{"id":360,"date":"2018-10-27T19:20:43","date_gmt":"2018-10-27T19:20:43","guid":{"rendered":"http:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=360"},"modified":"2023-12-13T10:19:00","modified_gmt":"2023-12-13T10:19:00","slug":"konrad-magi-kirjad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/konrad-magi-kirjad\/","title":{"rendered":"Kirjad"},"content":{"rendered":"\n
\n\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevalt on \u00e4ra toodud enamik teadaolevaid Konrad M\u00e4gi kirju. Need asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis [EKLA], Eesti Kunstimuuseumi arhiivis [EKM arhiiv], Tartu Kunstimuuseumi arhiivis [TKM arhiiv], samuti Helsingis erakogus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkega [RP] on t\u00e4histatud kirjad, mille originaalid on siiani kadunud, kuid mis on avaldatud Rudolf Parise monograafias (1932). Paris toob kirjad sageli \u00e4ra vaid t\u00fckiti. Antud juhul on tr\u00fckitud vaid need kirjakatked, kus on M\u00e4gi otsetsitaadid ning Parise \u00fcmberjutustused kirjadest on j\u00e4etud k\u00f5rvale. Samuti on loetavuse huvides \u00e4ra j\u00e4etud Konrad M\u00e4gi tervitused kirjade l\u00f5pus, kui need ei sisalda olulist teavet.<\/p>\n\n\n\n

Venekeelsed kirjad August Vesantole on t\u00f5lkinud Ilona Martson.<\/p>\n\n\n\n

Kirjad tr\u00fckkisid \u00fcmber Mareli Reinhold, Liisi Tee, Kadi Kass, Aili Kuldkepp ja Aili Grichin.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Karl August Hermannile<\/strong>1<\/sup>
12.08.1903<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsin \u00f5nnelikult Peterburgi2<\/sup>. Muidu l\u00e4heb ka \u00f5ige h\u00e4sti. Teid ja Teie abikaasat tervitades!
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[1] Helilooja Karl August Hermanni (1851\u20121909) ja Konrad M\u00e4gi varasemate ning hilisemate sidemete kohta puuduvad andmed. Seet\u00f5ttu on ka veidi m\u00f5istatuslik, miks M\u00e4gi just Hermannile tervituse saadab. Antud postkaardi teisele poolele on M\u00e4gi maalinud talumajakese, mis on teadaolevalt tema esimene kujutava kunsti alane visand.<\/em>
[2] Peterburi siirdus Konrad M\u00e4gi \u00f5ppima nn Stieglitzi kunstikooli. Ta saabus Peterburi esimest korda 1903. aasta jaanuaris, koolist lahkus ta p\u00e4rast osalemist 1905. aasta revolutsioonis\u00fcndmustes. Stieglitzi kooli kuiv tehniline haridus ei rahuldanud M\u00e4gi ning pigem peaks Peterburis viibimise ajast esile t\u00f5stma tema kunstikogemusi, kuna esimest korda n\u00e4gi ta sedav\u00f5rd intensiivselt kujutavat kunsti. <\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Mart Pukitsale<\/strong>3<\/sup>
08.06.1905<\/p>\n\n\n\n

Tervitusi Vallinkoskist4<\/sup>
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[3] Mart Pukits (1874\u20121961), graafik, t\u00f5lkija ja ajakirjanik. Konrad M\u00e4gi lapsep\u00f5lves\u00f5ber, kellega koos kuuluti nn Sangernebo polku, kus r\u00fchm noori mehi tegeles spordi, teatri ja muusikaga. Nimetus Sangernebo polk tulenes tisler M\u00e4rt Sangernebost, kes v\u00f5ttis M\u00e4gi enda juurde ametit \u00f5ppima ning kelle \u00f5ues Tartus noorukid kogunesid. Alates 1905. aastast elas Pukits 15 aastat Peterburis.<\/em>
[4] Vallinkoski asub Karjalas Viiburi linna l\u00e4hedal. M\u00e4gi viibis seal 1905. aasta juunis koos lapsep\u00f5lves\u00f5bra Aleksander Meibaumiga l\u00fchiajaliselt. Hiljem on Vallinkoski juures maalinud Ants Laikmaa.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>5<\/sup>
07.12.1905<\/p>\n\n\n\n

\/\u2026\/ Mina ise elan kaunis vana viisi, kuid selle vahega, et n\u00fc\u00fcd juba igap\u00e4ev hoolega \u00f5ppimas k\u00e4in, selle sama6<\/sup> juures kuhu minema pidin.
\/\u2026\/
Ainuke asi mis mulle praeguses elus meeldida ei taha ja see on see, et v\u00e4ga k\u00fclmad ilmad on \u2013 10 graadi juba ja mina pean aga sommermantliga laskma, et kannad v\u00e4lguvad. Noh, aga mis sinna parata, inimene harjub k\u00f5igega \u00e4ra ja p\u00e4\u00e4legi on mul kaaskannatajaid ka, sest tihti n\u00e4en uulitsal m\u00f5ne, kes niisamasuguse riistaga \u00fcmber uitab\u2026 Tuba on ka praegu k\u00fclm, sest perenaine on kokku hoidlik, ei armasta niisuguse t\u00fchja asja p\u00e4\u00e4le nagu tua k\u00fctmine mitte puid raisata \u2013 ka l\u00f5bu.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[5] Peeter Rootslane (1880\u20121962), Eesti ettev\u00f5tja, hiljem ka kirjastaja, leiutaja, luuletaja. M\u00e4gi oli temaga tihedas suhtluses Peterburis, Pariisis ja Norras viibimise ajal. Hilisemast suhtlusest andmed puuduvad.
[6] M\u00f5eldud on joonistus\u00f5petajat Jakov Goldblatti.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
02.03.1906<\/p>\n\n\n\n

Ma \u00fctlesin talle7 <\/sup>muidugi m\u00f5ned head \u00e4ssad n\u00e4kku ja ka \u00fchtlasi, et ma enam sinna ei j\u00e4\u00e4\u2026 \u00dcle\u00fcldse ei tahagi ma niisuguse k\u00f5ril\u00f5ikaja juures teenida, kes valmis on oma hinge rubla eest \u00e4ra m\u00fc\u00fcma. Oleks palju sellest rahvast r\u00e4\u00e4kida, aga nad pole v\u00e4\u00e4rt, et nende p\u00e4rast palju paberid \u00e4ra raisata. On enne neid l\u00e4bi saadud, siis saab n\u00fcid ka l\u00e4bi ja parem k\u00fcmme korda ennem n\u00e4lgida, kui niisuguse mammona kumardajal8<\/sup> ennast t\u00fcssata lasta.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[7] M\u00e4gi oli just vallandatud Viroolia \u00e4rist, kus uus omanik tahtis tema palka v\u00e4hendada.<\/em>
[8] M\u00f5eldud on kodanlasi. M\u00e4gi oli terve elu v\u00e4ga kriitiline kodanluse ja v\u00e4ikekodanluse suhtes, kes tema arvates oli liialt keskendunud materiaalsetele v\u00e4\u00e4rtustele ja ratsionaalsele maailmapildile. Hiljem kujunes ka M\u00e4gist j\u00f5ukas kodanlane, kuid protestiva hoiaku nii kodanluse kui ka riigi suhtes s\u00e4ilitas ta elu l\u00f5puni.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
15.03.1906<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige paremad vene lehed on kinni9<\/sup>, muidugi ka meie leht, millest ainult 3 nummert v\u00e4lja tuli. Eesti maal on aga koledaid t\u00fckka tehtud, poodakse, tapetakse ja pekstakse rahvast.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[9] P\u00e4rast 1905. aasta revolutsiooni suleti palju ajakirjandusv\u00e4ljaandeid. Paljud v\u00e4ljaanded ilmusid omakorda vaid \u00fche v\u00f5i m\u00f5ne numbrina, nt eestikeelseid lehti ilmus 1906. aastal koguni umbes sada, kuid paljud neist v\u00e4ga l\u00fchiajaliselt. Mitmele revolutsioonilisele v\u00e4ljaandele tegid kaast\u00f6\u00f6d ka Eesti kunstnikud, sh M\u00e4gi. Peamiselt tegi ta koost\u00f6\u00f6d paljude v\u00e4ljaannete taga seisnud Juhan Lilienbachiga.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
Dateerimata, kevadel 1906<\/p>\n\n\n\n

Suur ait\u00e4h10<\/sup> \u2013 natuke k\u00fcll liiga palju, aga eks ta \u00e4ra kulu muidugi. J\u00e4\u00e4n veel m\u00f5neks p\u00e4evaks Piitrisse, siis tahan tingimata kuskile maale suvitama, ehk \u00f5igem \u00fctelda \u2013 v\u00e4he v\u00e4ljapuhkama s\u00f5ita. Unistan k\u00fcll Soome maast, aga kindlasti ei tea, kas sinna kukkun.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[10] Rootslane oli talle saatnud Pariisi s\u00f5iduks 100 rubla.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
02.[?] 04.1906<\/p>\n\n\n\n

Pean veel t\u00e4hendama, et ma selle aja jooksul teatud kunstniku11<\/sup> juures t\u00f5esti palju juurde \u00f5ppisin, igatahes selle poole aastaga nii palju kui Stieglitzi juures kahe aastaga\u2026 Ma olen praegu just v\u00e4ga tujus joonistama\u2026 Ja mina olen n\u00fc\u00fcd juba k\u00fcllalt nii kaugel et Parisi v\u00f5ib s\u00f5ita, sest koguni lollilt sinna minna, kui veel midagi ei oska, ka ei maksa\u2026 Seltsimehed on juba mitmed Parisi poole teel12<\/sup> so. Eestlased muidugi\u2026 Kui Parisis paar aastad t\u00f6\u00f6tada saaks, muidugi niisugustes tingimistes, et \u00f5ppimises mitte takistusi ei ole, siis v\u00f5iks juba minu arvates k\u00fcll midagi k\u00e4tte saada.
\/\u2026\/
Olen m\u00f5ne kunstij\u00fcngriga tuttavaks saanud, kes Parisis on \u00f5pinud ja need seletasid, et ainult Paris on linn, kus kunstis t\u00e4iusele v\u00f5ib saada.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[11] Goldblatt.
[12] Jaan Koort oli Pariisi j\u00f5udnud juba 1905. aastal, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa olid sinnapoole teele asunud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
06.05.1906
Helsingi<\/p>\n\n\n\n

Tunnen ennast siin nagu teises ilmas olema\u2026 s\u00f5idan Abosse ja s\u00e4\u00e4lt \u00c5landi saarele, kuhu paariks kuuks m\u00f5tlen j\u00e4\u00e4da.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\n\"\"<\/a><\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

Mart Pukitsale<\/strong>
19.05.1906<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsin \u00f5nnelikult p\u00e4rale13<\/sup>. Talupojad on siin k\u00f5ik rootslased ja elavad nad nagu Eestimaa m\u00f5isniku[d]. \u00dcle\u00fcldse meeldib mulle siin v\u00e4ga, ainult k\u00fclm on siin praegu v\u00e4he. M\u00f5tlen v\u00e4hemalt paariks kuuks siia j\u00e4\u00e4da, \u2012 kuhu edaspidi j\u00e4\u00e4n \u2012 ei tea. Elage v\u00e4ga h\u00e4sti!
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[13] Postkaart on saadetud Ahvenamaalt. Ahvenamaal peatus M\u00e4gi 1906. aasta suvel, alustades just siin p\u00fcsivamalt maalimisega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Rudolf M\u00e4esepale<\/strong>14<\/sup>
30.05.1906<\/p>\n\n\n\n

