{"id":2939,"date":"2023-03-29T13:26:00","date_gmt":"2023-03-29T13:26:00","guid":{"rendered":"https:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=2939"},"modified":"2023-03-29T13:26:32","modified_gmt":"2023-03-29T13:26:32","slug":"distantseeritud-portreed-intensiivsed-maastikud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/distantseeritud-portreed-intensiivsed-maastikud\/","title":{"rendered":"Distantseeritud portreed, intensiivsed maastikud"},"content":{"rendered":"\n

Morgenbladet. Espen Hauglid
3.-9. veebruar 2023<\/p>\n\n\n\n

\u201eEesti suurima kunstniku\u201d loomingu v\u00e4ljapanekul eksponeeritakse paljusid kauneid maale, ent hingep\u00f5hjani vapustav elamus j\u00e4\u00e4b saamata.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"
Omas maailmas: Konrad M\u00e4gi ei tungi v\u00e4ev\u00f5imuga oma modellide hingeellu. \u201eNorra t\u00fctarlapse portree\u201d 1909. Tartu Kunstimuuseum<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Metaf\u00fc\u00fcsiline vaade: M\u00e4gi maastike juures on ps\u00fchholoogial vaba m\u00e4nguruum.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u201eTeel Viljandist Tartusse\u201d 1915\u20131916, Eesti Kunstimuuseum.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Lillehammeri Kunstimuuseum
KONRAD M\u00c4GI. EESTI MAALIKUNSTI SUURKUJU<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuraatorid: Nils Ohlsen (Lillehammeri Kunstimuuseum) ja Pilvi Kalhama (EMMA \u2013 Espoo Moodsa Kunsti Muuseum, Soome)
26. november 2022\u20132. aprill 2023<\/p>\n\n\n\n

Tundub, et meid on tabanud v\u00e4iksemat sorti laine, mille harjal l\u00e4\u00e4neriikide muuseumid \u201eavastavad\u201d Venemaaga piirnevate riikide ajaloolisi kunstnikke.
Dulwich Picture Gallery Londonis eksponeerib praegu M. K. Ciurlonise (1875\u20131910) t\u00f6id, keda tutvustatakse kui \u201eLeedu armastatuimat kunstnikku\u201d. Maikuus avatakse Kopenhaageni Louisiana muuseumis\u00ad \u201eGruusia tuntuima kunstniku\u201d, Niko Pirosmani (1862\u20131918) t\u00f6\u00f6de v\u00e4ljapanek. Lillehammeri Kunstimuuseumis on n\u00fc\u00fcd \u00fcleval maalikunstnik Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925) loomingu n\u00e4itus. Muuseumi s\u00f5nul on M\u00e4gi \u201ekahtlemata Eesti suurim kunstnik\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Eetika ja majandus<\/strong>
Nimetatud kolm v\u00e4ljapanekut on \u00e4\u00e4rmiselt ajakohased praegu, mil Putin p\u00fc\u00fcab enda valdusesse tagasi pommitada kontrolli alade \u00fcle, mida Kreml loeb Venemaa huvisf\u00e4\u00e4riks. H\u00e4davajalik on r\u00f5hutada, et Venemaa naabermaad on t\u00f5elised riigid oma kultuuri ja ajalooga.
Samas \u00fctleb nende n\u00e4ituste \u00fcheaegne eksponeerimine m\u00f5ndagi muuseumivaldkonnas valitsevate sisemiste trendide kohta. \u00dchest k\u00fcljest soovivad uudishimulikud ja vastutustundlikud kuraatorid n\u00e4idata publikumile \u00fcksikutest, kunstielu ajas vahelduvates pealinnades kanda kinnitanud meestest pajatava harjumusp\u00e4rase jutustuse korrektiivi ja t\u00e4iendusena midagi, mida enne pole n\u00e4htud. Teisest k\u00fcljest on muuseumid valusalt teadlikud nimelt nende samade suurte, tuntud kunstnike teoste transpordi ja kindlustuse \u00fclik\u00f5rgest hinnast.
Teisis\u00f5nu on uute nimede esile t\u00f5stmine \u00fchtaegu eetiliselt n\u00f5utav ja majanduslikult kasulik. Norra maalikunstnike Harald Sohlbergi (1869\u2013 1935) ja Peder Balke (1804\u20131887) loomingu eksportimise p\u00fc\u00fcdlused kuuluvad samasse kategooriasse.<\/p>\n\n\n\n

