<\/p>\n
Konrad M\u00e4gi s\u00fcndis 1. novembril 1878. aastal keskmiselt j\u00f5uka m\u00f5isavalitseja noorima pojana. Tema vanemad olid juba \u00fcle 40-aastased ning ema-isa ja vanemate vendadega ei tekkinud M\u00e4gil kunagi l\u00e4hedasemat sidet (ainsana perekonnast suhtles ta edaspidi tihedamalt endast 15 aastat vanema \u00f5ega). Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus L\u00f5una-Eestis ning kuigi ta ei naase enam kunagi kodukanti, v\u00f5ib oletada, et lapsep\u00f5lve looduskogemustel oli M\u00e4gi jaoks otsustav m\u00f5ju. Siinne loodus erineb tasasest P\u00f5hja-Eestist, ta on \u00fcle puistatud v\u00e4ikeste k\u00fcngastega, mille vahel asuvad mitmed j\u00e4rved, M\u00e4gi lapsep\u00f5lvekodu \u00fcmbritsesid lisaks suured laaned. L\u00f5una-Eesti loodust on kirjeldatud arhailise ja salap\u00e4rasena, l\u00f5unaeesti kultuurist k\u00f5neledes on r\u00f5hutatud ekspressiivsust, anarhilisust ja mitteratsionaalsust. \u201eN\u00e4ib, nagu oleksivad maa looduslikud lahkuminekud meil hoopis kaks rassi s\u00fcnnitanud, nende \u00fcksikuid liikmeid hoopis isesuguste kunsti-kalduvustega varustades,” kirjutas M\u00e4gi l\u00e4hedane s\u00f5ber, kirjanik Friedebert Tuglas, kes kasvas \u00fcles m\u00f5ne kilomeetri kaugusel M\u00e4gi lapsep\u00f5lvekodust ning kelle s\u00f5nul on P\u00f5hja-Eestist p\u00e4rit realistid, L\u00f5una-Eestist aga l\u00fc\u00fcrikud.<\/p>\n
Konrad M\u00e4gi lapsep\u00f5lvest ei ole teada peaaegu mitte midagi. Ometi v\u00f5ib olla kindel, et l\u00e4hedane kokkupuude \u00fcrgse loodusega avaldas tundliku loomuga M\u00e4gile sedav\u00f5rd tugevat m\u00f5ju, et siit algab tema emotsionaalne side looduses peituvate j\u00f5ududega.\u201eMa olen p\u00f5hjamaa poeg ja k\u00f5ik, mis mus on, pole midagi muud kui osake kogu rahvast ja meie loodusest. Kus ma ka ei viibiks, j\u00e4\u00e4b P\u00f5hi minu kodumaaks (laiemas m\u00f5ttes). Mulle meeldib nukker karm, p\u00f5hjamaa loodus, eredad p\u00e4ikesehelgid, mida on kohalikel kunstnikel palju n\u00e4ha,” kirjutab M\u00e4gi juba aastaid hiljem Pariisis olles.<\/p>\n
Ennek\u00f5ike majanduslikel p\u00f5hjustel ei k\u00e4i Konrad M\u00e4gi peaaegu \u00fcldse koolis ning asub juba teismelisena t\u00f6\u00f6le k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisena. Koos perega siirdub ta Tartusse, kus kunstnik elab suurema osa oma elust. Esialgu ei n\u00e4i viitavat miski M\u00e4gi v\u00f5imalustele hakata kunstnikuks: ta oli marginaliseeritud nii sotsiaalselt, poliitiliselt (toimus aktiivne venestamine) kui ka kultuuriliselt. Konrad M\u00e4gi, aga tegelikult terve tema p\u00f5lvkond ei omanud peaaegu mitte mingit kontakti kujutava kunstiga. N\u00e4ituseid toimus \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he, kunstiteoste reproduktsioone ilmus harva ning kunstiteoste ostmist said lubada vaid j\u00f5ukad baltisakslased. Seet\u00f5ttu kasvas M\u00e4gi \u00fcles v\u00f5rdlemisi pildivabas kultuuris. \u201eEsmakordselt kunstin\u00e4itust n\u00e4gin Tallinnas, kui olin 17-18 aastane,” kirjutab \u00fcks M\u00e4gi kaasaegseid, ja lisab: \u201eKust see n\u00e4itus oli Tallinna eksinud, ei oska ma arvata, sest et tol ajal kunagi meie maal ei olnud midagi kuulda kunstin\u00e4itusist.”<\/p>\n
<\/p>\n
19. sajandi l\u00f5pu Tartus muutusid aga peatselt aktiivseks erinevad noorte inimeste ringid. Ka Konrad M\u00e4gi suhtles aktiivselt k\u00fcmnekonna lihtt\u00f6\u00f6lisega, kellest moodustunud s\u00f5pruskond tegi sporti (M\u00e4gi oli eriti kiindunud raskej\u00f5ustikusse, kuigi oli silmatorkavalt v\u00e4ikest kasvu), luges kirjandust, korraldas teatrietendusi (M\u00e4gile usaldati peagi peaosad). Kultuurilise aktiivsusega segunesid ka poliitilised hoiakud, ka M\u00e4gi oli haaratud kogu Venemaa noorsoos populaarseks muutunud v\u00f5imuvastastest hoiakutest ning temast kujunes juba varases nooruses radikaalne vasakpoolne, kellele ei olnud v\u00f5\u00f5ras ka anarhism. Seda toitis lisaks poliitiliselt \u00e4revale olukorrale ka Konrad M\u00e4gi iseloom, rahutu ja n\u00e4rviline natuur, mis 20. sajandi alguseks oli kasvanud \u00fcldiseks rahulolematuseks: M\u00e4gi ei kannatanud Tartu provintsilikku \u00f5hustikku ega oma rutiinset t\u00f6\u00f6d m\u00f6\u00f6blivabriku t\u00f6\u00f6lisena. Ta oli juba 24-aastane ning elu n\u00e4is olevat talle valmistanud ette kitsad r\u00f6\u00f6pad, mida m\u00f6\u00f6da v\u00e4\u00e4ramatult tulevikku minna. Ent sel hetkel teeb Konrad M\u00e4gi otsustava h\u00fcppe, esimese paljudest, ning otsustab hakata kunstnikuks.<\/p>\n