Olen otsaga siin. Elamine v\u00e4ga nobel. Elad siin nagu teises maailmas. Passi siin \u00fcle\u00fcldse tarvis ei ole. Saata v\u00f5ib siia k\u00f5ik. Elamiseks on mul \u00fcksinda v\u00e4ga tore tuba ja m\u00f5istagi saab 6 korda p\u00e4evas s\u00fc\u00fca. Iga p\u00e4ev 2-3 korda kohvi15<\/sup> ja ei puudu kompotki.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[14] Rudolf M\u00e4esepp (1884\u20121949) oli Konrad M\u00e4gi \u00f5pingukaaslane Stieglitzi kunstikoolist, kes \u00f5ppis seal M\u00e4giga samal ajal alates 1905. aastast kuni 1907. aastani. Erinevalt M\u00e4gist ei lahkunud ta koolist protestiks revolutsioonis\u00fcndmuste mahasurumise vastu, samuti ei reisinud ta edasi Ahvenamaale v\u00f5i Pariisi ja nende taaskohtumine toimus alles siis, kui M\u00e4gi j\u00f5udis tagasi Eestisse. M\u00e4esepp oli hiljem kaupmees, kuid tegeles siiski ka kunstnikuna, kuid temast ei kujunenud olulist autorit. 1910. aastate l\u00f5pus maalis M\u00e4gi ka Rudolf M\u00e4esepa portree. Antud postkaart on \u00e4ra toodud Rudolf Parise monograafias, kuid seal on m\u00e4rgitud saajaks Peeter Rootslane.<\/em>
[15] Konrad M\u00e4gi oli aktiivne kohvijooja, kes eelistas v\u00e4ga kanget kohvi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
12.06.1906
Ahvenamaa<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5esti peab \u00fctlema \u2013 maailm on ilus, nagu n\u00e4ituseks siin on niipalju iludust ja suurust looduses et imesta. Poole taevani ulatuvad kaljud, haralised m\u00e4nnid, nagu neid \u00fcksi Soomemaal v\u00f5ib n\u00e4ha ja imeilusad pikkad ja peenikesed kased. Kui \u00f5htal kuskilt kalju m\u00e4e p\u00e4\u00e4lt \u00fcmber vaatad, kus silm laia merd ja l\u00f5pmata palju saaresi n\u00e4eb, kui meri salaliselt kohiseb, siis peab k\u00fcl arvama, et midagi v\u00e4gevamat ei ole kui p\u00f5hjamaa loodus. Seda suurust vaadates tunned ennast nii v\u00e4ikese ja v\u00f5imetu olema selle m\u00e4\u00e4ratu j\u00f5u vastu. Aga siiski on inimese vaim suur, mis ise omale uusi maailmasi v\u00f5ib luua. Meie oleme nii j\u00f5uetud, et meie selle looduse suurusest aru ei jaksa saada, ja ka \u00fchtlasi veel veiksemad, et inimese hingest aru saada. Mulle tulevad \u00fche kirjaniku s\u00f5nad meelde: \u201eInimene ei maksa olla, ingel ka mitte, sest esimene ingel tundis igavust ja sai Luciferiks, sai ise valitsejaks ja v\u00e4gevaks m\u00f5tlejaks vaimuks. Tarvis olla kas Jumal, ehk mitte midagi.\u201c Kes teisi Jumalaid ei usu, selle Jumal on ta ise, ja ta ise v\u00f5ib omale kui Jumal uue maailma luua. Ainult loomises (t\u00f6\u00f6s) seisab inimese suurus (v\u00e4\u00e4rtus), v\u00e4\u00e4rtus, mis seisma j\u00e4\u00e4b ja veel tuleva p\u00f5lvedele jutustab, mis sel ajal inimese vaim luua v\u00f5is. Ainult t\u00e4ius on hea, kas olla t\u00e4iuses: kelmuses, aususes ehk \u00fcksta k\u00f5ik milles, ehk kui midagi teed, katsu seda tingimata h\u00e4sti teha, nagu Grenzstein \u00fctleb. V\u00e4ga \u00f5ige on Nietzsche \u00fctelus: \u201eSaage \u00fcliinimeseks, s.o saage t\u00e4ielikuks, saage Jumalaks, t\u00f5uske k\u00f5rgemale sellest tolmust milles te n\u00fcid \u00fcmber uitade. Kui vaatad lillesi \u2013 nad \u00f5itsevad, n\u00e4rtsivad, surevad, kuid siiski nad valitsevad, on Jumalad. Looduses on ju k\u00f5ik ilus, k\u00f5ik nii t\u00e4ielik, et s\u00e4\u00e4l midagi \u00fclearu ei ole, ja \u00f5igust \u00fctelda ei sure ka looduses midagi, nii ka meie oleme surematad, ehk me k\u00fcll sureme, kuid me elame selles suuruses ikka edasi, kui ka teisel kujul.
Viimasel ajal on ise\u00e4ranis m\u00e4rgata, et inimesed maailma tahavad \u00fcmber luua, kuid selles eksivad nad v\u00e4ga. K\u00f5iki inimesi \u00fchetaoliseks teha ei saa. Masse (inimeste kari) j\u00e4\u00e4b ikka masseks. Kui kord kokku saame, saab palju r\u00e4\u00e4kida olema. Elu on mul siin praegu v\u00e4ga hea, ise\u00e4ranis saan ma alles n\u00fcid aru, mis see t\u00e4hendab vabas looduses olla (m\u00f5istagi k\u00f5ht t\u00e4is), sest m\u00f5tted just ronivad p\u00e4he ja tunned, kuda fantaasia kasvab. S\u00fcgiseni loodan siia j\u00e4\u00e4da, s.o kui takistusi ei tule, aga igatahes olen kaunis kindlaks teinud, maksku mis maksab siia j\u00e4\u00e4da. Mis s\u00fcgisel just ette v\u00f5ttan, s.o kuida Parisi poole r\u00e4ndan \u2013 ei tea.
Ainuke rumal asi on siin see, et iga paari n\u00e4dalaga paari saapaid \u00e4ra peab l\u00f5hkuma ja ka riiete p\u00e4\u00e4le ei heida armu, sest maalimise juures sattud vaimustusse ja ei m\u00e4rka, kudas v\u00e4rvi plekkid kuue k\u00fclge ilmuvad. Meid on siin kolm Eestlast \u2012 k\u00f5ik v\u00e4ga kunsti poisid, nii et maalimise juures kuni nina otsani ennast v\u00e4rviga m\u00e4\u00e4rivad, sellest hoolimata, et k\u00f5igil viimane kuub seljas on. \u00dcle\u00fcldse on siin v\u00e4ga l\u00f5bus \u2012 kaljusi m\u00f6\u00f6da \u00fcmber uidata, maalida, meres supelda ja vahel oleme Alandi saart m\u00f6\u00f6da kuni 40 vesta jalutusk\u00e4ikisi teinud. Igatahes tunnen ma sellest siin olekust palju kasu.
Mehed l\u00e4hevad ka enamiste k\u00f5ik Parisi. Mis Parisis ka p\u00e4\u00e4le hakkata on ka k\u00f5igil kirju, aga peab ometi kord maailma minema, kui see ka elu maksab, sest \u00fckstak\u00f5ik kuda inimene sureb, ehk kus ta sureb.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
14.06.1906<\/p>\n\n\n\n

\/\u2026\/
Soome kunstis on midagi sellesarnast, mis meie Eestiga v\u00e4ga kokku l\u00e4heb.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
11.08.1906<\/p>\n\n\n\n

\/\u2026\/
Kui kuidagi otsaga Parisi saaks, oleks s\u00e4\u00e4l ennem n\u00e4lgimisega rahul, kui siin t\u00e4ie k\u00f5huga. Siinsed talupojad on haledad inimesed, ehk k\u00fcl elamine siin \u00f5ige hea on, kui nende r\u00f6\u00f6vlitele \u00f5igel ajal \u00e4ra on makstud. Praegu on mul lugu nendega nii, et maksu termin on \u00fcle l\u00e4inud ja \u00f5ige palju veel \u2013 on ka kohe m\u00e4rgata et s\u00f6\u00f6mine halvem on\u2026 Olin k\u00f5ige paremas t\u00f6\u00f6tamise tujus, aga s\u00e4\u00e4l tuli korraga asjale k\u00f5ige proosalikum l\u00f5pp: raha otsas. On k\u00fcll vilets meie aeg \u2013 pead k\u00f5iksugu mudast l\u00e4bi roomama ja kui korra p\u00e4ike paistma t\u00f5otab hakkata on j\u00e4llegi midagi, mis teda pimestab\u2026 Salata ei saa, et see aeg mulle k\u00f5ige kasulikum on olnud, esiteks kunstis ja teiseks on siin v\u00f5imalus ja rahu m\u00f5telda olnud\u2026 K\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimine on kuda siit \u201eahvenamaalt\u201c v\u00e4lja saada. Ahvenad on ka koguni \u00e4ra t\u00fc\u00fctanud \u2013 on nagu n\u00f5iad \u2013 r\u00e4ndavad hommikul, l\u00f5unal ja \u00f5htal lauale. Esimene takistus siit \u00e4ra p\u00e4\u00e4seda on juba see, et meri igalpool \u00fcmber on ja kus sa oma kahe jalaga ikka l\u00e4hed. Teiseks tahavad need ahvenad siin, et neile seda va raha peab maksma ja see oleks peaaegu k\u00f5ik. Nii v\u00e4he ja siiski nii palju\u2026 On n\u00fc\u00fcd kuda on, aga kui oma fantasia k\u00e4ima paned ehk saad kuidagi mind ahvenate k\u00e4est p\u00e4\u00e4sta, sest asi on t\u00f5sisem, kui isegi siiamaale arvasin\u2026
\/\u2026\/
Siin saarepeal on asi koguni hull veel, sest mujal ilmas oskad midagi v\u00e4ljam\u00f5telda, ehk p\u00e4\u00e4le hakkata, aga siin midagi sarnast ettev\u00f5tta ei saa\u2026 Linnas on k\u00fcll vahel ka hull seisukord olnud, aga oled ikka v\u00e4hemalt hulga rahva seas ja kes sind m\u00f5istavad, aga siin oled nagu Robinson ja keelest ei saa ka veel aru\u2026 Nii siis, kui kuidagi neid rattaid k\u00e4ima saad ajada \u2013 siis tee seda!
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Austatud hr. Stieglitz16<\/sup>!<\/strong>
Dateerimata, 1906. aasta suvi<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ige hammu kui Teile viimati kirjutasin. Tukord k\u00fcsisin veel j\u00e4rele, kui palju ma Teile v\u00f5lga olen j.n.e. Ma ei tea, miks Teie mitte ei vastanud. Olgu n\u00fcid asi kuda on, aga olge n\u00fcid nii lahke ja vastake kohe. Kui mu v\u00f5la summa mitte v\u00e4ga suur pole ja Teie mulle veel usaldate, siis olge nii lahke ja tehke mulle \u00fcks \u00fclikond, mitte kallis, aga ikka v\u00f5imalikult k\u00f5va riie. Must riie, vest h\u00e4sti kinni eest ja kuuele \u00f5iged taskud. Vooder lihtne, aga k\u00f5va, sest mul kulub ta alati v\u00e4ga ruttu l\u00e4bi. Elan juba 3. kuud Soomes. Alakoi saarel s.o s\u00f5itsin siia maalima. Siet s\u00f5idan Helsingforsi, kuhu \u00f5ppima j\u00e4\u00e4n. Loodan Teile ligemas tulevikus osa omast v\u00f5last \u00e4ra \u00f5iendata.
Olge siis nii lahke ja tehke.
Kirjutage aga kohe vastus.<\/p>\n\n\n\n

P. S. V\u00f5la tasun Teile ausasti \u00e4ra \u2013 selle p\u00e4\u00e4le v\u00f5ite julge olla, et aga ootama peate tuleb sellest, et mul veel see aeg pole j\u00f5udnud, kui palju teenida v\u00f5ib.
Kaugel ta k\u00fcl v\u00e4ga enam ei ole.
Seesama<\/p>\n\n\n\n

[16] Tegemist ei ole Alexander von Stieglitziga, kes asutas Peterburi Stieglitzi kunstikooli, kus Konrad M\u00e4gi \u00f5ppis. Antud kiri on adresseeritud Tartusse r\u00e4tsepale Jaan Stieglitzile. Jaan Stieglitzi lapselapselapse Lauri Viikna s\u00f5nul lasi M\u00e4gi Stieglitzi juures endale tihti riideid \u00f5mmelda. Kuna tal polevat olnud kunagi tasumiseks raha, maksis ta maalides. Maalid h\u00e4visid Teise maailmas\u00f5ja ajal Tartu pommitamisel. <\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>17<\/sup>
16.09.1907<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsin Parisi. Teile ja Teie \u00f5dedele palju tervisid!
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[17] Anni Vesanto pidas Helsingis tubakapoodi ning M\u00e4gi andis talle kunstitunde. Nende vahel kujunes tihe s\u00f5prus, Vesanto toetas M\u00e4gi ka rahaliselt ning aitas m\u00fc\u00fca Helsingis M\u00e4gi teoseid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
22.09.1907<\/p>\n\n\n\n

Pariis18<\/sup> \u2013 see on linn, kus v\u00f5ib k\u00f5ike n\u00e4ha. Olen siin ainult kaks p\u00e4eva ning juba olen v\u00e4ga palju huvitavat n\u00e4inud. Mul oleks Teile v\u00e4ga palju \u00f6elda, eriti aga Teie \u00f5ele, ent v\u00f5ib-olla see j\u00e4\u00e4bki \u00fctlemata. Momendil pole mu asjad just eriti head.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[18] Kirjutatud vene keeles, eelmine postkaart oli aga eesti keeles<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
22.09.1907<\/p>\n\n\n\n

Olen juba kaks p\u00e4eva Parisis. Saksamaa ei meeldinud sugugi. Tehnika on k\u00fcll s\u00e4\u00e4l suurep\u00e4raline, aga lollus on veel suurep\u00e4ralisem. Prantsusmaa on aga koguni teine, prantslased ise meeldivad v\u00e4ga. Paris on \u2013 huvitav linn. Kunsti on siin \u2013 palju n\u00e4ha. Meeldib siin \u00fcle\u00fcldse v\u00e4ga, ehk k\u00fcll paar franki taskus oli, kui siia j\u00f5udsin.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>19<\/sup>
Dateerimata, ilmselt 1907. aasta s\u00fcgisel<\/p>\n\n\n\n

Minu kallis<\/p>\n\n\n\n

Ei ole palju aega m\u00f6\u00f6das, kuid n\u00e4ib, et on m\u00f6\u00f6dunud terve igavik. Meenuvad viimased p\u00e4evad Helsingforsis, kui Te \u00fckskord mind m\u00f6\u00f6da pimedaid t\u00e4navaid saatsite. Vaikisime. Miski r\u00f5hus raskesti rinda ja oli \u00e4\u00e4retult kurb olla. Midagi imelikku toimus minu sees sel ajal. Olen s\u00e4ilitanud palju neist m\u00e4lestustest, mis ma Soomes sain. Kirjutasin Teile kaardil, et mul oleks Teile ja Teie \u00f5ele paljugi \u00fctelda, kuid see pole nii, kuna pole mul Teile midagi \u00fctelda. Teie \u00f5de oli mu peale v\u00e4ga pahane, ja k\u00fcllap on tal selleks p\u00f5hjust, kuid mind ei huvita, mis p\u00f5hjused need on. Arvan, et ka Teie, vaene, kannatasite minu p\u00e4rast, kuid andke andeks, ma ei tahtnud seda Teile teha. V\u00f5in \u00f6elda ainult \u00fcht, (ja v\u00f5ite seda oma \u00f5ele edasi \u00fctelda, kui soovite). Ma olen igasugustest j\u00e4lkustest alati eemal seisnud ja mul pole kunagi olnud m\u00f5tet petta teda v\u00f5i kedagi Teie omadest. See on k\u00f5ik. Oleksin Teile soovitanud m\u00f5nda asja, aga m\u00f5tlesin \u00fcmber, kuna mitte k\u00f5ik v\u00f5\u00f5rad n\u00f5uanded pole kasulikud.
N\u00fc\u00fcd Pariisist. Pariis on huvitav linn, kuid l\u00e4heb vaja palju aega, et seda h\u00e4sti tundma \u00f5ppida. Ma olen n\u00e4inud palju huvitavat, eriti kunsti osas. Siin on v\u00e4ga rikkalik antiigimuuseum, kuid ka palju huvitavat kaasaegset kunsti. Avati salong (neist Pariisi salongidest oleme Teiega palju r\u00e4\u00e4kinud), kuhu alguses suundus kogu Pariisi aristokraatia. Prantslased on v\u00e4ga kaunis rahvas, eriti aristokraatia. Ootasin v\u00e4ga paljut, kuid sain v\u00e4ga v\u00e4he, kuna k\u00f5ik see pole hea, millest nii palju r\u00e4\u00e4gitakse ja mida kiidetakse. N\u00e4itusel oli v\u00e4ljas ligi 3000 maali. Igav oli k\u00f5igist neist saalidest l\u00e4bi k\u00f5ndida ja k\u00f5iksugu j\u00e4ledusi ja j\u00e4lkusi vahtida. Muidugi oli nende vahel head ka, kuid v\u00e4he ja p\u00f5hiliselt vene kunstnike t\u00f6id. V\u00f5ib-olla ei saa ma veel eriti uuest kunstist aru, kuid nii palju olen aru saanud, et t\u00e4nap\u00e4eva prantsuse kunst mulle eriti ei meeldi (siin on erandeid). P\u00e4rast vanade portreede vaatamist on eriti valus vaadata k\u00f5iksugu pl\u00f6tserdusi. Kuid \u00fcldse on Pariisi kunstis nii palju huvitavat ja head, et seda ei saa s\u00f5nadega edasi anda. Ma kirjutasin Teile esimestel p\u00e4evadel kirja ja seda oleks Teil ehk olnud v\u00e4ga huvitav lugeda, kuid eri p\u00f5hjustel ma ei saatnud seda Teile \u00e4ra.
Ma elan siin kunstnike koloonias20<\/sup>. Tuba on nii niiske, et v\u00f5ib suisa kala p\u00fc\u00fcda. Selles koloonias (st \u00fches majas) elab ligi 200 kunstnikku. Suuremalt jaolt on rahvas n\u00e4lgas, ja muidugi osalen minagi selles ja muidugi mitte v\u00e4hem, vaid suisa rohkemgi kui teised. Ma polegi veel teisi inimesi n\u00e4inud peale kunstnike. Nende seas on v\u00e4ga p\u00f5nevaid inimesi ning andekaid, kui ka ebameeldivaid ja andetuid. M\u00f5nikord unustad n\u00e4lja, kui nende inimeste keskel oled. Kuid n\u00e4lgitakse siin kohutavalt palju. Peale selle need \u00f5udsed niisked korterid (muidugi ilma m\u00f6\u00f6bli ja ahjuta) rikuvad paljudel tervist. Kuid need inimesed (meie k\u00f5ik) usuvad siiski helgesse tulevikku. K\u00f5ik k\u00e4ivad ringi hirmus k\u00f5hnade ja kahvatutena ning sageli n\u00e4ib, et need inimesed pole sellest ilmast. Tahaks Teile paljust kirjutada, kuid tuju pole selline, mis seda v\u00f5imaldaks. Kui mulle saabuvad paremad ajad, siis kirjutan Teile palju, palju. Surun Teil k\u00e4tt ja soovin Teile k\u00f5ike head.<\/p>\n\n\n\n

