![\"\"](\"https:\/\/konradmagi.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/10\/1908-Norra-maastik-m\u00e4nniga-1-1200x935.jpg\")
<\/p>\n\n\n\n
\u201eKonrad M\u00e4gi. Eesti maalikunsti suurkuju\u201d<\/strong> Kuus aastat enne Esimese maailmas\u00f5ja algust saabus oma rahutut eluteekonda r\u00e4ndav noor baltlane Norrasse. Tema nimi oli Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925). Ta oli maalikunstnik ning p\u00e4rit piltide poolest vaesest L\u00f5una-Eesti paigakesest. \u00dchel suvisel n\u00e4dalal 1908. aastal olid kunstniku n\u00e4pud nii p\u00f5hjas, et ta elatus Kristiania \u00fcmbruse metsadest korjatud mustikatest. \u201eRaske \u00f6elda, kas ma olen surnud v\u00f5i mitte, sest elus pole ma kindlasti\u201d, kirjutab ta aasta hiljem.<\/p>\n\n\n\n Sellele vaatamata maalib M\u00e4gi Norras viibimise ajal \u201eoma karj\u00e4\u00e4ri esteetiliselt julgeimad pildid\u201d, nagu v\u00e4ljendub kunstiajaloolane Bart Pushaw. Pushaw nimetab eestlast isegi \u00fcheks k\u00f5ige eksperimentaalsemaks kunstnikuks Norras aastail 1908\u20131010 \u2013 ajal, mil M\u00e4gi Norras viibis.<\/p>\n\n\n\n Pushaw s\u00f5nu v\u00f5ib lugeda raamatust \u201eKonrad M\u00e4gi \u2013 Estonia\u2019s great painter\u201d. Tegu on raamatuga, mis saadab M\u00e4gi n\u00e4itust, mis saabus Lillehammerisse novembrikuus p\u00e4rast eksponeerimist Soomes Espoos. Kunstimuuseumi poolt Norrasse tagasi toodud loomingu autor aga ei j\u00e4ta muljet n\u00e4lginud kunstnikust: 1914. aastal tehtud fotolt vaatab vastu m\u00f5istatuslikult, ent samas trotslikult maailma seirav, \u00fclikonda ja lipsu r\u00f5ivastatud varasem sportlane, k\u00e4si puusas.<\/p>\n\n\n\n 1910. aasta maikuus sai l\u00f5puks tasutud M\u00e4gi vaevan\u00e4gemine viletsates oludes. Blomqvisti kunstikaupluse p\u00e4evin\u00e4inud kuulutus k\u00f5neleb n\u00e4itusest, kus lisaks Norra kunstnike Christian Krohgi ja Leon Aurdali piltidele eksponeeriti ka \u201eKonrad M\u00e4gi (venelane)\u201d t\u00f6id. Eestlane esines Norra pealinna olulises galeriis m\u00f5juv\u00f5imsa Krohgi initsiatiivil 22 maaliga ning ajalehe Aftenposten kriitik kiitis M\u00e4gi maastikumaale. Oktoobris lahkus M\u00e4gi siiski Norrast ega naasnud enam kunagi.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ometi n\u00e4ib valitsevat \u00fcksmeel selles, et just Norras leidis aset M\u00e4gi l\u00e4bimurre maalikunstnikuna. Varem oli ta valmistanud m\u00f6\u00f6blit ning juugendstiili m\u00f5jutustega illustratsioone. Ent just Norra maastikesse s\u00fcvenemise tulemusena l\u00f5i ta oma esimesed oman\u00e4olised t\u00f6\u00f6d. Pushaw vihjab sellele, et Norra-aastad olid M\u00e4gi k\u00f5ige produktiivsemad.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4ituse kataloogis tuuakse esile \u201eNorra maastikku m\u00e4nniga\u201d kui M\u00e4gi tuntuimat maali sellest perioodist ning see ei \u00fcllata. Koos paari teise maaliga eristub see \u00fclej\u00e4\u00e4nutest markantselt. Siin kujutab kunstnik m\u00fcstilist, \u00e4\u00e4retult elavat, inimt\u00fchja loodust k\u00e4rgjate struktuuride ja lainjate vormide abil. Muuseum kasutab selle pildi kirjeldamiseks s\u00f5na ps\u00fchhedeeliline.<\/p>\n\n\n\n Tugevad, ebatavalised v\u00e4rvid annavad tunnistust kunstniku v\u00f5imetest koloristina. Ka dramaatiline taevas on M\u00e4gile t\u00fc\u00fcpiline. Nagu enamike M\u00e4gi \u201eNorra\u201d maastike puhul, pole \u00fchtegi viidet sellele, mis paika maalil kujutatakse. Kompositsioon on ilmselt segu \u201et\u00f5elisusest\u201d ja v\u00e4ljam\u00f5eldisest.