<\/p>\n
Otsuse \u201ehakata kunstnikuks” langetas M\u00e4gi enne, kui ta kunsti tegema hakkas. T\u00f5si, t\u00f6\u00f6andja oli ta suunanud t\u00e4iendkoolitusele, kus M\u00e4gile \u00f5petati tehnilist joonestamist ning vahel tutvustas \u00f5ppej\u00f5ud talle eraviisiliselt ka maalikunsti, kuid tegu ei olnud siiski s\u00fcstemaatilise kunsti\u00f5petusega. Seda ei olnudki toona v\u00f5imalik Eestis saada ning M\u00e4gi siirdus l\u00e4himasse kunstikooli, mida tal oli v\u00f5imalik endale rahaliselt lubada \u2212 ja see asus metropolis Peterburis. Konrad M\u00e4gi saabus Peterburi 1903. aasta alguses ning \u00f5ppis, elas ja t\u00f6\u00f6tas siin rohkem kui kolm aastat. Kuigi ta tutvus just Peterburis esmakordselt j\u00e4rjekindlalt kujutava kunstiga, k\u00e4ies aktiivselt muuseumites ja n\u00e4itustel ning t\u00e4ites kiiruga kultuurilist t\u00fchikut, ei kujunenud temast ka Peterburis veel kunstnikku. Ta asus \u00f5ppima tehnilist joonestamist Stieglitzi nimelises kunstikoolis, kuid soovis tegelikult osaleda hoopis skulptuuriateljee t\u00f6\u00f6s. Hoolimata headest \u00f5pitulemustest j\u00e4i skulptoriks \u00f5ppimine poolikuks, kuna \u00f5ppej\u00f5ud vallandati ning terve osakond likvideeriti. Sealt edasi ei huvitunud M\u00e4gi enam kuigiv\u00f5rd \u00f5ppimisest, vaid osales aktiivselt 1905. aasta revolutsiooniga tekkinud poliitiliselt \u00e4revas \u00f5hkkonnas (mh olevat ta aidanud peita revolutsion\u00e4\u00e4ride relvi) ning t\u00f6\u00f6tas erinevatel juhut\u00f6\u00f6del. Ebastabiilne elu ning tulevikuperspektiivide nappus viisid M\u00e4gi \u00fcha s\u00fcngemasse meeleollu. Ta oli k\u00fcll l\u00f5plikult otsustanud kunstnikuna l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, kuid selleks n\u00e4isid puuduvat igasugused v\u00f5imalused.\u00a0\u201eOlen m\u00f5ne kunstij\u00fcngriga tuttavaks saanud, kes Pariisis on \u00f5ppinud ja need seletasid, et ainult Pariis on linn, kus kunstis t\u00e4iusele v\u00f5ib saada,” kirjutab M\u00e4gi 1906. aasta aprillis oma s\u00f5brale. Kunstimaailma kese t\u00f5mbas perifeeriast p\u00e4rit kunstnikke, meelitas neid ligi \u00fcle kogu Euroopa, ja n\u00fc\u00fcd oli Pariisi-unistus j\u00f5udnud ka eestlasteni, kuid Pariisi s\u00f5iduks vajalikku kapitali M\u00e4gil ei olnud. 1906. aasta kevadel j\u00f5uab M\u00e4gi juba t\u00f5sisesse hingelisse kriisi ning ta lahkub metropolist, mis oli pakkunud talle erakordselt palju kultuurilisi elamusi, vaiksesse Ahvenamaa saarestikku.<\/p>\n
<\/p>\n
1906. aasta suvekuud Ahvenamaal t\u00e4hendasid p\u00f6\u00f6ret M\u00e4gi elus ja loomingus. Just siin saarestikus taast\u00e4rkab temas tugev t\u00f5mme looduse poole ning ta teeb oma esimesed maalikatsetused. M\u00e4gi v\u00f5tab koos s\u00f5pradega, eestlastest v\u00e4ikese kolooniaga, ette pikki jalgsimatku m\u00f6\u00f6da arhipelaagi, elab \u00fcksinda \u00fche taluniku \u00e4rklikorteris ja depolitiseerub kiiresti. Edaspidi v\u00e4ljendas M\u00e4gi oma p\u00f5lglikku suhet nii riiki kui \u00fchiskonda, eriti v\u00e4ikekodanlusse, kuid ei osale enam kunagi aktiivses poliitilises elus, kuigi 1910ndad aastad olid Eesti ajaloos murrangulised. M\u00e4gile ei paku inimene ning tema poolt loodud maailm enam huvi ning see peegeldub ka tema kunstis.<\/p>\n
Ahvenamaal valminud teostest on t\u00e4naseks teada vaid \u00fche realistlik-dekoratiivse maali asukoht ning ilmselt M\u00e4gi ei maalinudki veel aktiivselt, mh ka materjalide nappuse t\u00f5ttu. 1906. aasta s\u00fcgisel lahkub ta Ahvenamaalt ning siirdub aastaks Helsingisse, kus ta on sunnitud vastu v\u00f5tma erinevaid juhut\u00f6id, kogumaks raha Pariisi s\u00f5iduks. Pariis oli endiselt M\u00e4gi ja tema s\u00f5prade unelm, kuid sinna j\u00f5uab ta esmakordselt alles 1907. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
<\/p>\n