Teie M\u00e4gi
Kui tahate \u2013 \/vahelekirjutus\/ vahest tahate, sellep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdun sedasi Teie poole \u2013 kirjutage mulle midagi.<\/p>\n\n\n\n

Aadress Passage de Dantzig 2, Paris
K. M\u00e4gi (chez Koort21<\/sup>)
Andke Teie omadele minu poolt edasi minu tervised (kes soovib ja kes vahest ei soovi minu tervisi, ha-haa!)
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[19] Anni Vesanto vend. Ka talle andis M\u00e4gi joonistustunde.<\/em>
[20] M\u00f5eldud on nn La Ruche (pr \u2019mesipuu\u2019) kolooniat. La Ruche oli omap\u00e4rase v\u00e4ljan\u00e4gemisega suurte klaasakendega kolmekorruseline kunagine paviljon. Seal elasid aastate jooksul paljud Pariisi saabunud kunstnikud. Hoolimata nadidest elamis- ja t\u00f6\u00f6tingimustest moodustus La Ruche\u2019i sisse ja \u00fcmber omaette kunstnike koloonia, kus peatusid mh ka Marc Chagall, Amadeo Modigliani, Diego Rivera, Tsuguharu Foujita jt. Palju oli Ida-Euroopast saabunud kunstnikke, sh elasid La Ruche\u2019is paljud eestlased.<\/em>
[21] Jaan Koort (1883\u20121935), skulptor ja maalikunstnik. Kuigi Koortiga puutus M\u00e4gi mitmel korral kokku, olid nende suhted pingelised.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
16.12.1907<\/p>\n\n\n\n

Minu kallis<\/p>\n\n\n\n

Sain Teie kirja k\u00e4tte ja r\u00f5\u00f5mustasin v\u00e4ga, et te pole mind unustanud. Ma poleks Teile t\u00e4na kirjutanud, kuid on midagi, mis sunnib seda tegema, kuid ma selgitan seda kirja l\u00f5pus. Olen n\u00e4inud Pariisis nii palju huvitavat, et ei ole suuteline seda Teile edasi andma. Sellist grandioosset muuseumi nagu Pariisi Louvre ei ole kusagil. Louvre\u2019is on nii palju materjali, et l\u00e4heb tarvis palju aega, et see k\u00f5ik \u00fcle vaadata, ja veelgi rohkem aega, et sellest s\u00fcgavamalt aru saada. N\u00e4gin siin Leonardo da Vinci Mona Lisat ja paljusid teisi huvitavaid vanaaegseid meistreid. Uuest kunstist ei saanud ma alguses midagi aru, kuid n\u00fc\u00fcd hakkan neid paremini m\u00f5istma. Prantslased on kohutavalt peened joonistajad, vaevalt et kedagi nendega v\u00f5rrelda saab. Kaasaja kunsti muuseumis on v\u00e4he huvitavat, kuna see s\u00f5ltub kunstnike tutvustest k\u00f5iksugu ministritega jne. Mul oli eraviisiliselt v\u00f5imalus n\u00e4ha k\u00f5ige huvitavamaid prantsuse kunstnikke. Kahjuks pole mingeid postkaarte, muidu saadaksin neid kunagi Teile. Reproduktsioone on, kuid need maksavad palju. On kunstnikke, kes ei saa p\u00f5hjamaa kunstnikest aru, kuid sedasama v\u00f5in ma \u00f6elda ka paljude prantsuse ja muude kunstnike kohta. Ma olen p\u00f5hjamaa poeg ja k\u00f5ik, mis mus on, pole midagi muud kui osake kogu rahvast ja meie loodusest. Kus ma ka ei viibiks, j\u00e4\u00e4b P\u00f5hi minu kodumaaks (laiemas m\u00f5ttes). Mulle meeldib nukker karm, p\u00f5hjamaa loodus, eredad p\u00e4ikesehelgid, mida on kohalike kunstnikel palju n\u00e4ha. Ei hakka kunagi meeldima. Vaat Pariisi kunstnikud ei pea meid Eurooplasteks ja tuletavad tihti meelde, et nemad on Eurooplased, aga meie \u201cvenelased\u201d, see t\u00e4hendab meis on\u2026 [loetamatu] ja vene rahva hing, vaid nii vana [vanamoodne?], nagu k\u00f5ik, Venemaal. K\u00f5iki kunstnikke ei tohiks \u00fchte raami suruda. Enkel22<\/sup> on v\u00e4ga huvitav kunstnik, kuigi mulle ei ole ta nii l\u00e4hedane kui m\u00f5ni muu. Gallenist23<\/sup> ei pea ma enam nii palju lugu kui varemalt. N\u00fc\u00fcd ma arvan, et Eeriefeld24<\/sup> ja Enkel ei seisa sugugi allpool, vaid on vahest sama peened kunstnikud kui Gallen. Tema, Gallen, on muidugi suur j\u00f5ud, kuid n\u00fc\u00fcd sain ma temast paremini aru, kui n\u00e4gin, kellest on m\u00f5jutatud tema t\u00f6\u00f6d. Te v\u00f5ib-olla ei m\u00f5ista seda k\u00f5ike, millest ma Teile kirjutan ja ega seda pole tarviski, vaid tarvis on, et Teie ise selle \u00fcle m\u00f5tleks. Tulevikus vahest sellest rohkem. Soovitan Teile \u00fchte: v\u00f5imalikult palju joonistada, ja alati natuurist, ja v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da anda edasi \u00f5igesti ja isikup\u00e4raselt. Pole t\u00e4htis kasutada v\u00e4rve, kuna kui hakkate h\u00e4sti joonistama, siis tulevad v\u00e4rvid iseenesest v\u00e4lja. Teil saab olema keeruline minu kirju lugeda, kuna ma kiirustan v\u00e4ga, et see t\u00e4na teele saata.
Siin on v\u00e4ga huvitavad kirikud. Kui astud sisse Notre-Dame\u2019i, l\u00e4heb kogu elu r\u00e4pasus m\u00f5neks ajaks meelest. Nende vanade kirikute kogu v\u00f5lu on v\u00f5imatu kirjeldada. Ma kirjutan Teile rohkem, kui mul parem tuju on. Ma ei saanud Teie kirjas p\u00e4ris k\u00f5igest aru, kuid \u00fcldjoontes sain. Te eksite v\u00e4ga, kui kirjutate, et tuleb andestada, kuna kui keegi ongi milleski s\u00fc\u00fcdi, siis olen see mina, mitte keegi teine. Kui ma oleksin tahtnud Teid ja Teie [l\u00e4hedasi?] petta, siis oleksin ma seda suurep\u00e4raselt saanud teha, kuid ma ei tahtnud seda ja oli midagi hoopis muud, miks ma Teiega \/maha t\u00f5mmatud\/ teie k\u00f5igiga sedasi k\u00e4itusin. Kuidas ka poleks, olen ikkagi \u00f5iglane inimene, ehkki ma ei l\u00e4inud iseenese vastu. Kuid see on j\u00e4lle minu isiklik asi. Iga\u00fcks vastutab k\u00f5ige eest iseenese ees. \u2013 Kui ma vaatan heledasti valgustatud bulvareid ja v\u00e4ga ilusate prantslannade r\u00f5\u00f5msaid n\u00e4gusid, siis l\u00e4heb mu meel veelgi kurvemaks ja elu t\u00fchisus on veelgi selgem25<\/sup>. Igasugust elu on v\u00e4ga huvitav pealt vaadata, kuna selles bulvarielus ja k\u00f5lvatuses on oma ilu, t\u00e4ielise inimliku trag\u00f6\u00f6dia ilu. Pariis on kohutav linn, kust v\u00f5ib leida k\u00f5ike. \u00d5iglaseid inimesi on siin v\u00e4ga v\u00e4he. Soome on Pariisiga v\u00f5rreldes paradiis. Ma olen ennast alati \u00fcksikuna tundnud, kuid mitte kusagil nii kui siin26<\/sup>. Mitte see pole hirmus, et leiba pole, vaid on hoopis midagi muud, kuigi ka leivapuudus on piisavalt ebameeldiv, kuna v\u00f5tab v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada, t\u00f6\u00f6tada selle nimel, et n\u00e4idata inimkonnale elu t\u00e4ies t\u00fchisuses, ja s\u00fclitada teatud seltskonnale n\u00e4kku, kuna nad on ilged. \u201e\u00d5nn ei ole (nagu \u00fctleb \u00fcks [kirjaniku nimi loetamatu], kunstnik tema romaanist, meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks. Meie jaoks on kunst ainuke p\u00e4\u00e4setee, kuna hetkel, kui hing on t\u00e4is elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, v\u00f5ib leida rahu. Ma liiga palju alustan otsast peale ja unustan \u00e4ra, millest ma nimelt tahtsin Teile t\u00e4na kirjutada. Asi on v\u00e4ga ebahuvitav, kuid samas ka v\u00e4ga t\u00e4htis. Kahjuks elan ma hetkel koos mehega, keda v\u00f5ib julgelt h\u00fc\u00fcda lurjuseks, idioodiks, kaabakaks jne. Kui ma oleks teda kiitnud ja temaga n\u00f5ustunud, siis v\u00f5iks ta mulle v\u00e4ga kasulik olla, kuid kuna ma pole veel nii kaugele l\u00e4inud, et kiita igasugu j\u00e4lkust ja armastan pigem t\u00f5de, siis on ta mu vastu eriti vastik. Ta on valetanud minu ja paljude teiste peale. Siin on palju p\u00f5hjuseid, millest ma r\u00e4\u00e4kima ei hakka. Vaat sellise mehega pean ma asjaolude sunnil koos elama. Et sellest august v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda, oleks mul vaja raha, aga mul ei ole. Siis on veel muudki (teinekord kirjutan sellest rohkem). Ma pean tegema midagi n\u00e4ituse tarvis, tutvuma siin inimestega, kellest v\u00f5iks k\u00f5ige selle juures kasu olla, on vaja korterit, isiklikku. Vajan raha, et maksta kolm kuud ette, see on 50 franki, ja siis veel natuke m\u00f6\u00f6bli jaoks. Te kunagi \u00fctlesite, et kui minu jaoks sellest nii palju s\u00f5ltub, siis olete valmis selle tarbeks ohverdama. N\u00fc\u00fcd ongi mul see hetk k\u00e4es, kuigi ma m\u00f5tlesin, et ei Teid ei tule sellega t\u00fclitada. Millal ma Teile saaksin tagasi maksta \u2013 ei tea, kuid arvatavasti mitte kiiresti. N\u00fc\u00fcd veel \u00fcks asi ja k\u00f5ige t\u00e4htsam: tehke seda vaid juhul, kui see pole Teile v\u00e4ga raske. Et Teil saab olema raske, selles olen ma kindel, kuid vahest annab midagi v\u00e4lja m\u00f5elda. Asi on veel selles ka, et kui mul oleks ateljee, siis ma saaks midagi teha, siis v\u00f5ib-olla saaksin ma l\u00e4hitulevikus stipendiumi ja saaksin \u00fcldse ennast kuidagi sisse seada. Pikalt ma sellest ei kirjuta, kuna see on v\u00e4ga keeruline lugu. Palun ainult \u00fchte, et k\u00f5ik, millest ma Teile kirjutan, j\u00e4\u00e4ks meie vahele. Kui ma saaksin 100 franki, siis v\u00f5iksin v\u00e4ga kenasti sisse seada ja t\u00f6\u00f6tada, kuna mul on ka m\u00f5ni asi veel silmapiiril. Mis oleks v\u00e4ga hea, kuna isiklikku korterit omades saaksin olla vaba ja teha, mida tahan. Nii et t\u00e4hendab mul oleks vaja 50\u2012100 marka. Tehke, mida saate, kuid peamine, saatke mulle raha nii pea, kui olete kirja k\u00e4tte saanud. Mul on raha vaja 1. jaanuarist kuni 6. jaanuarini, siis antakse [\u00fc\u00fcritakse?] ateljeesid v\u00e4lja. Kuid \u00e4rge tehke endale [maha t\u00f5mmatud]. Kuid tehke seda ainult siis, kui Teil endal sellest h\u00e4da ei s\u00fcnni. Kuid aitab sellest, see on ebameeldiv lugu.
Tahan praegu kirja \u00e4ra saata, seep\u00e4rast kirjutan j\u00e4rgmisel korral rohkem Pariisi impressionistidest ja paljust muust. Kuid veel kord, et k\u00f5ik j\u00e4\u00e4ks meie vahele.
K\u00f5ike head Teile ja ootan kirja.
Rohkem eimidagi.<\/p>\n\n\n\n

PS. Loll27<\/sup>, kellega ma koos elan, avab kirju, nii et pole tarvis tema nime kirjutada.
Juhulikult oli mul Manet\u2019 postkaart. Lisan selle kirjale. Ma ei lugenud kirja l\u00e4bi, ei tea, kuidas Te sellest aru saate. Mis Te arvate \u2013 kas ma saan tulevikus Teie \u00f5ele saata tervisi.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[22] Magnus Enckell (1870\u20121925), Soome s\u00fcmbolistlik maalikunstnik.
[23] Akseli Gallen-Kallela (1865\u20121931), Soome maalikunstnik.
[24] Ilmselt m\u00f5eldud Albert Edelfelti (1854\u20121905), Soome realistlik maalikunstnik.
[25] T\u00fc\u00fcpiline dekadentlik hoiak, kus esteetiline elamus saadakse mitte ainult pealtn\u00e4ha ilusast, vaid ka koledast. Esteetiline elamus omakorda ei piirdu visuaalse naudinguga, vaid v\u00f5ib t\u00e4hendada hoopis emotsionaalselt laetud elamust, mis ei pea tingimata olema positiivne. M\u00e4gi kunstis on m\u00e4rgata, kuidas tema loomingu alusp\u00f5hja moodustab sageli emotsionaalne afekt v\u00f5i \u0161okk, mida kunstnik on kogenud ja mida proovib vaatajale edasi anda ja maali pinnal taaslavastada v\u00f5i konstrueerida.<\/em>
[26] Konrad M\u00e4gi elas elu jooksul mitmetes suurlinnades, kuid teadaolevalt maalis neid v\u00e4ga harva ja s\u00e4ilinud on vaid m\u00f5ned \u00fcksikud Napoli, Rooma ja Veneetsia vaated. Ka neis teostes on siiski raske n\u00e4ha moodsat urbanistlikku keskkonda, vaid pigem on need ajatud pargi- ja kanalivaated. M\u00e4gi loomingu tuumiku moodustavad maastikumaalid, ent samas k\u00e4is ta maal vaid suvitamas ning eelistas elada linnas. Mitmetes kirjades v\u00e4ljendab ta igatsust elada just nimelt metropolides, kuigi need s\u00fcvendasid temas \u00fcksindustunnet.<\/em>
[27] V\u00f5imalik, et ta m\u00f5tleb Jaan Koorti, kes oli konfliktse natuuriga \u2013 nagu ka M\u00e4gi ise.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
02.01.1908<\/p>\n\n\n\n