Kaks intensiivset aastak\u00fcmmet<\/strong>
Milline on siis Eesti maalikunstniku Konrad M\u00e4gi looming, mida praegu Lillehammeris eksponeeritakse? Need, kes loodavad kogeda hingep\u00f5hjani vapustavat elamust, peavad pettuma. Tegu on meeldiva n\u00e4itusega, kus v\u00f5ib n\u00e4ha paljusid ilusaid pilte.
Peaasjalikult jagunevad maalid kahte kategooriasse: maastikud ja naiste portreed. M\u00f5lemad kategooriad annavad tunnistust kunstnikust, kelle tundlad on sirutatud M\u00fcnchenis, Viinis ja Pariisis toimuva poole ning kes rakendab uued kunstivoolud jooksvalt oma loomingusse.
Vaadates metsaj\u00e4rve v\u00f5i p\u00f5llumaad v\u00f5ime lasta oma vaimsel seisundil teisi inimesi kohtamata l\u00e4bistada k\u00f5ike n\u00e4htavat.<\/strong>
Kuna M\u00e4gi tegeles maalikunstiga k\u00f5igest aastast 1906 kuni oma surmani 1925. aastal, loob v\u00e4ljapanek pildi kunstnikust, kes kahe \u00fclitiheda k\u00fcmnendi jooksul laseb pilgul ja oma k\u00e4tet\u00f6\u00f6l sirutuda nii kaugele kui v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

Aupaklik distants<\/strong>
Mitmed portreed \u2013 k\u00f5ik t\u00fcdrukutest v\u00f5i naistest \u2013 on \u00fcsna lahedad. Pikkade punakasblondide juustega anon\u00fc\u00fcmne Norra neiu, keda M\u00e4gi maalis 1909. aastal, n\u00e4eb meid, ent ei vaata meile otse silma sisse. Ta m\u00f5tleb omi m\u00f5tteid.
Paljastatud \u00f5laga, m\u00f5tteisse s\u00fcvenenud noor naine istub Jaapani sirmi ees. Sirmil on kujutatud stiliseeritud naist, kes n\u00e4ib kummarduvat \u201ep\u00e4ris\u201d naise pea suunas ning kes seega osaleb vaimukas m\u00e4ngus, kus ka temast on saanud pilt suures piltide ringk\u00e4igus. M\u00e4gi ei ole portreteerija, kes annaks liiga palju \u00e4ra. Kunagi ei j\u00e4\u00e4 muljet, et ta tuleb portreteeritavale liiga l\u00e4hedale. Heal juhul n\u00e4eme vaid p\u00f5gusat v\u00e4lgatust nende isiklikust maailmast.
Maalitavatele naistele peenetundeliselt l\u00e4henedes, on tema pintslit\u00f5mmetes ometi palju sensuaalset r\u00f5\u00f5mu. Sageli kasutab ta maali pinda r\u00f5hutamaks inimnaha ja tekstiili kontrasti. Nahka maalib ta siledate, \u00fchtlaste pintslit\u00f5mmetega, ent kleidid ja vaibad moodustuvad paksudest v\u00e4rvikihtidest.
Kindlasti v\u00f5iks v\u00e4ita, et selline toimimine muudab terviku veidi seosetuks, kuid tulemus on v\u00e4ga v\u00f5luv. \u00dcks hea p\u00f5hjus maalimisega tegelemiseks on lihtsalt asjaolu, et vahetevahel on tore maalida.<\/p>\n\n\n\n