Konrad M\u00e4gi esimene Pariisi periood oli t\u00e4idetud kultuurilise vaimustumisega rikkalikust kunstielust, kuid \u00fchtlasi ka kriitiliste hoiakutega. \u201eKui astud sisse Notre-Dame\u2019i, l\u00e4heb kogu elu r\u00e4pasus m\u00f5neks ajaks meelest,” kirjutab M\u00e4gi, kuid lisab teises kirjas:\u00a0\u201eOotasin v\u00e4ga paljut, kuid sain v\u00e4ga v\u00e4he, kuna k\u00f5ik see pole hea, millest nii palju r\u00e4\u00e4gitakse ja mida kiidetakse. N\u00e4itusel oli v\u00e4ljas ligi 3000 maali. Igav oli k\u00f5igist neist saalidest l\u00e4bi k\u00f5ndida ja k\u00f5iksugu j\u00e4ledusi ja j\u00e4lkusi vahtida. Muidugi oli nende vahel head ka, kuid v\u00e4he ja p\u00f5hiliselt vene kunstnike t\u00f6id. V\u00f5ib-olla ei saa ma veel eriti uuest kunstist aru, kuid nii palju olen aru saanud, et t\u00e4nap\u00e4eva prantsuse kunst mulle eriti ei meeldi (siin on erandeid). P\u00e4rast vanade portreede vaatamist on eriti valus vaadata k\u00f5iksugu pl\u00f6tserdusi.”<\/p>\n
Konrad M\u00e4gi ammutas Pariisist k\u00fcll kunstilisi kogemusi, kuid \u00fckski moodne kunstivool ei suutnud teda veenda sedav\u00f5rd, et ta oleks hakanud hiljem t\u00f6\u00f6le ainult \u00fches laadis. M\u00e4gi s\u00fcnteesis oma loomingus v\u00e4ga palju erinevaid m\u00f5jutusi nii oma kaasaja kunstist fovismist kuni pu\u00e4ntellismi ja ekspressionismini, aga teda inspireeris ka vanem kunst. Perifeeriast kunstimaailma keskmesse saabunud kunstnik (kes, tuletagem meelde, ei olnud maalinud veel peaaegu \u00fchtegi teost ning kes oli peaaegu igasuguse hariduseta) oli juba peaaegu 30-aastane ning temas oli aja jooksul kujunenud v\u00e4lja isikup\u00e4rane maailma- ja kunstin\u00e4gemise viis, mida \u00fcmbritsev moodne kunstielu k\u00fcll m\u00f5jutas, kuid seda mitte niiv\u00f5rd otseste eeskujudega, kuiv\u00f5rd pluralismiga, l\u00f5ppematu loomingulise vabadusega. Nii kirjutab ta Pariisist:\u00a0\u201eOn kaks teed, kuidas kunst v\u00f5iks h\u00f5lmata elu. \u00dcks tee on lai, avar, ohutu ja mugav tee, teine on j\u00e4rsk, mis viib \u00fcle kuristike, t\u00e4is surmaohtusid. Mugav tee on m\u00f5istuse tee, viie [\u00fcks s\u00f5na loetamatu] tunde tee, mis h\u00f5lmavad elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. J\u00e4rsk tee, mis viib \u00fcle kuristike \u2013 see on hinge tee, kelle jaoks elu on s\u00fcgav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsuguste s\u00fcgavikest kui need, mille meie hale m\u00f5istus v\u00f5ib tungida. Need teed on erinevad, kuna aju m\u00f5istus on argip\u00e4ev, t\u00f6\u00f6tegemine ja leitsak, see on matemaatika ja loogika, aga hing, see on harv pidup\u00e4ev, mis on see, mida ei saa h\u00f5lmata ei teadvuse ega loogikaga, see on inimsoo kiitus ja \u00fclest\u00f5usmine. M\u00f5istuse jaoks on kaks korda kaks neli, hinge jaoks aga v\u00f5ib see olla miljon, kuna ta ei tunne intervalle ei ajas ega ruumis. Hinge jaoks eksisteerib esemetu, ruumitu, v\u00e4ljaspoolaega asuv asjade olemus.”<\/p>\n
<\/p>\n
Ka Pariisis ei suuda M\u00e4gi veel regulaarselt maalima hakata.\u00a0\u201eK\u00f5ik raha, mis mul oli, muidugi v\u00e4hene, kulus mul tubaka ja paberi peale (tubakas on hirmus kallis ja vilets) ning samuti materjali peale ei j\u00e4tkunud,” selgitab ta ise olukorda, kuid ka linn ise ei inspireeri teda t\u00f6\u00f6tama. \u201eKui ma vaatan heledasti valgustatud bulvareid ja v\u00e4ga ilusate prantslannade r\u00f5\u00f5msaid n\u00e4gusid, siis l\u00e4heb mu meel veelgi kurvemaks ja elu t\u00fchisus on veelgi selgem,” \u00fctleb M\u00e4gi \u00fches kirjas. Samuti olid tekkinud endise sportlase kehasse esimesed m\u00f5rad, tema tervis oli muutunud r\u00f5sketes oludes elamise t\u00f5ttu n\u00f5rgemaks ning seet\u00f5ttu otsib M\u00e4gi v\u00f5imalusi Pariisist suveks lahkuda. Erinevatel p\u00f5hjustel valib ta Norra, mis toona oli kogu Euroopas populaarne sihtkoht, kuna pakkus kultuurilistest plahvatustest v\u00e4sinud publikule v\u00f5imaluse kogeda arhailist ja tsiviliseerimatut loodust.<\/p>\n