Sain teie kirja k\u00e4tte. Merci. Mul juhtus siin \u00fcks v\u00e4ga ebameeldiv lugu \u2013 rikkus tuju \u00e4ra. Peagi kirjutan teile pikemalt. Kolin n\u00fc\u00fcd isiklikku ateljeesse ja sellega seoses on palju muresid.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt kirjutatud 1908. aasta alguses<\/p>\n\n\n\n

Minu kallis!<\/p>\n\n\n\n

Ma kirjutasin Teile, et minuga leidis aset v\u00e4ga ebameeldiv lugu, kuid see asi on n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6das, kuigi hing ei saa veel rahu. Rohkem ma sellest Teile ei kirjuta \u2013 pole huvitav. Olen siin \u00fcldse endale vaenlasi kogunud, aga ka s\u00f5pru. Juba ammu s\u00f5itis siia minu hea s\u00f5ber Norrast28<\/sup>. Tema ja ta naine29<\/sup> on v\u00e4ga head ja \u00f5iglased inimesed. \u00dcldse on meid 5 inimest30<\/sup>. Tegime endale v\u00e4ikesse kommuuni ja elame sel viisil k\u00f5ik koos p\u00e4ris kenasti \u2013 ei n\u00e4lgi, vaid iga p\u00e4ev on k\u00f5ht t\u00e4is. Mul on isiklik ateljee ja isegi ahi. Siin oli kole k\u00fclm, 12 kraadi, kuid Pariisis on see kole, kuna majad on siin v\u00e4ga halvasti ehitatud. Esimesel p\u00e4eval suri Pariisis k\u00fclmast 8 inimest. Hea, et minul olid siin head s\u00f5brad (on ka ebameeldivaid), nii et veel ei tulnud k\u00fclma k\u00e4tte surra. Muidugi on ka v\u00e4ga palju puuduj\u00e4\u00e4ke, kuna ma ei saa akadeemiasse sisse31<\/sup>. Tunnen \u00fcht, et mul tuleb veel v\u00e4ga palju \u00f5ppida. Prantslased on v\u00e4ga head joonistajad ja kui tahta samasuguseks saada, on vaja palju-palju t\u00f6\u00f6tada. Teinekord sellest pikemalt. Mul on n\u00fc\u00fcd kuidagi kahju, et n\u00e4ppasin Teie k\u00e4est nii palju raha, kuigi mul oli seda v\u00e4ga vaja. Tavaliselt on nii, et kui tahate kaotada s\u00f5pra, siis k\u00fcsige temalt raha laenuks ja s\u00f5pra teil enam ei ole. Ja on ka nii, et kui oled s\u00f5brale raha andnud v\u00f5lgu, ei taha ta teid enam tunda. Ma ei m\u00e4leta h\u00e4sti, mida ma Galleni kohta \u00f6eldud olen, kuid vahest ei saanud ka teie t\u00e4pselt aru. Ma pean n\u00fc\u00fcdki Galleni v\u00e4ga heaks kunstnikuks, kuigi varem seadsin ma teda k\u00f5rgemale kui n\u00fc\u00fcd. Gallen ei ole kunstis midagi eriti uut lisanud. Gallen on sellep\u00e4rast (hea?), et ta on m\u00f5istnud vana kunsti ja t\u00f6\u00f6tab gooti vaimus, ja peale selle on ta Puvis De Chavannes32<\/sup>\u2019i \u00f5pilane. Selles on midagi head. Ja midagi mitte nii v\u00e4ga head jne. Kui s\u00fcgavalt ta soome rahvast aru saab \u2013 ei tea. Seda teate Teie paremini. Esitage enesele v\u00e4ga lihtne k\u00fcsimus: kui poleks \u201eKalevalat\u201c (st kui Gallenil poleks olnud v\u00f5imalik seda k\u00f5ike raamatust lugeda), kuid Kalevala oleks veel rahvas s\u00fcgaval sees. Ei tea, kas G. oleks saanud oma rahvasse niis s\u00fcgavale s\u00fc\u00fcvida ja luua seda, mis tal praegu on. (Kui head on tema praegused t\u00f6\u00f6d kui soome kunst, ma hinnata ei saa, kuna tunnen soomlasi v\u00e4ga v\u00e4he) Kas G. pole \u00fcksnes geniaalne illustreerija? Kuidas teile tundub? Mulle meenusid \u00fche poola luuletaja s\u00f5nad, kes oma kodumaad v\u00e4ga s\u00fcgavalt on tunnetanud. M\u00e4letan m\u00f5nda rida tema laulust, kus tema r\u00e4\u00e4gib kunstniku (luuletaja) kohta
Oo, selle vaese maa poeg,
see kes kohisevatelt p\u00f5ldudelt
korjas kokku selle imelikult \u00e4revusseajava m\u00fchinat
ja viis ta oma laulude ja m\u00f5tet ilma.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendab, tegu on t\u00f5elise luuletaja, siira isamaa pojaga, kes korjab p\u00f5ldudelt \u201em\u00fchinat\u201c. On ju hea?
[\u00c9douard] Manet on huvitav kunstnik. Te saite temast \u00fcsna \u00f5igesti (st minu meelest) aru. Kuigi selles pildis on peale selle seletuse, mida meie aju meile anda v\u00f5ib, palju salap\u00e4rast. S\u00f5nadega ei saa seda \u00fcldse edasi anda. V\u00f5ib-olla on see mingi armastuse ja saladuse saladus, kui inimene [loetamatu] vaatab teda \u00fcmbritsevasse. V\u00f5ib-olla on see noore t\u00fctarlapse (v\u00f5i \u00fcldse naise) trag\u00f6\u00f6dia, kes on tantsinud armastuse ja surma tantsu ning vaatab p\u00e4rani silmil kuskile s\u00fcgavusse. Ma arvan, et see on kogu Pariisi elu, st see p\u00f6\u00f6rane armastuse ja surma tants, kus hukkuvad tuhanded inimesed. Sellest kirjutan ma teile kunagi eraldi. Praegu on v\u00e4he ruumi.
Lugesin Ola Hans[s]oni33<\/sup> huvitavat raamatut. Ta on rootslane. Hankige omale, kui v\u00f5imalik. \u201eSensitiva Amorosa\u201c. Seda kirjutab tema kohta too tuntud kriitik:
\u201eTa joonistab maailma kui midagi katkematut. Ta ei too n\u00e4htuste tulvas esile eraldi punkte, ei kinnista neid, kui inimesed seda on seda teinud, kirjeldades neid kui \u201easju\u201c, \u201epiire\u201c, \u201evastuolusid\u201c \u2013 temal see tulv ei katke kusagil. Uue vaimu jaoks ei ole vastandusi, ei ole vastuolusid, kuna tema m\u00f5istusele esitatakse k\u00f5ike \u2013 nagu l\u00f5putu ahel tunnete \u00fcleminekuid, mis on pidevas muutumises, mis v\u00e4relevad k\u00f5igis toonides ja v\u00e4rvides, kuid oma s\u00fcgavuses on lahutamatult teineteisega seotud, kuna ei ole kahtlemisi, mis ei muutuks ajun\u00e4rvide v\u00f5ngeteks ja teadlikuks vibreerimiseks.\u201c \u2013 Ola Hans[s]onil on palju teisigi huvitavaid asju.
Kas Te saate mu kirjadest aru? Ma arvan, et see on Teile \u00fcsna raske, kasv\u00f5i sellep\u00e4rast, et ma ei kirjuta kuigi selgelt. Mina saan teie kirjadest v\u00e4ga h\u00e4sti aru. Te tahtsite saata mulle soome-vene s\u00f5naraamatu, eks? Kui Teil on \u00fcle, siis palun! Andke edasi minu terviseid, kellele ise vajalikuks peate.<\/p>\n\n\n\n

PS. Te \u00e4rge uskuge k\u00f5ike seda, mida kirjutan \u2013 vahest on see k\u00f5ik jama, ma ei usu ka ise paljut, mida r\u00e4\u00e4gin. Tahtsin veel \u00fchele Teie \u00f5ele kaardi saata, aga nimi ei tule meelde \u2013 mul on sellistes asjades vilets m\u00e4lu. Palun \u00fcht: visake k\u00f5ik minu kirjad [loetamatu], ma ei soovi, et te neid alles hoiaksite.
Ma oleks tahtnud Teile edasi anda m\u00f5ne s\u00f5na kaasaja kunstist ja veel kunstnikest (artist). Vaat mida kirjutab \u00fcks rootsi kriitik: \u201eRahvas on osake igavikust ja temast on artisti (kunstniku) juured l\u00e4bi kasvanud. Sealt, oma kodumaast ammutab artist oma eluj\u00f5udu. Artisti juured on rahva sees, kuid mitte tema poliitikutes, mitte v\u00e4liseis avaldusis, vaid ainult selles, mis on rahva sees igavene, tema erinevuses teistest rahvastest, muutumatus ja [loetamatu] \u2013 rassis. Ja sellep\u00e4rast pole m\u00f5tet heita kunstnikule ette rahvusliku palge puudumist, kuna tema kaudu avaldub k\u00f5ige tugevamini rahva \u201eolemuslik\u201c sisemine vaim, see m\u00fcstiline \u201evaimu kuningas\u201c, Rahva kuulsus ja auj\u00e4rg.
On kaks teed, kuidas kunst v\u00f5iks h\u00f5lmata elu. \u00dcks tee on lai, avar, ohutu ja mugav tee, teine on j\u00e4rsk, mis viib \u00fcle kuristike, t\u00e4is surmaohtusid. Mugav tee on m\u00f5istuse tee, viie [loetamatu] tunde tee, mis h\u00f5lmavad elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. J\u00e4rsk tee, mis viib \u00fcle kuristike \u2013 see on hinge tee, kelle jaoks elu on s\u00fcgav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsuguste s\u00fcgavikest kui need, mille meie hale m\u00f5istus v\u00f5ib tungida. Need teed on erinevad, kuna aju m\u00f5istus on argip\u00e4ev, t\u00f6\u00f6tegemine ja leitsak, see on matemaatika ja loogika, aga hing, see on harv pidup\u00e4ev, mis on see, mida ei saa h\u00f5lmata ei teadvuse ega loogikaga, see on inimsoo kiitus ja \u00fclest\u00f5usmine. M\u00f5istuse jaoks on kaks korda kaks neli, hinge jaoks aga v\u00f5ib see olla miljon, kuna ta ei tunne intervalle ei ajas ega ruumis. Hinge jaoks eksisteerib esemetu, ruumitu, v\u00e4ljaspool aega asuv asjade olemus.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[28] Nikolai Triik (1884\u20121940), maalikunstnik. Konrad M\u00e4gi s\u00f5ber, kelle m\u00f5jutusel hakkas M\u00e4gi ilmselt Ahvenamaal ka maalima. Ka hiljem oli Triigil nii M\u00e4gi elule kui ka loomingule m\u00e4rgatav m\u00f5ju. Triik on maalinud ka Konrad M\u00e4gi portree.
[29] Valentina Grekova, vene kunstnik, oli Triigiga abielus alates 1906. aastast, kuid 1909. aasta s\u00fcgisel lahkus Triigi juurest teadmata suunas. Eesti Apostelliku Kiriku Piiskopkonna N\u00f5ukogu lahutas nende abielu alles 1920. aastal.
[30] Ilmselt M\u00e4gi, Aleksander Tassa, Nikolai ja Valentina Triik ning Roman Nyman.
[31] Pariisi Kunstiakadeemia. M\u00e4gi jaoks oli sinna sissesaamine oluline, ta mainis seda oma kirjades veel. 1908. aasta suvel Norrasse minnes oli \u00fcks tema eesm\u00e4rke suve jooksul et\u00fc\u00fcde teha ning joonistamist harjutada, et s\u00fcgisel Pariisi naastes uuesti akadeemiasse proovida. M\u00e4gi jaoks oli akadeemiline kunstiharidus oluline ilmselt teatud ebakindluse p\u00e4rast, mida ta tajus endas maalikunstnikuna, kuna oli juba 20. eluaastate l\u00f5pus, kuid polnud veel eriti maalinudki.
[32] Prantsuse s\u00fcmbolist.<\/em>
[33] Ola Hansson (1860\u20121925) oli Rootsi kirjanik ja kriitik. Oma esimestes luuletustes \u00fclistas ta maal\u00e4hedast eluviisi, kuid \u201eSensitiva Amorosa\u201c (1887) oli morbiidne ja erootiline, \u0161okeerides toonast avalikkust. Mis keeles M\u00e4gi tema teost luges, ei ole teada.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
Pariis, 22.01.1908<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Teie kirjast ma h\u00e4sti aru ei saanud, st ei saanud aru k\u00f5igest. \u00dcldjoontes siiski sain. Gorki portree on huvitav, kuid nii halva foto p\u00f5hjal on keeruline hinnata. Huvitav, millal tuleb soome kunstnike n\u00e4itus Pariisi. Ma kirjutan Teile p\u00e4rast, mida prantslased neist r\u00e4\u00e4givad. Mul on teie juurde asja ka.
Minu s\u00f5ber34<\/sup> tahab m\u00f5ned pildid v\u00e4lja panna Helsingforsis (praegu esineb ta nendega siin) \u2013 kevadel v\u00f5i s\u00fcgisel. On palju ebamugavusi seoses sellega, et pilte ei tohi, ei ole kuhugi j\u00e4tta, kuna vahest neid ei v\u00f5eta vastu, aga tagasi ka on ebamugav saata, kuna mu s\u00f5ber s\u00f5idab kevadel \u00e4ra. Palun uurige v\u00e4lja, millal n\u00e4itused toimuvad. Saate selle teada Ateneumist, Lagerstami35<\/sup> k\u00e4est. \u00d6elge Lagerstamile, et Teil on Pariisis tuttav noor kunstnik (eestlane), kes soovib seal esineda. See on k\u00f5ik. Siis veel: I Kas Te olete n\u00f5us, kui pildid saadetakse Teie nimele? Kas Teil on v\u00f5imalus need v\u00e4lja v\u00f5tta ja n\u00e4itusele viia. II Kas Te saate pilte p\u00e4rast n\u00e4itust enda juurde j\u00e4tta, v\u00f5imalik, et \u00fcsna pikaks ajaks? Mul on seal tuttavaid eestlasi, kuid ma ei usalda neid h\u00e4sti.
Palun kirjutage mulle \u2013 kas Te saate selle enda peale v\u00f5tta v\u00f5i mitte. Kui see on Teile mingil moel ebamugav (paljugi mis v\u00f5ib olla), siis \u00f6elge otse. Asi on selles, et minu s\u00f5ber ei taha oma pilte \u00fcksk\u00f5ik mis inimese k\u00e4tte j\u00e4tta, aga tal pole seal tuttavaid. R\u00e4\u00e4kige palun oma l\u00e4hedastega l\u00e4bi, nemad v\u00f5ivad vastu olla. See ei muuda midagi. K\u00f5ige t\u00e4htsam on, et see poleks Teile raske ja et Teil ei tuleks sellest ebameeldivusi. See on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik. Ma olen juba Pariisist v\u00e4ga v\u00e4sinud ja asjad kuidagi ei laabu. Kogu see siinne elu on sedasi m\u00f5junud, et ma ei saa \u00fcldse \u00f6\u00f6siti magada. N\u00e4rvid, kurat neid teab, on samuti ula peal.
T\u00f6\u00f6tada ei saa peaaegu \u00fcldse. Mul oleks vaja ajutiselt Pariisist \u00e4ra s\u00f5ita, et korrastada seda, mida ma olen siin n\u00e4inud ja l\u00e4bi elanud. Kui see mul kuidagi \u00f5nnestub, s\u00f5idan kevadel s\u00f5pradega Norrasse, seal saab t\u00f5siselt enesega tegeleda. Kuid k\u00f5ik see on seni vaid unistus. Alati on palju ebameeldivusi ja tahaks juba k\u00f5igele s\u00fclitada ja inimeste eest p\u00e4ris peitu pugeda. Kuid kuhu siis? Vahel on kogu see elu inimeste seas nii vastik, et hulluks v\u00f5ib minna. Kuid ma soovin, et teil l\u00e4heks paremini kui minul.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[34] Ilmselt m\u00f5tleb Konrad M\u00e4gi Nikolai Triiki, kuigi Pariisis esines 1908. aastal n\u00e4itustel ka Jaan Koort.
[35] Berndt Lagerstam (1868\u20121930), Soome kunstnik ja kunsti\u00f5petaja.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
17.02.1908<\/p>\n\n\n\n

