eesti vaste Edvard Munchile. Ta oli oma p\u00f5lvkonna suurim modernistlik maalikunstnik…. <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2928"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2928"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2928\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2929,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2928\/revisions\/2929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2928"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}