Norrasse j\u00f5uab M\u00e4gi 1908. aasta suvel ning kuigi ta kavatseb sinna j\u00e4\u00e4da vaid paariks kuuks, on ta rahapuudusel sunnitud j\u00e4\u00e4ma kaheks aastaks. Tema elu ei ole Norras \u00f5nnelik, M\u00e4gi kurdab oma kirjades raha, k\u00fclma, n\u00e4lja, \u00fcksinduse ja tervise \u00fcle, p\u00f5lates \u00fcmbritsevat \u00fchiskonda, kuid ometi maalib ta korraga erakordselt palju ning valmib esimene terviklik maalits\u00fckkel, kuhu kuulub v\u00e4hemalt 70 maali (suur osa neist t\u00e4naseks teadmata kadunud).<\/p>\n
M\u00e4gi maalib Norras peaaegu eranditult maastikke (v\u00e4hese erandina kohaliku kommunistliku poliitiku t\u00fctart, kelle taustale asetatud vaibaornamentikas ja punastes juustes on samasugust s\u00fcmbolistlikku j\u00f5udu nagu M\u00e4gi maastikes). Ta ei reisi eriti kaugele, vaid viibib peamiselt Oslo l\u00e4hedal, kuid \u201ekui siia reisisin, olin ikka valudes, aga kui tema loodust n\u00e4gin, siis unustasin m\u00f5neks ajaks k\u00f5ik. Tema on siin suurejooneline.” M\u00e4gi Norra maastikud on mastaapsed ja panoraamsed, kuid tema taevas toimuvad draamad, mille kandjaks on pilved. Pilved on M\u00e4gi t\u00f6\u00f6del v\u00e4\u00e4nlevad, nagu kisuks neis midagi valu t\u00f5ttu kokku. Pehmete id\u00fclliliste vatitupsude asemel tekib neisse konflikt, neutraalse s\u00f5udmise asemel mingi subjektiivne tahe. M\u00f5nel maalil on pilved massiivsed ja k\u00f5rged, nad kasvavad v\u00f5imsalt \u00fclespoole nagu p\u00fcramiidid, mahtumata enam maalipinnale \u00e4ra. Neis on religioosset \u00fclevust, mis paneb inimese end t\u00fchisena tundma. M\u00f5nel teisel t\u00f6\u00f6l meenutavad pilved kuhugi kihutavaid diri\u017eaableid, r\u00f5hutades veelgi M\u00e4gi maastikumaalide \u00fcht p\u00f5hilist konflikti \u2212 staatilise maastiku ja d\u00fcnaamilise taeva vahelist l\u00f5het. \u201ePeab palju vaatama metsa, taevast ja maad, enne kui seda k\u00f5ike m\u00f5istad,” kirjutab M\u00e4gi Norrast. Ta on kasutanud palju v\u00e4rve, ruutsentimeetril v\u00f5ib olla paark\u00fcmmend tooni ning sama palju pintslil\u00f6\u00f6ke, ta k\u00f5rvutab v\u00e4rve ja sulatab neid \u00fcksteise sisse ning kui \u00fcldmulje j\u00e4\u00e4bki harmooniline, siis l\u00e4hedalt vaadates on n\u00e4ha rahutu, metsik, intensiivne kirg. Vahel ei ole pintsel liikunudki, M\u00e4gi on surunud pintsli korraks vastu pappi v\u00f5i l\u00f5uendit ning selle siis kohe eemaldanud, nagu ei proovikski ta pintsli abil modelleerida tegelikkust. J\u00e4\u00e4b mulje, nagu tahtnuks M\u00e4gi panna pintsliga \u00fcksteise k\u00f5rvale v\u00e4rve kui s\u00e4\u00e4rast, uskudes v\u00e4rvi j\u00f5usse sama palju, kui ta uskus looduse v\u00f5imesse k\u00f5neleda meile millestki olulisest. Tema veendumus pigmendi j\u00f5usse, sellesse, et v\u00e4rvis eneses peitub ka siis, kui ta ei kujuta mitte midagi, midagi erakordset, on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Kuid ennek\u00f5ike on M\u00e4gi maalid panteistlikud. \u201eM\u00f5telge: suured sinised m\u00e4ed ja punased pilved r\u00e4ndavad s\u00e4\u00e4l \u00fcleval k\u00f5rgel. Tuli selline tunne, et seal on see paik, kus Jumalad v\u00f5ivad asuda,” kirjutab ta ise. M\u00e4gi suhted ametlike religioonidega olid leiged, revolutsiooniaastatel oli ta isegi kiriku vastu avalikult protesteerinud, kuna see oli tema jaoks j\u00e4rjekordne v\u00f5imu atribuut. Kuid see ei v\u00e4lista, et M\u00e4gis olid religioossed tunded, temas oli mingi kalduvus religioosse kogemuse poole, mida ta otsis l\u00e4bi elu erinevatest usulistest ja esoteerilistest praktikatest, huvitudes joogast, budismist, teosoofiast, India filosoofiatest, \u00fchel hetkel taas ka kristlusest, aga s\u00f5brustab ka taarausuliste liidriga. (See oli modernsusele iseloomulik: individualiseerumisega tekkis v\u00f5imalus v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada oma usk.) Kuid k\u00f5ige teravamalt tajus ta religioossust looduses. See oli tema kirik.<\/p>\n
M\u00e4gi otsis \u00fclevat, erakordset, ebamaist, metaf\u00fc\u00fcsilist, maailmade-tagust, irratsionaalset, s\u00f5nastamatut, kultuurieelset, kultuuriv\u00e4list, m\u00fcstilist, salap\u00e4rast, lahterdamatut. Ta otsis osadustunnet millegi endast ja inimkonnast suuremaga, millegi kosmilise ja eeterlikuga, mis t\u00e4idaks temas j\u00e4rjest s\u00fcvenevat tunnet, nagu oleks temas avanenud eksistentsiaalne kuristik. Me v\u00f5ime siia l\u00fckkida veel palju kirjeldusi, ent n\u00e4ib, et M\u00e4gi jaoks koondusid tema otsingud v\u00e4hemalt \u00fchel hetkel \u2212 v\u00e4hemalt Norras \u2212 Jumalanime taha. Ja oma Jumala leidis ta loodusest.<\/p>\n