Postikorti tuttana katuga36<\/sup> Teie k\u00e4est. Merci! V\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustav, et ikka vana viisi elate \u2013 arvasin juba, et koolnud olete. Teil on Soomes n\u00fcid v\u00e4ga palju huvitavat ja uudist. Kas on nii? Elage v\u00e4ga h\u00fcvaste ja tervitage oma velje ja kaiki siskasi37<\/sup>.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[36] Tuttava t\u00e4navaga.
[37] Oma venda ja k\u00f5iki \u00f5desid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
20.02.1908<\/p>\n\n\n\n

Merci huvitava kirja eest. Kirjutan neil p\u00e4evil Teile pikemalt. Mul on hea meel, et Teile meeldivad sellised kirjanikud nagu T\u0161ehhov, Oscar Wilde jne. Ma pole p\u00e4ris terve \u2013 n\u00e4rvid on hirmus haiged. Kuidas Teie loomet\u00f6\u00f6 edeneb? Ma ootan Teilt v\u00e4ga paljut ja arvan, et Te siiski tegelete sellega t\u00f5siselt. Noh \u2013 k\u00f5ike head.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt m\u00e4rts 1908<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Sain kirja k\u00e4tte. Olen v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, et olid n\u00f5us endale t\u00fcli tegema. Kevadel minu s\u00f5ber Helsingis esineda ei saa, kuna siinne salong (kus ta esineb) on avatud 2. maini38<\/sup>. Vahest s\u00fcgisel saab ta Helsingis v\u00e4ljas olla. Ka mina arvan, et saaksin tulevikus Helsingis esineda, kuid praegu pole mul midagi, millega v\u00f5iksin esineda. Te arvate, et olen t\u00f6\u00f6tanud palju, kuid asi on selles, et olen t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4ga v\u00e4he. Kaotasin Helsingis terve aasta ja olen muidugi palju unustanud. Siin t\u00f6\u00f6tasin ma esimesed kaks kuud v\u00e4ga usinalt, kuid siis saabus talv, k\u00fclm, n\u00e4lg ja palju muudki ebameeldivat. Polnud ei oma korterit ega raha ning t\u00f6\u00f6tada enam ei saanud. Kui v\u00f5tsin endale ateljee, ei saanud j\u00e4llegi t\u00f6\u00f6tada, kuna hakkasin enda juures l\u00f5unaid valmistama (ma vist kirjutasin teile, et meil on tekkinud kommuun \u2013 \u00fcks kuu valmistatakse \u00fche juures l\u00f5unat, siis teise ja kolmanda juures ja nii edasi). See kommuun on hea asi, kuid ebameeldiv selle poolest, et mul pole kunagi raha. K\u00f5ik raha, mis mul oli, muidugi v\u00e4hene, kulus mul tubaka ja paberi peale (tubakas on hirmus kallis ja vilets) ning samuti materjali peale ei j\u00e4tkunud. Sedaviisi kulus mul kuu l\u00f5unate p\u00e4rast \u00e4ra. Esiotsa ei l\u00e4inud joonistamine samuti kuigi h\u00e4sti, ma ei joonistanud kaua, aga seej\u00e4rel, kui asi juba minema hakkas, juhtus taas mingi ebameeldivus.
Muidugi, on p\u00f5hiviga rahas \u2013 oleks raha, oleks k\u00f5ik korras, saaksin t\u00f6\u00f6d teha ja halba tuju poleks ka. Vahest k\u00e4iks minu k\u00e4si paremini, kui oleksin kena j\u00f5ukate [loetamatu], kuid ma ei suuda kometit teha. Sedasorti inimesed on suuremas osas p\u00e4tid, kaabakad v\u00f5i siis p\u00e4ris rumalad. Ja kurat nendega.
Olen muidugi palju \u00f5ppinud juba kasv\u00f5i seet\u00f5ttu, et olen v\u00e4ga palju n\u00e4inud. Olen teinud mituk\u00fcmmend visandit (skize) natuurist, maalinud oma aknast paistvaid et\u00fc\u00fcde (\u00e9tude)39<\/sup>, tegin puul\u00f5ikest v\u00e4ikese portree40<\/sup>, esialgu lasin tulla ka m\u00f5nel fantaasial, kuid ka see on k\u00f5ik.
Oleks ma saanud rohkem t\u00f6\u00f6tada, oleks edu muidugi suurem olnud. Mul on nii halb iseloom, et igasugused rahadega seotud pisiasjad rikuvad tuju ja t\u00f6\u00f6tahte. Saaks ma veel aastal t\u00f5siselt t\u00f6\u00f6tada (s\u00f5idaks kuskile k\u00fclasse v\u00f5i v\u00f5iks Norrasse), siis tuleval aastal, arvan, saaksin siin esineda.
Siin, Pariisis, n\u00e4idatakse k\u00f5iksugu j\u00e4lkust ja muidugi on siin v\u00f5imalik n\u00e4idata k\u00f5ike, kuid ma ei saa siiski enne esineda, kui mul pole midagi v\u00e4hegi kaalukat ette n\u00e4idata. Kogu mu siinne elu on nii kirev, et k\u00f5ike kirjeldada on v\u00f5imatu. Nagu ma aru saan, soovitate mul koguda raha. Hea m\u00f5te, kuid \u00fcsna raskesti teostatav. T\u00f6\u00f6tasin siin \u00fche dekoraatori juures (maaler) 2 ja \u00bd p\u00e4eva ja sain selle eest 16 franki (rohkem ei olnud t\u00f6\u00f6d). Raha on k\u00fcll suur, kuid ka v\u00e4ga v\u00e4ike. Vahest saaksin veelgi t\u00f6\u00f6d, kuid ei saa neetud prantsuse keelega hakkama41<\/sup>.
Sedapuhku l\u00e4ks j\u00e4lle nii, et kiri sai liiga pikk. Tean teie Soome asjust \u2013 v\u00e4ga-v\u00e4ga kurb. Peab ootama, mida tulevik toob. Soovin teile k\u00f5ike head ja saadan tervisi teie l\u00e4hedastele.<\/p>\n\n\n\n

Juurdekirjutus: Kui avatakse salong, siis vahest kirjutan midagi veel.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[38] Soci\u00e9t\u00e9 des Artistes Ind\u00e9pendants n\u00e4itus oli avatud Orangerie\u2019 muuseumis 20. m\u00e4rtsist 2. maini. Nikolai Triigilt oli seal v\u00e4ljas kuus teost: neli Norra maastikku ja kaks portreed. V\u00f5imalik, et nende seas oli ka Triigi tehtud portree Konrad M\u00e4gist (1908).
[39] Neist pole \u00fchtegi teada.
[40] Ilmselt Andres Dido portree. Andres Dido (1855\u20121921) oli sunnitud poliitilise tagakiusamise t\u00f5ttu minema pagulusse juba 19. sajandi l\u00f5pul ning oli M\u00e4gi Pariisi saabumise ajaks elanud seal juba aastak\u00fcmneid. T\u00f6\u00f6tas keele\u00f5petaja ja raamatukoguhoidjana.<\/em>
[41] M\u00e4gi ei \u00f5ppinudki prantsuse keelt \u00e4ra. Tema haridustee oli olnud v\u00e4ga l\u00fchike ja l\u00fcnklik, seet\u00f5ttu oli ka tema keeleoskus ilmselt katkendlik. Ta valdas mingil m\u00e4\u00e4ral vene ja soome keelt, ilmselt ka saksa keelt ning v\u00f5ib-olla natuke ka prantsuse ning norra keelt.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
Dateerimata<\/p>\n\n\n\n

Neiti! Monda aiku ei ole Teile kirjutanut, muuta minula on n\u00fcit kurati ik\u00e4vat asjat. Olen tulnud oike hullusti kipiaks. Olin l\u00e4\u00e4kkarille ja see sano et min\u00e4 pites matkusta pois Parisista. Minulla on pikusut tuberkulos (rakomka). Vat on hullu asja. K\u00fclla v\u00f5i tulla terveks sano nain???, mutta sitten pit\u00e4s olla h\u00fcva rooga ja h\u00fcva ilma. Pit\u00e4s matkusta Italia vai Helvetia. Ei minu el\u00e4ma kuika mene. Meni moni aika oike h\u00fcvaste mutta n\u00fcit on oike hullu asju \u2013 ei min\u00e4 viitsi viel\u00e4 kuolta pois, mutta Italia ei p\u00e4\u00e4se ka \u2013 pit\u00e4s olla seda saatanan raha.42<\/sup>
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[42] Neiu! M\u00f5nda aega ei ole Teile kirjutanud, aga minul on n\u00fc\u00fcd kuradi t\u00fc\u00fctud asjad. Olen j\u00e4\u00e4nud \u00f5ige halvasti haigeks. Olin arsti juures ja see \u00fctles, et ma pean Pariisist minema s\u00f5itma. Mul on v\u00e4ike tuberkuloos (rakomka). Vat on hull asi. K\u00fcll v\u00f5in terveks saada, aga selleks peab olema hea s\u00f6\u00f6k ja hea ilm. Tuleks reisida Itaaliasse v\u00f5i Helvetiasse<\/em>. Minu elu ei l\u00e4he kuidagi. M\u00f5nda aega on k\u00f5ik \u00f5ige h\u00e4sti, aga n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige hullusti \u2013 ei viitsi ma veel surra, aga Itaaliasse ei p\u00e4\u00e4se ka – peaks olema seda kuradi raha.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
08.04.1908
Pariis<\/p>\n\n\n\n

Minu kallis!<\/p>\n\n\n\n

Kirjutan Teile siiski osalt vene keeles. El\u00e4m\u00e4 on oige parha. K\u00e4isin Olimpias43<\/sup>, kohtasin seal kaht noort vene kunstnikku \u2013 j\u00f5ime k\u00f5vasti ja n\u00e4gime seal k\u00f5ige metsikumat tantsu, mida Pariisis n\u00e4ha v\u00f5ib. Seal oli v\u00e4ga huvitav, kuid kahjuks ei saa seda k\u00f5ike kirjeldada. Minu elust pole Teile midagi erilist kirjutada. Hiljuti kirjutasin teile pika kirja. Kas Te saite mu kirja k\u00e4tte? T\u00e4nap\u00e4eval kaovad kirjad sageli \u00e4ra. T\u00e4\u00e4l\u00e4 on nuid [?] suur taiten\u00e4itely (s\u00f5ltumatute kunstnike salong). On ka Her. Galleni taulud [?], mutta nemad on oige \u201eslabo\u201c. K\u00f5ige huvitavam on Norra taiteleja Edvard Munch. See on v\u00e4h\u00e4 samune h\u00e4rra ku Ola Hanson. Naitely pi\u00e4l on 6700 taulu. Ei ole v\u00e4ha? On kaikilaisi taulusid: ihmises\u00f6\u00f6jad (ljudojed\u00f5). Mustad ja valgused ihmised jne. On oige palju huvitavat, mutta midagi suurt \u2013 ei ole. Kaiki Parisi salonid ei ole palju h\u00fcvad. K\u00fcll\u00e4 t\u00e4\u00e4l\u00e4 on huvitavat taitelejat, mutta minule on nad paljud veerad (t\u0161u\u017eije). Viimasel ajal t\u00f6\u00f6tan \u00fcpris palju. Kuid varsti on selle k\u00f5igel j\u00e4lle l\u00f5pp. Kolm kuud on ammu l\u00e4bi ja ateljee eest n\u00f5utakse raha, siis veel minu s\u00f5brad s\u00f5idavad 3-4 n\u00e4dala p\u00e4rast Norrasse. Mul oleks kohutavalt t\u00e4htis samuti sinna s\u00f5ita, et suvel t\u00f6\u00f6tada seal, kuid pole raha, et sinna saada ja ka v\u00e4rvide peale kulub palju. Ja seal tuleb 4-5 kuud elada.
Kohutavalt totter, et inimesel on nii palju vajadusi.
Kui ma Pariisi j\u00e4\u00e4n, on suvi minu jaoks kadunud, kuna \u00fcksi on siin v\u00f5\u00f5raste seas v\u00e4ga raske hakkama saada. Norras saaksin s\u00f5pradega suve kuidagi \u00fcle elatud, ma teeks seal palju t\u00f6\u00f6d ja saaks p\u00e4rast midagi maha m\u00fc\u00fca v\u00f5i siis v\u00e4hemalt n\u00e4itusele v\u00e4lja panna. V\u00f5ib-olla ma saan veidi raha ka, kuid seda on nii v\u00e4he, et j\u00e4tkub vaid Pariisi jaoks. Ega Teie ei saaks j\u00e4lle natuke saata? See on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga t\u00e4htis (ehkki see on alati t\u00e4htis), kuna ma olen palju aega kaotanud. Tuleval aastal, kui mul on palju t\u00f6id, siis saadan osa Teile. \u00c4kki on seal (Helsingis) v\u00f5imalik n\u00e4itusel v\u00e4lja panna v\u00f5i saata midagi kuidagi maha m\u00fc\u00fca. Muidugi, Teile on see v\u00e4ga ebameeldiv, aga kui saate mind aidata ja tahate ka, siis vahest tulevikus hakkame paremini elama kui praegu. Saatke mulle kaart, \u00e4kki nuputate minu heaks midagi v\u00e4lja v\u00f5i mitte. Ma arvan, et Teil on samuti kriis, kuid k\u00fcllap saate enesele ette kujutada, et minu asjad on p\u00e4ris \u201e\u0161vah\u201c (kui ma oma saabastele m\u00f5tlen, vaatavad need mulle v\u00e4ga nukralt otsa). \u00dches\u00f5naga, palju pahasid asju. Ega ma pole Teid veel oma kirjadega \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud? Kuid ma surun Teie k\u00e4tt ja soovin Teile k\u00f5ike head.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[43] L\u2019Olympia, Pariisi kontserdimaja.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
25.04.1908
Pariis<\/p>\n\n\n\n