Am\u00f6\u00f6bsed maastikud<\/strong>
M\u00f5ned portreed kannavad endas vihjet s\u00fcgavamatele ps\u00fchholoogilistele hoovustele, ent suurim ps\u00fchholoogiline kaal on maastikel. See pole nii paradoksaalne, kui esmapilgul tundub \u2013 vaadates metsaj\u00e4rve v\u00f5i p\u00f5llumaad v\u00f5ime teisi inimesi kohtamata lasta oma vaimsel seisundil l\u00e4bistada k\u00f5ike n\u00e4htavat.
Paari-kolme maali puhul on metaf\u00fc\u00fcsiline pitser v\u00e4ga intensiivne, kuna M\u00e4gi ehitab maalide pinnad \u00fcles v\u00e4ikestest am\u00f6\u00f6bilaadsetest vormidest, mille keskel on tumedam t\u00e4pp. \u201eNorra maastikul m\u00e4nniga\u201d (1908\u201310) kujutatud k\u00f5le, punakas m\u00e4gimaastik m\u00f5jub veelgi saatuslikumana, kuna t\u00e4nap\u00e4evase pilguga vaadates tundub taevas olevat nagu rakuproovi suurendus.
(K\u00f5rvalm\u00e4rkusena oleks huvitav teada, millistes Norra paikades M\u00e4gi 1908\u201310 viibis, ent nii palju, kui ma n\u00e4en, ei selgu see ei seinatekstidelt ega kataloogist.)<\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks kask<\/strong>
\u201eTal on oma kodumaal Eestis sama positsioon nagu Edvard Munchil Norras,\u201d kirjutab muuseum Konrad M\u00e4gi kohta. See k\u00f5lab pisut sedamoodi nagu v\u00e4ita, et A-ha on Norra vaste biitlitele. V\u00e4ide pole otseselt eba\u00f5ige, ent samas ei anna see v\u00f5rdlus kuigi palju infot.
Samuti on \u00fcles pandud liiga palju liialt sarnaseid pilte, mis n\u00f5rgestab M\u00e4gist saadavat \u00fcldmuljet. Eriti Eesti maalide valik on roiutav ning toob liiga selgelt esile M\u00e4gi piirangud. Kolm peaaegu identset maali kaskedest, mis on paigutatud l\u00e4hestikku, mitte ei too \u00fcksteist esile, hoopis vastupidi. Miks mitte valida paremikku?
Eeldatavasti on n\u00e4ituse eesm\u00e4rk M\u00e4gi loomingu p\u00f5hjalik tutvustamine, kuna l\u00f5puks avaneb v\u00f5imalus eksponeerida kunstnikku, keda enamik inimesi ei tunne. Oleksin siiski soovinud, et tehtud oleks rangem valik.
Oma parimail hetkedel on M\u00e4gi p\u00f5letavalt intensiivne. N\u00fc\u00fcd on vaatajate kord tulipunktide leidmiseks vaeva n\u00e4ha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Morgenbladet. Espen Hauglid3.-9. veebruar 2023 \u201eEesti suurima kunstniku\u201d loomingu v\u00e4ljapanekul eksponeeritakse paljusid kauneid maale, ent hingep\u00f5hjani vapustav elamus j\u00e4\u00e4b saamata. Lillehammeri KunstimuuseumKONRAD M\u00c4GI. EESTI MAALIKUNSTI SUURKUJU Kuraatorid: Nils Ohlsen (Lillehammeri Kunstimuuseum) ja Pilvi Kalhama (EMMA \u2013 Espoo Moodsa Kunsti Muuseum, Soome)26. november 2022\u20132. aprill 2023 Tundub, et meid on tabanud v\u00e4iksemat sorti laine, mille harjal… <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2939"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2939"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2939\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2941,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2939\/revisions\/2941"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}