<\/p>\n
1910. aasta kevade l\u00f5pul saadab M\u00e4gi m\u00f5ned oma maalid Tallinnasse v\u00e4ikesele n\u00e4itusele. See on 31-aastase kunstniku esimene esinemine kodumaal, mis ei j\u00e4\u00e4 t\u00e4helepanuta, kuid t\u00f5eline l\u00e4bil\u00f6\u00f6k tuleb sama aasta s\u00fcgisel. M\u00e4gi esineb n\u00fc\u00fcd mitmek\u00fcmne maaliga Tartus kultuurir\u00fchmituse \u201eNoor-Eesti” n\u00e4itusel, mis oli seadnud eesm\u00e4rgiks mitte ainult kujutava kunsti tutvustamise Eestis, vaid laiemalt kogu siinse kultuuripildi moderniseerimise (ja nad olid selles v\u00f5rdlemisi edukad). M\u00e4gi teosed \u00e4ratavad kohe v\u00e4ga suurt t\u00e4helepanu nii kriitikutes kui ka laiemas publikus ning M\u00e4gist saab hetkega t\u00f5eline superstaar. Ometi j\u00e4i M\u00e4gi l\u00e4bil\u00f6\u00f6k vaid Eesti-keskseks. Ta osaleb Oslos Christian Kroghi kutsel \u00fchel kunstin\u00e4itusel mainekas Blomquisti galeriis, kuid see ei ava veel uusi uksi. Ent M\u00e4gi ei ole ilmselt v\u00e4ga \u00f5nnetu, sest tema sooviks on endiselt naasmine Pariisi.<\/p>\n
T\u00e4nu Eesti n\u00e4ituse m\u00fc\u00fcgiedule v\u00f5ib M\u00e4gi 1910. aastal minna tagasi Pariisi, kus ta n\u00fc\u00fcd elab poolteist aastat. Ent ka see periood metropolis ei ole \u00f5nnelik. Rahad l\u00f5pevad kiiresti ja M\u00e4gi kannatab j\u00e4tkuvalt vaesuse, n\u00e4lja ja halva tervise k\u00e4es. Ta k\u00fcll maalib rohkem kui eelmine kord, mh teeb ta l\u00fchikese maalimisretke Normandiasse Dieppe’i kanti, kuid l\u00e4bil\u00f6\u00f6k Pariisis j\u00e4\u00e4b tegemata. 1912. aasta kevadel paneb ta \u00fcles kolm oma maali Salon des Ind\u00e9pendants’i n\u00e4itusele ning need leiavad isegi eraldi mainimist (mis on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuna n\u00e4itusel oli v\u00e4ljas umbes 6000 teost), kuid kuna M\u00e4gi ei \u00f5pi kunagi \u00e4ra prantsuse keelt ning on oskamatu kunstimaailma mehhanismides kaasal\u00f6\u00f6misel, ei suuda ta kirevas Pariisi kunstielus l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Seet\u00f5ttu naaseb ta p\u00e4rast \u00fcheksat aastat v\u00e4lismaal 1912. aasta kevade l\u00f5pul Eestisse, olles vahepeal kujunenud k\u00fcpseks maalikunstnikuks, kes \u00fclikiiresti suutis h\u00fcpata k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisest maalikunstnikuks ja realistist modernistiks.<\/p>\n
<\/p>\n
Eestis elab M\u00e4gi peamiselt Tartus, kuid p\u00e4rast Peterburi, Oslot ja Pariisi tundub Tartu halvavalt v\u00e4ikesekaliibriline ning M\u00e4gi kurdab elu l\u00f5puni oma t\u00fcdimust provintslikust elust. Esialgu ei ole kiita ka tema rahaline seis, ta on sunnitud elama \u00f5e juures ning tema esimesed maalid, mis ta kodumaal teeb, reedavad t\u00e4ielikku pidetust. Ent 1913. aasta suvel s\u00f5idab M\u00e4gi oma tervist parandama Saaremaale (mis oli toona kuulus oma ravimuda poolest) ning naaseb sinna ka 1914. aasta suvel. Neil kahel suvel valmib teine terviklik maalits\u00fckkel M\u00e4gi loomingus, ent tema k\u00e4ekiri on v\u00f5rreldes Norra perioodiga muutunud. Tema pintslil\u00f6\u00f6k on n\u00fc\u00fcd l\u00fchem ja koloriit tunduvalt erksam (seda osaliselt ka Saaremaa erilise valguse t\u00f5ttu, kuna siin on p\u00e4ikesek\u00fcllaseid p\u00e4evi rohkem kui kusagil mujal Eestis), kuid muutunud ei ole M\u00e4gi teemadering. Ta maalib endiselt maastikku, kuid on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tama ainult siis, kui uus looduskogemus p\u00f5hjustab temas emotsionaalse afekti v\u00f5i \u0161oki. M\u00e4gi ei konstrueeri oma loomingus peaaegu \u00fchtegi maali, k\u00f5ik maastikuvaated (aga ka portreed) on valminud vahetu mulje m\u00f5jul v\u00f5i selle mulje p\u00f5hjal valminud eskiisidele toetudes.<\/p>\n