K(allis) s(\u00f5ber)<\/p>\n\n\n\n

Merci kaardi eest. Taas avati \u00fcks salong44<\/sup>, kuid head on v\u00e4ga v\u00e4he. 2700 maali \u2013 oi kui palju v\u00e4rve on raisatud! Olen ikka kadestanud neid, kellel on nii palju v\u00e4rve ja l\u00f5uendit. Suurelt osalt on see kunst mulle v\u00f5\u00f5ras. Pariis on mind \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud ja tahaks kohutavalt kusagile maale. Pariisis on palju huvitavaid parke jne, kuid kogu see loodus ei meeldi mulle. Hea meelega j\u00e4tkas selle maha ja s\u00f5idaks kuskile P\u00f5hja. Kui tore oleks olla kuskil maal (m\u00f5istagi P\u00f5hjas), maalida pilte, veidike p\u00f5llut\u00f6\u00f6d teha45<\/sup> jne. On ju tore? N\u00fc\u00fcd ma leian, et k\u00f5ige parem on, kui sul on maal oma v\u00e4ike majake, t\u00f6\u00f6tad seal ja keegi ei sega sind, saad fantaseerida.
Kui tobe, et me oleme nii vaesed.<\/p>\n\n\n\n

[P\u00f6\u00f6rdel]
Pariisis on mingi aeg v\u00f5imalik elada, kuid pikemaks j\u00e4\u00e4da pole huvitav. Ma ei saa veel t\u00e4pselt \u00f6elda, kas ma l\u00e4hen Pariisist \u00e4ra v\u00f5i mitte. Kas teil on Helsingis igav elada? Helsingis on k\u00f5ik puhas ja korras, siin aga k\u00f5ik r\u00e4pane ja korrast \u00e4ra. Siin on vaid \u00fcks huvitav asi \u2013 \u201evana ja uus kunst\u201c. Kirjutage p\u00f5hjalikumalt, kuidas Te elate, ja kuidas \u00fcldse teie poole elatakse.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[44] Soci\u00e9t\u00e9 Nationale des Beaux-Artsi n\u00e4itus oli avatud 15. aprillist 30. juunini Grand Palais des Champs Elys\u00e9es.
[45] See fantaasia ei ole M\u00e4gile iseloomulik. Metropolides v\u00f5i ka v\u00e4iksemates linnades elades unistas ta suviti maaleminekust, kuid see utoopia ei sisaldanud endas maal t\u00f6\u00f6tamist, vaid vahetut kontakti loodusega. Maal t\u00f6\u00f6tegemine oli iseloomulik M\u00e4gi vanemate p\u00f5lvkonnale ning M\u00e4gi oli selle kogemusega ka \u00fcles kasvanud, kuid temast endast kujunes suvitaja, looduskogemuste nautija, maastikuflan\u00f6\u00f6r.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
1908. aasta
Pariis
Olen saanud Teie kirja. Kiitoksi palju! Ei tea mida Teile kirjutada sest v\u00f5ib olla, et pean Parisist pois minema. Siis kirjutan Teile enam kui Parisi j\u00e4\u00e4n, ehk kui \/loetamatu\/. Elage v\u00e4ga h\u00fcvasti!
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
15.05.1908
Kopenhaagenist<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber,<\/p>\n\n\n\n

Olen reisist46<\/sup> nii kohutavalt v\u00e4sinud, et pea enam \u00fcldse ei t\u00f6\u00f6ta. Tuleb veidi puhata, et ennast j\u00e4lle normaalselt tunda. Teel siia tuli \u00f6\u00f6bida t\u00e4naval, kuna polnud nii palju raha, et hotelli minna. Siin on k\u00f5ik v\u00e4ga puhas, aga Pariisis on k\u00f5ik \u00f5udselt r\u00e4pane. Pariis on muidugi palju huvitavam, kuid palju huvitavat on ka siin. Pariisis ma ostsin endale \u00fcsna palju materjali ja peale selle s\u00f5it siia, see k\u00f5ik maksis nii palju, et praegusel hetkel midagi enam ei ole. Ma lootsin siin maale p\u00e4\u00e4seda, aga n\u00fc\u00fcd ei tea, mis sellega saab. Tore oleks t\u00f6\u00f6tada siin ka linnas v\u00f5i linna l\u00e4hedal, kuna siin on palju huvitavaid kohti. Elu pole siin eriti kallis, kuid minu jaoks on see ikkagi kallis. \u00dc\u00fcrisin korteri 5 krooni eest kuus, hommikukohviga. Kui elada linnas, siis peaks v\u00e4hemasti 40 krooni olema. Sain teie kirja Pariisis k\u00e4tte just enne \u00e4ras\u00f5itu. Ma saan teist aru, et Te soovite mulle ainult head, kuid kas see Teile liiga raske pole. Kurat teab, kuidas ma v\u00f5lgadesse sattusin. Asi on selles, et mul on j\u00e4lle taskutes t\u00fchjus ja sellep\u00e4rast, kui Teil on v\u00f5imalik, siis saatke palun. V\u00f5ib-olla l\u00e4hen ma siin ajutiselt tavalise maalri juurde (t\u00f6\u00f6le), et veidi teenida, siis aga s\u00f5idan maale. Maal on elu odavam ja siis ma saan p\u00e4ris oma t\u00f6\u00f6d teha. Pariisis oli mul fantaasia p\u00e4\u00e4seda Rootsi, kus s\u00fcndis ja elas Ola Hans[s]en. Asi on selles, et teisiti ma ei [loetamatu]. Kui ma rohkem linnaga ja rahvaga tuttavaks saan, siis kirjutan rohkem. Rahvas paistab v\u00e4ga s\u00fcmpaatne. Soovin teile k\u00f5ike head!
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[46] M\u00e4gi asus Pariisist teele 1908. aasta aprilli l\u00f5pus v\u00f5i mai alguses. Mai alguses oli ta Br\u00fcsselis, seej\u00e4rel j\u00f5udis Kopenhaagenisse, kuhu j\u00e4i paariks kuuks, liikudes juuli keskel edasi Norrasse.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
13.07.1908
Oslo<\/p>\n\n\n\n

Istun siin Kristianias47<\/sup> ja nii ei saa seda \u00f5iget, seda suurep\u00e4ralist Norrat muidugi n\u00e4ha, sest et sinna reis palju maksab ja ei riskeeri ka niisugust reisu oma krossidega, mis vahel juhtub olema, ette v\u00f5tta.
Talvel olla siin ka ime suurep\u00e4raline ja mitte (kohati) v\u00e4ga k\u00fclm. Igatahes j\u00e4\u00e4n paariks kuuks ikka siia, sest edasi liikumine v\u00e4ga raske on. S\u00f5idaks muidugi k\u00f5ige parema meelega suurtesse m\u00e4gedesse, aga praegu selle p\u00e4\u00e4le m\u00f5telda ei v\u00f5i. Tihti on niisugune asi, et elada veel v\u00e4he saab kuidagi, aga siis ei ole tingimata v\u00e4rvisi, nii et \u00fcks puudus alati kaelas on. Mudelleerimise ja kuju raidumise olen kaunis k\u00f5rvale j\u00e4tnud, sest toda asja palju raskem on edasi ajada, aga igal v\u00f5imalusel ikka v\u00e4he olen teinud ka. \u00dcle\u00fcldse on k\u00fcll p\u00e4evi m\u00f6\u00f6da saadetud, aga saab selle lootusega ikka t\u00f6\u00f6d tehtud, et tulevikus ometi paremine hakab vedama. \u2013 S\u00fcgise pean tingimata kuidagi Parisi tagasi saama ja s\u00e4\u00e4l akademias veel v\u00e4he \u00f5ppima, muidu s\u00e4\u00e4l veel t\u00f6\u00f6tada, v\u00e4lja katsuda panda j.n.e.
\/\u2026\/
Parisist s\u00f5itsin just selle plaaniga v\u00e4lja, et siin midagi huvitavat maalida. M\u00f5tlesin siin midagi ehk v\u00e4lja l\u00fc\u00fca saada, mis Parisis salooni v\u00e4lja katsun panda s.o kui vastu v\u00f5etakse, sest sinna sisse p\u00e4\u00e4seda on \u00f5ige raske asi, aga kui korra juba sees oled olnud, siis on ta kaunis kasulik, sest igale \u00fchele v\u00f5id siis n\u00e4kku l\u00fc\u00fca, et oled Parisi saloonis v\u00e4lja pannud. Muidugi ei tee tu asja sugugi targemaks, sest s\u00e4\u00e4l on tihti niisugust s\u00f5nnikut, millest r\u00e4\u00e4kida ei maksa, aga rahva arvamine on korra juba niisugune ja sinna ei saa midagi parata. Venemaale tagasi s\u00f5ites saab siis kohe paremini vedama. Praegu ei ole k\u00fcl veel palju sarnast, mida ehk v\u00e4lja v\u00f5iks panda, aga materiali siiski sugu on, mille j\u00e4rele talvel midagi v\u00f5ib teha. Olen siin juba m\u00f5ned asjad maalinud, aga heaste ei taha veel asi minna.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[47] Oslo toonane nimi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta suvel
Oslo<\/p>\n\n\n\n

H\u00fcva veli!<\/p>\n\n\n\n

Pean v\u00e4he Venejksi abiks ottam\u00e4. Asi on selles, et n\u00fc\u00fcd ma Pariisi muidugi s\u00f5ita ei saa, ja see pole ka eriti t\u00e4htis, kuna kui ma ei saa t\u00f6\u00f6tada akadeemias, on kasu v\u00e4he, v\u00f5i v\u00e4hemasti pole eriti kasu. \u00dcldse on sedasi raske edasi minna. Pariisi oli \u00fcks, kes teenis 250 franki kuus ja r\u00e4\u00e4kis, et ei saa t\u00f6\u00f6tada, kuna raha on v\u00e4he. Kuid see pole muidugi v\u00e4he, kuid ikkagi on sellest n\u00e4ha, et selleks, et korralikult asjaga tegeleda, on vaja 150 franki kuus, v\u00f5i v\u00e4hemasti 100. Seal oli vene kunstnike \u00dching ja nad lubasid paljusid aidata, kuna neil oli raha ning ka mina lootsin saada (nagu ma Teile Pariisist kirjutasin), kuid nad ainult valetasid ega andnud kellelegi. Mul on Venemaal inimene48<\/sup>, kes on leidnud v\u00e4ga huvitava ja k\u00fcllap ka kasuliku ettev\u00f5tte \u201eAf\u00e4r\u201c. Kuid ilma minuta ei sa ta seda teoks teha ja p\u00f5hiline et tal pole selle jaoks veel raha. Mina j\u00e4llegi tean natuke \u00fchte ja teist, kuid mitte t\u00e4iesti ja mul oleks vaja seda asja tundma \u00f5ppida. Muidugi ei tea ma, kas \u00f5nnestub selle asja k\u00f5iki saladusi tundma \u00f5ppida v\u00f5i mitte, kuid mina arvan, et see on v\u00f5imalik. See asi ei ole huvitav, kuid Venemaal pole taolist kuskil ja arvan, et v\u00f5iks, kui \u00e4ri h\u00e4sti p\u00fcsti panna, \u00fctleme \u00fche aasta jooksul teenida 25\u201250 tuhat rubla, aga vahest isegi palju rohkem. Mulle muidugi sellised asjad ei meeldi, kuid mis sa teed ilma rahata ja ma olen valmis ohverdama aasta v\u00f5i rohkem, et hiljem muretult t\u00f6\u00f6tada. Varem ma ei suhtunud n\u00e4lgimisse sedasi nagu n\u00fc\u00fcd, kui ma selle neetud maohaiguse49<\/sup> sain. Ma tulin maalt Kristianiasse, aga siin on \u00fcsna hea raamatukogu ja ma looda Lexikon\u2019ide abil midagi sellest asja kohta teada saada. Peale selle leidsin ma Pariisist samuti \u201eAf\u00e4r\u2019i\u201c jaoks midagi kasulikku. Teinekord kirjutan sellest l\u00e4hemalt. Mida arvate sellest, kui saadan Teile m\u00f5ned oma et\u00fc\u00fcdid (\u00e9tude), vahest \u00f5nnestub Teil midagi maha m\u00fc\u00fca v\u00f5i korraldada tuttavate hulgas loterii? R\u00e4\u00e4kige sellest oma \u00f5ega. Kui saaksite midagi teha, siis saadaksin Teile nii t\u00fckki 30. Mul on k\u00f5ik v\u00e4ikesed, kuna ma ei saanud ennast kuidagi sisse seatud, et midagi suurt maalida. Peale selle t\u00f6\u00f6tasin siin v\u00e4ga viletsalt, kuna tervis polnud kogu aeg korras. Muidugi ma ei maalinud pilte, vaid ainult uurisin ja vahest ei ole neis nii palju head kui kasu mu enese jaoks.
Ma arvan nii, et neist parimaid v\u00f5iks proovida m\u00fc\u00fca, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nuist korraldada loterii. Muidugi ma ei tea, kas saab seda n\u00fc\u00fcd niimoodi korraldada, kas Teil on selle korraldamiseks soovi jne. Kuid kui see on Teile keerukas ja Te ei saa, siis kirjutage sellest mulle otse. Palun kirjutage kohe, kui olete kirja k\u00e4tte saanud. Tahaks v\u00e4ga Teid n\u00e4ha, oleks palju huvitavat r\u00e4\u00e4kida. Ma olen alati meenutanud aega, kui Helsingis v\u00f5eti v\u00e4ikest tuju. Mul pole muidugi enam sellised huvid nagu siis, kuid seal oleks ikkagi v\u00e4ga huvitav.
Kui meil \u00f5nnestub see \u201eAf\u00e4r\u201c teoks teha, siis ma muidugi s\u00f5idan Venemaale ja k\u00e4in korra ka Helsingis. \u00c4rge sellest k\u00f5igest Elef50<\/sup>. midagi r\u00e4\u00e4kige, kuid otsige ta \u00fcles ja \u00f6elge ett\u00e4 h\u00e4n l\u00e4het\u00e4si minule paikal minu passi, kuin pi\u00e4n matkustamma Veness\u00e4.
\u00d6elge Elef., et minu aadress on Poste-restorante Sallinen51<\/sup>.
\u00c4rge talle midagi selgitage, vaid \u00f6elge, et Te ei tea, mis asju ma ajan, ainult ma pean Venemaale s\u00f5itma. Palun otsige ta \u00fcles ja andke edasi k\u00f5ik, mida ma \u00f6elda palun.
Vabandan, et koorman Teid j\u00e4lle igasugu asjadega. Teine kord kirjutan rohkem.
Surun Teil k\u00e4tt ja soovin Teile ja teie l\u00e4hedastele k\u00f5ike, k\u00f5ike head.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[48] Arvatavasti Peeter Rootslane.
[49] Ilmselt katarr v\u00f5i gastriit.<\/em>
[50] Oskar Elevant (1884\u20121951), revolutsion\u00e4\u00e4r ja Saksa agendi Aleksander Keskk\u00fcla l\u00e4hedane abiline. Viibis M\u00e4giga samal ajal ka Pariisis, 1908. aastal kolis Helsingisse.
[51] Soome kunstnik Tyko Konstantin Sallinen (1879\u20131955), kes elas 1909. aastal Pariisis. M\u00e4gi \u00f5ppis teda tundma juba Helsingis. M\u00e4gil olid temaga ilmselt l\u00e4hedased suhted, nt pagulasaastatel kasutas M\u00e4gi enda isiku varjamiseks Sallineni passi ning Norras lasi kirjad adresseerida vahel Sallineni nimele.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
30.07.1908<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige huvitavam linn on k\u00fcl vist maailmas Paris. V\u00f5ib olla, et ta iga\u00fchele seda ei paku aga kunstnikule k\u00fcll tingimata. Elamine l\u00e4ks mul Parisis \u00f5ige pahasti, ehk k\u00fcl k\u00f5ige selle p\u00e4\u00e4le tollest elamisest v\u00e4ga palju kasu oli, kui ka mitte otsekohest, aga kaudselt ometi. N\u00e4ha sai t\u00f5esti palju ja palju j\u00e4i veel n\u00e4gemata, sest raha puudusel igale poole minna ei saanud. K\u00f5igist tollest n\u00e4gemisest \u00f5ppisin muidugi v\u00e4ga palju, aga kahjuks ei saanud ise peaaegu mitte midagi teha, sellest v\u00e4hesest r\u00e4\u00e4kimata, mis siiski tehtud sai. Elamine on Parisis kallis, aga v\u00f5ib ka odavasti elamist sisse s\u00e4\u00e4da s.o kui h\u00e4sti v\u00e4he s\u00fc\u00fca, palju k\u00fclmetada jne.
\/\u2026\/
Kui raha oleks olnud \u2013 oleks siis kuhugile akadeemiasse sisse astunud. Maks s\u00e4\u00e4l on \u00f5ige odav \u00f5ppimise eest, aga kui seda v\u00e4het ka ei ole, siis m\u00f5istagi v\u00e4ga kallis.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
05.08.1908<\/p>\n\n\n\n