<\/p>\n\n\n\n \u00dchtviisi silmatorkav on \u00fclik\u00fclluslik \u201eNorra t\u00fctarlapse portree\u201d (1909). V\u00e4rvikireval, tekstiilile sarnaneval taustal kujutatakse kahvatut, punasesse kleiti r\u00f5ivastatud t\u00fctarlast, kelle kahte patsi pandud pikad punakaspruunid juuksed langevad \u00f5lgadelt rinnaesisele. Jahmatavalt suurte silmade pilk on suunatud otse vaatajale. V\u00e4idetavalt oli selle maali modelliks Gerd Egede-Nissen, kellest sai hiljem tuntud n\u00e4itleja ning kes abiellus radikaalse kirjaniku Nordahl Griegiga. Kuidas M\u00e4gi temaga tutvus, on vaid \u00fcks paljudest huvipakkuvatest k\u00fcsimustest, millele n\u00e4itus vastust ei anna.<\/p>\n\n\n\n \u201eM\u00e4gi t\u00f6\u00f6d jutustavad eksperimenteerivast vaimust, mis oli kursis suurlinnas toimuvaga.\u201d<\/p>\n\n\n\n T\u00fctarlapse portree kuulub portreede seeriasse, millest paljud olid tellimust\u00f6\u00f6d. Loodus ja taevas selle kohal olid siiski M\u00e4gi loomingu domineerivaimad motiivid s\u00f5ltumata sellest, kas ta viibis Norras, Ahvenamaal, Itaalias v\u00f5i oma kodumaal Eestis. Ta oli alati kusagile teel ja elas ka Pariisis, ent tundis end alati k\u00f5ige paremini suurlinnast eemal.<\/p>\n\n\n\n Sellest vaatevinklist on tema maalid n\u00e4ide modernismi m\u00f5jutustest perifeerias, fenomenist, millele on hakatud viimasel ajal t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama: M\u00e4gi oli \u00fchtaegu p\u00e4rit paigast, millele pole modernse kunsti ajaloos kuigi palju ruumi antud, ning eelistas ka viibida pealinna asemel provintsis \u2013 ja \u00fchtlasi seda kujutada. M\u00e4gi t\u00f6\u00f6d jutustavad eksperimenteerivast vaimust, mis oli kursis suurlinnas toimuvaga \u2013 oli see siis s\u00fcmbolism, pu\u00e4ntillism v\u00f5i kubism ning mis seej\u00e4rel p\u00fc\u00fcdis neid enda omaks teha.<\/p>\n\n\n\n Aastatega sai M\u00e4gist j\u00f5ukas mees, ent ta suri noorelt ps\u00fchhiaatriahaiglas. Kommunistliku v\u00f5imu aastatel j\u00e4i M\u00e4gi looming varju, kuna see ei esindanud \u201e\u00f5igeid\u201d poliitilisi hoiakuid. Nagu pealkirigi \u00fctleb, on \u201eKonrad M\u00e4gi. Eesti maalikunsti suurkuju\u201d osa suuremast panusest tema rahvusvahelisse tutvustamisesse. Huvitava asjaoluna m\u00e4rgitakse n\u00e4ituse kataloogis \u00e4ra, et sajandivahetusel oli Norrast huvitatud nii palju Eesti kunstnikke, et 1996. aastal korraldati Tallinnas selleteemaline v\u00e4ljapanek.<\/p>\n\n\n\n Kohtumine M\u00e4giga annab vaatajale palju ning esitab viljakal moel v\u00e4ljakutse traditsioonilisele kunstiajaloole. Ilma, et v\u00e4ljapanek seda eraldi r\u00f5hutaks, teeb sedasama praegune geopoliitiline olukord. Kahel korrusel v\u00e4lja pandud t\u00f6\u00f6de kolmekohaline arv ei ole ainus, mis j\u00e4tab mulje, et Lillehammeri muuseum on lasknud uue avastuse \u00f5hinal v\u00f5imust v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n Korduvalt r\u00f5hutatakse, et M\u00e4gi positsioon Eestis on samasugune nagu Edvard Munchil meie juures, tr\u00fckistes kerkib Munchi nimi pidevalt esile, seda ka seet\u00f5ttu, et norralase looming avaldas M\u00e4gile muljet. Tundub, et m\u00f5lemad mehed olid romantilised ja melanhoolsed, kes nokitsesid omaette ja keda paelus maastike draama. Ent nimetatud paralleel ei tugevda eestlase kunstist j\u00e4\u00e4vat muljet. Konrad M\u00e4gi on rohkem kui huvipakkuv, ent t\u00e4nini avastamata Munch ta ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Klassekampen. K\u00e5re Bulie4. jaanuar 2023 Eesti maalikunstniku Konrad M\u00e4gi looming annab rohkem kui \u00fchel viisil tunnistust modernse kunsti m\u00f5jutustest ka suurlinnadest v\u00e4ga kaugel asuvates paikades. \u201eKonrad M\u00e4gi. Eesti maalikunsti suurkuju\u201dLillehammeri KunstimuuseumAvatud kuni 2. aprillini Kuus aastat enne Esimese maailmas\u00f5ja algust saabus oma rahutut eluteekonda r\u00e4ndav noor baltlane Norrasse. Tema nimi oli Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925). Ta… <\/p>\n
Lillehammeri Kunstimuuseum
Avatud kuni 2. aprillini<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/konradmagi.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/10\/1909-Norra-t\u00fctarlapse-portree-828x1024.jpg\")