Saaremaal valmis M\u00e4gil mituk\u00fcmmend maali, kujutades eranditult saare spartalikku maastikku, mille napp p\u00f5hjamaine loodus n\u00e4eb v\u00e4lja nii arhailine, nagu hakkaks maailm alles s\u00fcndima. Tsivilisatsioon tundub asuvat kaugel tulevikus, Saaremaa on tol hetkel kultuurieelne maastik, kus tundlikuma natuuriga inimene v\u00f5is tajuda midagi, mida ta v\u00f5is nimetada looduse \u00fcrgseks r\u00fctmiks v\u00f5i k\u00f5ige oleva m\u00fcstiliseks alguspunktiks. Siin ei olnud tuhandeid v\u00e4ikeseid minijutustusi, aga siin oli midagi metaf\u00fc\u00fcsilist, peaaegu hoomamatut, mis laiub \u00fcle aegade nagu laiub ookean \u00fcle merep\u00f5hja. M\u00e4gi on aga arhailist loodust kujutanud erakordse v\u00e4rvij\u00f5uga. Tema pintslil\u00f6\u00f6gid on tugevad, sageli \u00fchekordsed, mis j\u00e4tab v\u00e4rvikihi \u00f5hukese: l\u00f5uendi faktuur kumab alt l\u00e4bi ja annab v\u00e4rvitriipudele ruumilise ilme. Kallas on plahvatanud k\u00fcmnetesse toonidesse, rand on t\u00e4is kive, mis on oran\u017eides, sinistes, lillades, kollastes, rohelistes ja valgetes ning nende alatoonides. Pintsliga on vajutatud l\u00f5uendile \u00fchekordseid t\u00e4ppe, need on \u00fcksteise k\u00f5rval, m\u00f5ni paksem, m\u00f5ni \u00f5hem, nende vahel on j\u00e4\u00e4nud osa l\u00f5uendit vabaks ning selle l\u00f5imed annavad maalile pruunikaid toone.<\/p>\n
Lisaks tuleb M\u00e4gi maalidele n\u00fc\u00fcd ka teatav n\u00e4gemuslikkus: kivid on maalitud hallutsinatiivsete v\u00e4rviringidega, vahel ripub otse horisondi kohal p\u00f5letav p\u00e4ike v\u00f5i on silmapiir maalitud leegitsevana. M\u00e4gi l\u00e4henemine igatseb taga hetke, kus meie individuaalsed erip\u00e4rad ja kultuuri poolt kehtestatud reeglid kaoksid ning s\u00fcnniks uus inimene, kes oleks harmoonilises \u00fchenduses galaktikaga. Loodus saab M\u00e4gi maalidel m\u00fcstilise j\u00f5u, M\u00e4gi ise kipub aga seekaudu millegi poole, kus toimuks \u00fchekssaamine millegi endast suuremaga. Kuid selle otsingu k\u00e4ivitas tema sisemine p\u00f5lemine, mis pani seesmiselt p\u00f5lema ka tema maastikud ja mis l\u00f5puks p\u00f5letas ka ta enda.<\/p>\n
<\/p>\n
J\u00e4rgnevatel aastatel elas M\u00e4gi Eestis, kuigi kippus pidevalt tagasi Pariisi. Hoolimata t\u00f6\u00f6de populaarsusest ja kiiresti paranenud rahalisest seisukorrast ei v\u00f5ta M\u00e4gi aga mingil p\u00f5hjusel ometi reisi ette. Selle asemel elab ta Tartus ja teeb suviti maalimisretki L\u00f5una-Eestisse, maalides vahel ka tellimust\u00f6\u00f6dena portreesid. M\u00e4gi looming on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga populaarne nii kriitikute kui publiku silmis ja 1910ndate l\u00f5pul kujuneb temast midagi riikliku esinduskunstniku taolist, kelle loomingut t\u00f5stetakse esile ka ametlikes rituaalides. Sellest hoolimata s\u00e4ilitab M\u00e4gi kriitilise ja anarhistliku hoiaku riigi ja \u00fchiskonna suhtes. Ta leiab kiiresti kontakti kirjanduslik-boheemlike r\u00fchmituste ja ringidega ning teeb hea meelega kaasa nende \u00fchiskonda provotseerivates ettev\u00f5tmistes. M\u00e4gi ei tunnista \u00fchtegi \u00fchiskondlikku hierarhiat ja v\u00e4ljendab korduvalt p\u00f5lgust rahvusideoloogia vastu, kuigi k\u00e4imas oli parajasti Eesti iseseisvumine ja rahvuslikud meeleolud olid k\u00f5rgpunktis. Teiselt poolt aitab aga M\u00e4gi innukalt kaasa siinse kunstimaailma institutsionaliseerumisele. Olles v\u00e4ga kriitiline v\u00e4hese ja asjatundmatu kunstipubliku suhtes (selles v\u00e4ites k\u00fcll M\u00e4gi suuresti eksis, Euroopa m\u00f5jutustega modernistlik kunst v\u00f5eti Eestis \u00fcllatavalt h\u00e4sti vastu), teeb M\u00e4gi j\u00f5upingutusi kunsti populariseerimiseks. Lisaks hakkab ta ka ise kunsti \u00f5petama ning 1919. aastal aitab asutada kunstikooli \u201ePallas”, hakates selle esimeseks direktoriks.<\/p>\n
Ent kuigi M\u00e4gi on leidnud kiiresti tunnustuse ja tuntuse, muutub tema meelelaad \u00fcha rahutumaks. 1910ndatel suvitab ta erinevates L\u00f5una-Eesti paikades ning alati ka maalib seal, kuid tema koloriit muutub tumedamaks, pilved dramaatilisemaks ja v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida M\u00e4gi s\u00fcngest perioodist. V\u00f5imalik, et see oli seotud j\u00e4rjest halveneva tervisega, kuigi M\u00e4gi loomuses oli kirjeldada nii oma tervist kui rahalist seisukorda tegelikkusest palju kehvemana. Kuigi M\u00e4gi maalid annavad j\u00e4tkuvalt edasi tema looduselamusi, muutuvad need n\u00fc\u00fcd eksistentsialistlikest peeglitest kunstniku siseelu ruuporiteks. J\u00e4lgides tema maastike kujunemist l\u00f5putu silmapiiriga teosteks, v\u00f5ime \u00fchtlasi m\u00e4rgata kunstniku m\u00f5tlikumaks muutuvaid meeleolusid. M\u00e4gile iseloomulik rahutus peegeldub ennek\u00f5ike pilvedes, kuid uue kinnismotiivina tulevad tema maalidele n\u00fc\u00fcd j\u00e4rved \u2212 enam ei ole peaaegu \u00fchtegi maali ilma m\u00f5ne veesilmata, mille t\u00e4hendus ulatub sinisest v\u00e4rvilaigust mustava valgust neelava peeglini.<\/p>\n