Ei ole aega olnud Teile ennem kirjutada kui T\u00e4m\u00e4 el\u00e4m\u00e4 on seisune aiga oike kirju olnud. Palju palju tervisi!
Kaikile teie kanskle.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
Umbes augusti keskel 1908<\/p>\n\n\n\n

Niikaua kui meil veiksedki ideaalid on, nii kaua oleme ikka veel inimese k\u00f5rgusel ja v\u00f5ime ehk veel k\u00f5rgemalegi saada. K\u00f5ige t\u00e4htsam on see, et meie oma ideaalidele truuks peame j\u00e4\u00e4ma \u2013 kui seda ei tee, siis midagi k\u00e4tte ei saa, mida k\u00e4tte saada maksab. Tee valimisega peab siiski ettevaatlik olema ja t\u00e4hele panema, et ta kuristikusse ei vii. Inimene arvab alati, et aega k\u00fcllalt on, k\u00f5ike teha v\u00f5ib, mis ta k\u00fcl h\u00e4\u00e4ks just ei pea, aga m\u00e4rkab ikka alati l\u00f5ppu s.o hukkaminemist siis, kui hilja on.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
August 1908<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istagi, kui mul m\u00f5nik\u00fcmmend kroonigi rohkem oleks olnud, oleks v\u00f5inud edasi s\u00f5ita, oleks seda t\u00fc\u00fcpilist Norrat n\u00e4ha saanud ja oleks ka hulka huvitavat materjali olnud.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
07.09.1908<\/p>\n\n\n\n

Ei mit\u00e4 kuulu teilte. Mina kirkis koolma pois, aga ei mennud veel niin h\u00fcvaile52<\/sup>. Tuiaka voite, miss\u00e4 Aug. velje on j.ne. K\u00fcll\u00e4 olisi pagu kerde kirjutenud Teile, mutta ei mit\u00e4 h\u00fcv\u00e4ki \u2013 ainult paha. Kirjutage v\u00e4he. Kaiki h\u00fcv\u00e4d Teile ja siskudele. Teie M\u00e4gi.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

[52] M\u00e4gi viitab siin sellele, nagu ta oleks peaaegu surnud, kuid ei vedanud \u2013 j\u00e4i elama. Sarnases tonaalsuses kirjutab ta surmast ka hiljem.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
September 1908<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks asi oli mul aga t\u00e4htis ja seda sooviks ma ka tulevikus, kui midagi sarnasest \u00e4rist53<\/sup> v\u00e4lja peaks tulema, et see nii j\u00e4\u00e4ks. Loodan et sul vist ka midagi selle vastu ei saa olema. Nimelt: \u00fcks osa vahest \u00f5ige suur protsent, puhtast kasust tuleks Eesti kunsti museumi, kunsti kooli, ehk midagi sarnase asjale fondiks m\u00e4\u00e4rata. Mis sa arvad selle kohta? \u2026 on tuhat korda vihastada saanud ja alati tuleb uusi faktisi juurde, et Eesti rahvas juhm olla ja nendest midagi v\u00e4lja ei tule, nad midagi korda saata ei v\u00f5i j.n.e. \u00dctle prantslasele, et sa eestlane oled, siis k\u00fcsib ta kohe, kas see rahvakene afrikas, v\u00f5i kuskil mujal asub\u2026 Eesti rahvas hakkab ehk tulevikus midagi v\u00e4ga isev\u00e4rki nalja tegema, mis ehk kellegile p\u00e4\u00e4le eestlaste ei taha meeldida. Keegi tolle E.r.54<\/sup> mineviku ei tea, sest teadus selles asjas mitte midagi veel pole teinud. Kui need prantslased, inglased j.n.e. teaks v\u00e4he, mis meie rahvas on, ma arvan nad vaataks v\u00e4he viltu siis k\u00f5ige selle p\u00e4\u00e4le. Las kord meie vanavara t\u00f5siselt ja hoolega l\u00e4bi uuritakse ja ma arvan et s\u00e4\u00e4lt v\u00e4ga isev\u00e4rki imelikka asju p\u00e4evavalgele hakkab tulema\u2026. ei tohi mitte unustada missugustes tingimustes tu rahvas elanud on. Kui meie ka midagi suurt \u00e4ra ei saa teha, aga aluse peame katsuma asjale panda ja \u00fchte j\u00e4reltulevat sugu kasvatada katsuma, kes meie t\u00f6\u00f6d edasi saab tegema.
\/\u2026\/
Paar \u00f6\u00f6d ei saanud peaaegu sugugi magada\u2026 p\u00f5hjuseks oli v\u00e4ga palju asju, mis une p\u00e4\u00e4lt \u00e4ra ajasivad. M\u00f5istagi et minu n\u00e4rvid sarnase elu p\u00e4\u00e4le, nagu minul ta on, \u00f5ige \u00e4ra rikutud on ja iga \u00e4rritus kohe nii m\u00f5jub et unegi \u00e4ra v\u00f5ttab. Asi oli selles et \u00fcks koleega siia s\u00f5itis ja k\u00f5iksugu h\u00e4\u00e4d n\u00f5u hakkas andma. M\u00f5istagi, et sarnased saksad, kel raha alati taskus on, n\u00e4lga pole n\u00e4inud j.n.e. asja p\u00e4\u00e4le oma prilli-l\u00e4bi vaatavad. Tema arvates ei oleks mul maksnud Norrasse tulla, sest ilma rahata midagi teha ei saa. Asju p\u00e4\u00e4le vaadatakse ikka nii: kui sul raha ei ole, n\u00e4lgima pead j.m.s., mis sa kipud siis Norrasse ja tont teab kuhu \u2013 \u00fches\u00f5naga kui sa vaene oled ja sul saksa kuube ei ole, siis \u00e4ra kipu saksa tuppa\u2026 Jah, k\u00f5ik see rahvas arvab, et tollest mehest midagi tegijat ei saa, aga keegi ei m\u00f5tle selle p\u00e4\u00e4le, missugustes tingimistes niisugused mehed elama peavad.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[53] Peeter Rootslane oli Rudolf Parise andmetel teinud ettepaneku asutada ettev\u00f5te, mis valmistaks mitmesuguseid modelle (mudeleid). Konrad M\u00e4gil pidi seal olema juhtiv koht.
[54] Eesti rahva<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
19.09.1908<\/p>\n\n\n\n

See Norramaa on ka \u00fcks v\u00e4ga vaene maa ja siin mitte midagi ilma rahata teha ei ole. Mitte mingisugust t\u00f6\u00f6d siin m\u00f5istagi ka ei saa.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

August Vesantole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta s\u00fcgisel
Oslo<\/p>\n\n\n\n

Hyv\u00e4 veli!<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4het\u00e4n Teile 35 kap et\u00fcdisi, ei need ole taulud, mutta ainult harjutused. 7 . kap on raamides ja voi olla pidas v\u00e4h\u00e4 tulli maksma raamide eest. Mina muinasin ett\u00e4 voi t\u00e4\u00e4l\u00e4 m\u00fc\u00fca, mutta tem\u00e4 publikumi ei t\u00fckki s\u00e4must\u00e4 maalamista. Ei neiss\u00e4 ole mit\u00e4 interesanti motofisi [huvitavaid motiive], kuin mina tahtsin ainult oppida. Kopenh. oli mul palju parem t\u00f6\u00f6tada, kuna olin terve, oli ilus ilm, palju p\u00e4ikest jne. Siin ma polnud kogu aeg terve ja n\u00fc\u00fcdki tunnen ennast kohutavalt viletsasti. Ma ei saanud midagi suureformaadilist maalida, kuna polnud raha sellisteks t\u00f6\u00f6deks ja neil (elu)tingimusil, nagu mul on, ei saa ka omada palju m\u00f6\u00f6blit. Ma maalisin erinevate v\u00f5tetega ja \u00f5ppisin siiski paljut. K\u00f5ik need on maalitud v\u00e4ga kiiresti, 1-2 tunni jooksul, seega pole muidugi viimistletud. Mul on neid veel p\u00e4ris palju, kuid ma vajan neid kui materjali ei taha nendes tulevikus miskit moodi kopeerida. \u00dcldse on seal palju viletsaid, kuid ma m\u00f5tlen, et kui saate korraldada loterii, siis pole see nii t\u00e4htis. Valige vast 10 t\u00fckki v\u00e4lja, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 25 saatke loteriile. Ma ei usu eriti, et Te neist midagi saate. T\u00e4na tunnen ennast eriti kehvasti ega saa maalida. Kurat teab, kui see neetud haigus muudkui j\u00e4tkub, siis ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle kui k\u00f6is (kaela) v\u00f5i kuul p\u00e4he. Ma ei saa midagi teha ja nii on see peaaegu kolm kuud olnud.
Tohter, loll, \u00fctleb, et kahe n\u00e4dala p\u00e4rast on see l\u00e4bi, v\u00f5ib-olla ongi see nii, kuid kuidas ma saan sedasi toituda, nagu nemad ette kirjutavad.
T\u00f5tt \u00f6elda pole ma korraliku tohtri juures veel k\u00e4inud, kuna see l\u00e4heks v\u00e4ga kalliks maksma. Kuid kurat temaga.
Pariisis ma muidugi elada ei saa, kuna selleks on vaja v\u00e4ga palju raha. Oleks hea, kui ma isegi siin saaks elada ja terveneda. Saaksin ikkagi siin t\u00f6\u00f6tada nii nagu Pariisis, kuid Pariisis oleks mul vaja astuda sisse Akadeemiasse, kuna mul on v\u00e4ga oluline kasv\u00f5i \u00fcks aasta korralikult \u00f5ppida. Kuid seda ma muidugi ei saa ja sellep\u00e4rast tuleb mul siin istuda.
K\u00f5ige t\u00e4htsam k\u00fcsimus on mul n\u00fc\u00fcd tervis. Seda haigust p\u00f5evad enamalt jaolt k\u00f5ik inimesed, kuid mul on see veidike liiga tugev, kuna mitmeaastane n\u00e4lg on mao \u00e4ra rikkunud ja see tuleb ettevaatlikult korda saada. Mul on siin tuttavad Venemaalt ja ma saan maalida portreekest, mis on samuti mu jaoks v\u00e4ga kasulik. Rahadega on muidugi v\u00e4ga \u201e\u0161vah\u201c ja see segab k\u00f5ike. Praegu on mul veel m\u00f5ned kroonid, kuid seda ei j\u00e4tku kauaks, kuigi ma elan v\u00e4ga odavalt, kuid korteri eest on ikka vaja maksta ja k\u00f5ik maksab raha. Paistab, et \u201eAf\u00e4r\u2019ist\u201c ei tule midagi v\u00e4lja, kuna see inimene ei kirjuta mulle sellest enam midagi. \u2013 Et\u00fc\u00fcdid K. on Kopenhagenis tehtud ja N. on siinsed. Kui saate midagi maha m\u00fc\u00fca, siis muidugi sellise hinnaga, mis v\u00f5imalik, ja k\u00fcll Te ise n\u00e4ete, kui palju. Kirjutage, kui k\u00e4tte saate ja kuidas nad Teile meeldivad. Ma siiski olen veidi teistsugust t\u00f6\u00f6d teinud kui varasemalt. Siinne elu on siiski \u00fcsna odav ja on siiski lootust, et tervis korda saab. \u00dcks asi on siin hirmus kallis ja need on paberossid ja tubakas \u00fcldse. 10 tk \u201eFemin\u201c maksab 45 \u00f6\u00f6ri. Skandaal! \u00dcldse on tubakas vilets ja kallis. Ma muidugi suitsetan \u00fcsna palju, kuna see m\u00f5jub veidi tujule. Kui ma saaks siin talve \u00fcle elada ja terveneda, siis suve tulles v\u00f5iks ma s\u00f5ita huvitavasse kohta, rohkem p\u00f5hja poole. R\u00e4\u00e4gitakse, et elu on seal kohati v\u00e4ga odav ja siis oleks tore suvi l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada.
Kui Teile ja Teie \u00f5ele neist piltidest midagi meeldib, siis palun v\u00f5tke millised tahate. Kui Te saaksite mulle veidi raha saata, oleks hea, kui \u00e4rge eriti p\u00fc\u00fcdke, kuna ma tean, et Teil on eneselgi v\u00e4he ja mul on enesel juba niigi piinlik, et Teile nii palju v\u00f5lgu olen.
Kuid soovin Teile k\u00f5ike head ja tervitan Teie s\u00f5pru.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>55<\/sup>
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta s\u00fcgis<\/p>\n\n\n\n