<\/p>\n
1920ndate alguseks oli M\u00e4gi saavutanud k\u00fcll laiap\u00f5hjalise \u00fchiskondliku tunnustuse, kuid oli s\u00e4ilitanud t\u00f6\u00f6lisnoorukile iseloomulikud hoiakud elu ja kunsti suhtes. Ta suhtles peamiselt endast m\u00e4rgatavalt nooremate inimestega, leides kokkupuutepinna ka uute avangardistlike autoritega. Tasapisi hakkasid Eesti kunsti tulema ka abstraktsionistlikud ja kubistlikud teosed, kuid nendega M\u00e4gi kontakti ei leidnud, kuigi ka tema maalides on v\u00e4rv sageli lahutatud objektist ning ruumis toimuvad kummalised nihked. Hoolimata koolidirektori staatusest keeldus M\u00e4gi allutamast kooli riiklikele n\u00f5uetele ning tahtis s\u00e4ilitada\u00a0\u201ePallast” boheemliku vabam\u00f5tlemise paigana, kaitstes n\u00f5nda kunstnike v\u00f5\u00f5randamatut \u00f5igust absoluutsele vabadusele. Samas oli M\u00e4gi tervis j\u00e4tkanud halvenemist ning kuigi M\u00e4gi elas ebatervislikult \u2212 ta oli aktiivne suitsetaja ja meeletu kohvijooja \u2212, suhtus ta keha lagunemisse teravdatud t\u00e4helepanuga. 1920ndate alguses maalib ta kaks hiigelsuurt religioosset kompositsiooni (m\u00f5lemad on t\u00e4naseks kadunud), kus kujutab inimlikke kannatusi nende emotsionaalses k\u00f5rgpunktis.<\/p>\n
<\/p>\n
1921. aastal otsustab M\u00e4gi l\u00f5puks Eestist veel kord lahkuda ning s\u00f5idab Itaaliasse, kuhu ta j\u00e4\u00e4b natuke v\u00e4hem kui aastaks. Ta viibib esmalt Roomas, kust kirjutab:\u00a0\u201eOn niisugune tundmus nagu oleks \u00fcle hulga aastate koju j\u00f5udnud. Kuigi praegu siin v\u00e4ga ebamugav elada on, siiski tundmus suurep\u00e4raline ja tahtmine elada ja midagi veel \u00e4ra teha \u2212 siin tunnen elul m\u00f5tet olema.” Viimaste aastate loominguline kriis saab Itaalias peaaegu hetkega l\u00e4bi. M\u00e4gi alustab eskiiside tegemisega, l\u00f5petades maalid enamasti hiljem Eestis oma ateljees.<\/p>\n
1922. aasta kevadel s\u00f5idab M\u00e4gi Capri saarele (\u201e\u00d5nnelikult Capri j\u00f5udnud. Saar on jumalik\u201d), kus ta peatub vaid 40 p\u00e4eva, kuid leiab sedav\u00f5rd inspiratsiooni, et maalib hiljem arvukalt Capri-ainelisi maale. Neil t\u00f6\u00f6del on M\u00e4gi kujutanud tavaliselt \u00f6\u00f6d v\u00f5i \u00f5htuh\u00e4marust, taevas on tumesinine. Mingil moel n\u00e4ib M\u00e4gi Capril maailmaga leppivat: taevas ei ripu enam apokal\u00fcptiline \u00e4hvardus, vaid rahulikult suuremate pindadena maalitud romantiline sina. M\u00e4gi n\u00e4ib kinnitavat oma maalidega seda, mida ta \u00fctles oma kirjades: ta on \u00f5nnelik, maailmaga harmoonias, ta ei otsi paralleelmaailma, vaid soovib seekord tuua vaataja jaoks v\u00e4lja selle maailma ilu. K\u00f5ik tundub h\u00e4sti. (Just n\u00f5nda tajub neid ka vaataja. \u00dchegi teise perioodi t\u00f6\u00f6d ei ole kunstioksjonitel teinud l\u00e4bi selliseid t\u00f5use kui M\u00e4gi Capri vaated.) Kuid ometi tundub, et neis on mingi \u201eteine plaan\u201d siiski veel. Nii Rooma, Capri kui ka hiljem Veneetsia motiivides on ka salap\u00e4ra, m\u00fcstilisust, mis sageli tuleb tumesinisest \u00fcldatmosf\u00e4\u00e4rist, kuid vahel ka muudest detailidest. Capril maalib M\u00e4gi n\u00e4iteks sageli \u00fchele t\u00f6\u00f6le mituk\u00fcmmend mustavat avaust (uksed, aknad jms), mis ei avane kuhugi ja mille taha me ei n\u00e4e. Veneetsias, kuhu M\u00e4gi j\u00f5udis 1922. aasta suvel, nihestab ta aga ruumi, luues vaateid, mida tegelikult ei ole olemas. M\u00e4gile meeldis Veneetsia, ta imetles selle ajaloolist ilu, kuigi futuristid olid proovinud seda maha teha. Siingi peegeldub M\u00e4gi isikup\u00e4rane hoiak, mis ei kopeerinud \u00fchtegi aktuaalset kunstisuunda, k\u00fcll aga ammutas v\u00e4ga paljudest erinevatest vooludest ja hoiakutest inspiratsiooni ja s\u00fcnteesis need originaalseks tervikuks.<\/p>\n
<\/p>\n
M\u00e4gi naases Eestisse 1923. aastal, kuid tema tervis oli juba tunduvalt kehvem ning tavap\u00e4rane n\u00e4rvilisus oli hakanud muutuma vaimuhaiguseks. Ta t\u00f6\u00f6tab k\u00fcll\u00a0\u201ePallases” edasi \u00f5ppej\u00f5una, kuid \u00fcha enam sulgeb end oma ateljeesse, kus keset novembripimedust maalib l\u00f5puni m\u00fcstilise Capri vaateid. 1924. aastal halveneb tema tervis veelgi, ta maalib n\u00fc\u00fcd harvemini ja satub kergesti konflikti ka\u00a0\u201ePallases” kolleegidega, ja 1925. aasta talvel siirdub ta mitmeks kuuks Saksamaale tervist parandama. J\u00e4\u00e4b l\u00f5puni selgusetuks, mida t\u00e4pselt parandati \u2212 raviti \u00fcht, kuid M\u00e4gi kurdab oma kirjades hoopis muude h\u00e4dade \u00fcle \u2212, ning kui ta 1925. aasta kevadel Eestisse tagasi tuleb, on M\u00e4gi juba lootusetult haige. Mai l\u00f5pus toimetatakse ta \u00f5pilaste poolt vaimuhaiglasse, kus ta sama aasta augustis 46-aastasena sureb.<\/p>\n
<\/p>\n
Konrad M\u00e4gi loomingu koguhulgaks hinnatakse 400 maali, millest t\u00e4naseks on teada vaid umbes poolte asukoht. Tema looming on l\u00e4bi teinud erinevaid retseptsiooniperioode: 1920ndatel ja 1930ndatel oli M\u00e4gi kunst vaieldamatu autoriteet, mis m\u00f5jutas suurt osa vanemast Eesti maalikunstist. Teise maailmas\u00f5ja ajal r\u00fcndasid M\u00e4gi kunsti nii Saksa kui N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooniv\u00f5imud, kes k\u00e4skisid M\u00e4gi t\u00f6\u00f6d muuseumis maha v\u00f5tta ja sundisid isegi M\u00e4gi vanu s\u00f5pru kirjutama avalikke kirju, kus M\u00e4gi looming m\u00f5isteti formalismi eest hukka. Veel kuni 1950ndate teise pooleni oli Konrad M\u00e4gi loomingu avalik eksponeerimine ja sellest k\u00f5nelemine keelatud. Toonased kunstitudengid on meenutanud, kuidas nad l\u00e4ksid salaja kunstimuuseumi maalihoidlasse M\u00e4gi ja teiste p\u00f5lu alla sattunud autorite loominguga tutvuma. Iga paari n\u00e4dala tagant t\u00f5mbasid muuseumi t\u00f6\u00f6tajad akendele ette paksud kardinad ning t\u00f5id siis \u00fcmberringi ettevaatlikke pilke heites kitsasse vahekoridori vaatamiseks M\u00e4gi maale, lisades\u00a0\u201e\u00c4rge ainult kellelegi r\u00e4\u00e4kige!”<\/p>\n
M\u00e4gi loomingu renessanss algas 1950ndate l\u00f5pul poliitiliste olude l\u00f5dvenemisel ning j\u00e4rgnevatel aastatel toimus mitu ulatuslikku \u00fclevaaten\u00e4itust. 1978. aastal, Konrad M\u00e4gi 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eval, toimus tema loomingu t\u00e4ielik rehabiliteerimine, mil M\u00e4gi nime p\u00fchitsemises osalesid ka need, kes alles m\u00f5nik\u00fcmmend aastat varem olid kaasa aidanud selle keelamisele. J\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel on Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi eestvedamisel toimunud ridamisi Konrad M\u00e4gi loomingut tutvustavaid v\u00e4ljapanekuid, tema t\u00f6id eksponeeritakse sageli ka v\u00e4lisn\u00e4itustel ning aastak\u00fcmnete jooksul on ilmunud koguni kolm monograafiat. Kuigi ta oli nii P\u00f5hja-Euroopa kui Ida-Euroopa \u00fcks esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming eemaldus kiiresti realismist ja s\u00fcnteesis originaalseks uueks tervikuks ajastu olulisimad kunstivoolud, t\u00e4iendades neid panteistlike hoiakutega ja n\u00e4hes maastikus mitte ainult dekoratiivset objekti, vaid sisemise laetusega ja v\u00e4ega t\u00e4idetud fenomeni, ootab M\u00e4gi (ja ootavad mitmed teisedki Ida-Euroopa autorid) siiani Euroopa tsentrumikesksesse kunstiajalukku kirjutamist.<\/p>\n
M\u00e4gi oli kunstnik, keda inimesena h\u00e4vitas ja kunstnikuna k\u00e4ivitas eksistentsiaalne t\u00fchik. \u201e\u00d5nn ei ole meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks,” kirjutas M\u00e4gi kord.\u00a0\u201eMeie jaoks on kunst ainuke p\u00e4\u00e4setee, kuna hetkel, kui hing on t\u00e4is elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, v\u00f5ib leida rahu.”<\/p>\n
<\/p>\n
Tekst on ilmunud Eesti Kunstimuuseumi kataloogis \u201eKonrad M\u00e4gi” (Tallinn: 2018).<\/p>\n