Kulla s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Nii siis on saatus Sind ka otsaga Parisi vedanud56<\/sup>.
Kuda Sulle Paris ja \u201eMesipuus\u201c elamine meeldib? Minul on suur igatsus sinna ka saada, kuid mingisugust v\u00f5imalust selleks ei n\u00e4e. \u00dcle\u00fcldse elan ma suurep\u00e4raliselt sitasti, mitte miskis asjas ei vea.
K\u00f5ige selle s\u00f5nniku elamise tagaj\u00e4rjel on tervis nii mokka l\u00e4inud, et paranemise lootustki pole. M\u00f5tlen ikka tihti \u00e4ra teisi ilma kolida, kuid l\u00fckkan toda asja ikka praegu veel edasi. Elamine siin Norras pakub v\u00e4ga v\u00e4he, ka looduski l\u00e4heb igavaks s.o vaimustus temast kaob ja mis rahvasse puudub, siis peab \u00fctlema: s\u00f5nnikumat \u00e4ra otsi. M\u00f5istagi et m\u00f5ned huvitavad k\u00fclled k\u00f5igil sellel elamisel on, kuid neid on siiski liiga v\u00e4he, v\u00f5i mina neid v\u00e4hemalt ei n\u00e4e. T\u00f6\u00f6tanud olen v\u00e4he, h\u00e4sti v\u00e4he, mille p\u00f5hjuseks v\u00e4ga palju asju on olnud. K\u00f5ige pahem on see, et t\u00e4iesti \u00fcksinda olen s.o, et kedagi oma inimest siin pole. M\u00f5ned tutavad mul muidugi on, kuid need \u201eei r\u00e4\u00e4gi mitte midagi\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Nojah, olgu selleks korraks.
Soovin Sulle k\u00f5ige paremat l\u00f5bustust Parisis.<\/p>\n\n\n\n

PS.
L\u00e4ti koksu adr. on
Kristiania, Fossveien N. 17a K. Skalbe
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[55] Friedebert Tuglas (1886\u20121971), kirjanik. Oli \u00fcks Konrad M\u00e4gi l\u00e4hedasemaid s\u00f5pru.
[56] Tuglas saabus Pariisi 25. septembril.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Rootslasele<\/strong>
Millalgi 1909<\/p>\n\n\n\n

Mis n\u00e4lgimisse puudub, siis oskan ma toda asja, v\u00f5i \u00f5igem oskasin, v\u00e4ga h\u00e4sti, ainult n\u00fcid on ta natuke liigne, sest tervis enam korras ei ole, ehk siiski temaga v\u00e4ga ligidas s\u00f5pruses peab elama.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
20.01.1909<\/p>\n\n\n\n

Imelik, et elan veel. Kogu see elu on olnud s\u00e4\u00e4rane trag\u00f6\u00f6dia.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
03.06.1909
Neiti! K\u00fcll\u00e4 olin oike palju kirjutada, oma el\u00e4mast mutta ei ole n\u00fcit s\u00e4musel tuulel. 2. viimast kuud ei ole mit\u00e4 maalanut kuni otsisin kaikilaista t\u00f6\u00f6d. N\u00fcit ei veel mit\u00e4 tiada sanoda. H\u00e4r\u00e4 on t\u00e4\u00e4l\u00e4 Kristi aniasaa.- Palju kiitoks, leikestei sesta. Toine kerdu kirjotaks en\u00e4mb\u00e4. Elage oite h\u00fcvaste ja tervitage siskusi.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
05.1157<\/sup> .1909
Oslo<\/p>\n\n\n\n

Kulla s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Kiri k\u00e4es. Ait\u00e4h! Tolle ajakirja58<\/sup> kaast\u00f6\u00f6liseks olen valmis hakkama. Praegu on asjalugu aga niisugune, et ma n\u00fc\u00fcd kohe midagi anda ei saa, sest mul midagi valmist pole, v\u00f5i neid v\u00e4hemalt v\u00e4he on. Mul on ju paark\u00fcmmend \u00f5li et\u00fcdi ja teine niipalju tuschi ja mitmesugusi teisi joonistusi, kuid mu t\u00f6\u00f6d on nii segamini ja korraldamata, et niipea neid, mis mul ees on, veel l\u00f5petada ei saa. 3-4 n\u00e4opilti on mul poolikul, milledega ka paari kuu joosul valmis loodan saada. Meil on siin praegu h\u00e4bemata pahad ilmad \u2013 hommikust \u00f5htuni sadab vihma, ja m\u00f5istagi et pimeda ilma t\u00f5ttu v\u00e4he t\u00f6\u00f6d annab teha. Loodan siiski, et midagi paremat saan anda, kui need tuschi joonistused, mis Helsingist saadik olid. Muu seas on mul m\u00f5te, kui [Aleksander] Tas[s]a toimetamises oma p\u00e4\u00e4le v\u00f5tab, midagi Parisi kevadise n\u00e4itusele saata s.o kui elu ja tervist on, st midagi tolleks ajaks teha saan. N. E. [Noor-Eesti] poolt mitte midagi pole saanud ja sooviks v\u00e4ga, nii ruttu kui v\u00f5imalik Sinu novellide kogu59<\/sup> ja ka N. E. albumi saada. Ole siis h\u00e4\u00e4 mees ja kirjuta tolle rahvale kohe, et nad mulle nim. asjad saadaks, kui veel t\u00e4htsam oleks, kui tolle taha summa \u00f5ige ruttu k\u00e4tte saaks \u2013 saaks m\u00f5ned v\u00e4ga h\u00e4dalikud asjad \u00e4ra korraldada. Siis veel \u00fcks asi: kas sul ei ole m\u00f5ni tuttav h\u00e4\u00e4s\u00fcdamline redaktor, kes mulle hinnata, ehk v\u00e4hemalt odavalt, m\u00f5ne Eesti lehe saadaks?
Siis ole veel nii h\u00e4\u00e4 ja kirjuta [Gustav] Suitsule, et ta mulle \u00fche kaast\u00f6\u00f6lise kaarti saadaks (s.o kui ma niisuguseks saan \u00fclesv\u00f5etud) saksa ehk prantsuse keeles, millega mul siin, kas teatrisse ehk m\u00f5ne teise koha p\u00e4\u00e4le, hinnata on lootust sisse p\u00e4\u00e4seda. \u00d5igeste ma ei tea, kuid Skalbe60<\/sup> v\u00e4hemalt teatrisse sel viisil p\u00e4\u00e4ses. Ah soo, Skalbe reisis ootamata \u00e4ra, Venemaale61<\/sup> tagasi, kuid adr. ma praegu ei tea. Nii siis, kirjuta kohe Tartusse k\u00f5igest tollest ja oleks Sulle v\u00e4ga t\u00e4nulik, kui \u00f5ige ruttu nimetud kraami saaks, sest ka lugemise materjali puudus on mul siin \u00f5ige suur. Tuju, praeguse pahade ilmade ja paha tervise t\u00f5ttu, pole sugugi roosiline. Suurep\u00e4raline plaan see jala Itaaliasse reisimine62<\/sup> , mida ma k\u00f5ige suurema huviga kaasa teeks, kui aga esiteks kuidagi Parisi saaks. Kuule, kas Sa midagi h\u00e4\u00e4d rohtu n\u00e4rvi haiguse vastu ei tea? Olen k\u00fcl m\u00f5nda proovinud, kuid aitavad k\u00f5ik v\u00e4he. Kas Tassad63<\/sup> ka La R[uche]is elavad? Praegu ei tea midagi enam kirjutada olema, v\u00e4hemalt h\u00e4dalikudest asjadest, muidu oleks ju m\u00f5ndagi veel. Kui teen seda teine kord, kui tuju parem on.
Kirjuta siis ikka, kui vahel ehk tuju on. Tervita Tasasi ja ole ise ka h\u00e4sti terve; vaata et Sa Parisis ennast \u00e4ra ei k\u00fclmeta \u2013 on \u00fcks neetud k\u00fclm s\u00e4\u00e4l Parisis, sest sain ise teda ka tunda.<\/p>\n\n\n\n

Adr. On ikka sesama:
K. M\u00e4gi. Kirkevaien 56 I64<\/sup> Kristiana
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[57] Kiri on dateeritud ka 5. mai 1909 (Evi Pihlak) v\u00f5i 1910. aastaga (Tiina Nurk). Antud dateering toetub Maie Raitari anal\u00fc\u00fcsile.
[58] Ilmselt on m\u00f5eldud r\u00fchmituse Noor-Eesti samanimelist ajakirja, mille esimene number ilmus 1910. aastal. Kokku ilmus viis numbrit. Esimesse numbrisse tegi Konrad M\u00e4gi neli vinjetti ja avaldati ka tema t\u00f6\u00f6 \u201eNorra maastik. Stilisatsioon\u201c (tu\u0161\u0161, gua\u0161\u0161, Eesti Kunstimuuseum). Kunstnikest tegid kaast\u00f6\u00f6d veel Nikolai Triik, Kristjan Raud, Paul Raud, Aleksander Uurits jt.
[59] Ilmselt \u201eKahekesi\u201c, ilmus 1908. aastal ja M\u00e4gi tegi sinna vinjetid.
[60] K\u0101rlis Skalbe (1879\u20121945), L\u00e4ti kirjanik, tuntud ennek\u00f5ike oma t\u00e4iskasvanutele kirjutatud muinasjuttude poolest. Ta pages p\u00e4rast 1905. aasta revolutsiooni L\u00e4tist ja elas m\u00f5nda aega Norras, kust lahkus 1909. aasta kevadel tagasi kodumaale, kus ta arreteeriti. Kui M\u00e4gi ja Tassa 1908. aastal Norrasse j\u00f5udsid, pakkus Skalbe neile oma \u00fchetoalises korteris eluruumi.
[61] On huvitav m\u00e4rkida, et Skalbe s\u00f5itis tegelikult L\u00e4tisse, kuid M\u00e4gi nimetab seda \u201eVenemaaks\u201c. Pariisis olles nimetati Eesti, L\u00e4ti jt pagulasi sageli venelasteks, ent M\u00e4git see \u00e4rritas. 1910. aastal Pariisis n\u00e4itusel esinedes kirjutatakse kataloogis tema p\u00e4ritolumaaks: Eesti.
[62] Tuglas s\u00f5itis 1910. aasta kevadel Pariisist rongiga Torinosse ja r\u00e4ndas sealt jalgsi edasi Rooma. Kuna antud kiri on aga kirjutatud 1909. aasta kevadel, siis v\u00f5is Tuglasel jalgsir\u00e4nnaku idee olla juba varem.
[63] Vennad Rudolf ja Aleksander Tassa.
[64] Tegelikult Kirkeveien. Pikk t\u00e4nav asub \u00fcpris Oslo kesklinna l\u00e4hedal ning ajal, mil M\u00e4gi seal elas, moodustas piiri linna ja maakonna vahel. Millal t\u00e4pselt M\u00e4gi selles viiekorruselises majas elas, ei ole teada. 1909. aastal ilmunud Oslo aadressiraamatus M\u00e4gi nime ega aadressi veel ei ole, 1910. aasta omas tuuakse aga \u00e4ra Konrad M\u00e4gi nimi ja amet (maalikunstnik) ning aadressina Kirkeveien 56. Kui tema majanumbri j\u00e4rel toodud V viitab korterinumbrile 5, siis t\u00e4hendab see, et ta \u00fc\u00fcris tuba neljandal korrusel kahelapselises peres, kus ema ja isa olid tema eakaaslased. Isa t\u00f6\u00f6tas l\u00e4heduses asuvas koolis, ema oli kodune, m\u00f5lemad olid p\u00e4rit Oslost l\u00f5unasse j\u00e4\u00e4vatest piirkondadest.
On veel teada, et sel ajal elas majas rohkem kui sada inimest, nende seas v\u00e4ga palju v\u00e4ikseid lapsi. M\u00e4gi ei ole oma kirjades kunagi maininud, kuid 1909. aasta septembris kukkus tema maja \u00fchest aknast v\u00e4lja v\u00e4ike laps ning sai surma.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
17.11.1909
Oslo<\/p>\n\n\n\n

Raamat k\u00e4es. Merci! Mis kaast\u00f6\u00f6lise kaartisse puudub, siis ei pruugi just spetsiel sarnane kaart olla, vaid lihtne kiri, kus \u00fcteldud on, et sarnane saks nimetatud lehe kaast\u00f6\u00f6line on \u2012 see oleks k\u00f5ik. Skalbe redaktor saatis sarnase kirja, millega ta siis National teatri [loetamatu] juurde l\u00e4ks, kes kohe nii piletisi andis \u2012 muidugi mitte alati.
K\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Sulle soovides<\/p>\n\n\n\n

Sinu M\u00e4gi
Tervita Sallineni ka \u201emesipuus\u201c
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
Dateerimata, ilmselt detsember 1909<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Album meeldib65<\/sup>. Et rahvas te vastu opositsioonis on66<\/sup> \u2012 on arusaadav, sest k\u00f5ige vastu, mis uus, original ja milles ehk veel neid puudutakse, mis neile k\u00fcllalt selge ei ole j.n.e. K\u00f5ige sarnase vaimu toidu vastu on ta alati. Toda k\u00f5ike, mis rahvas arvab, ei maksa k\u00fcl sugugi t\u00e4hele panda. Sinu novellide kogust meeldis mulle ise\u00e4ranus \u201eToome helbed\u201c ja ka \u201eVilkuv tuli\u201c albumist. Oleks Sulle v\u00e4ga t\u00e4nulik, kui Sa v\u00f5imaluse korral mulle rohkem oma t\u00f6\u00f6sid saadaks. Luuletustest meeldivad k\u00fcl k\u00f5ige enam Suitsi omad, niih\u00e4sti originalid, kui ka t\u00f5lked. T\u00f5lkedest, minu arvates, on k\u00fcl k\u00f5ige suurep\u00e4ralisem Verlaine \u201eValge kuu\u201c. Oleks huvitav, kui Suits tulevikus midagi E.Poe\u2019st t\u00f5lgiks. V\u00e4ga meeldib mulle ka tu J[aan] Oks omas luuletustes. V\u00e4limus on hea, ehk k\u00fcl Triiki poolt midagi teist ootasin \u2013 ei ole karakterlik minu arvates, tema kohta. Mis kunsti kaasametisse puudub, siis Koorti t\u00f6\u00f6d k\u00fcl kuidagi meeldida ei taha, ehk nad mulle k\u00fcl nalja teevad. (Olen neid juba enne ka originalis n\u00e4inud). Tema melanholiast ma mingisugust melanholiat ei leia, vaid midagi sarnast, kui inimesel ninatubakaga tegemist on olnud ja ta vihaselt aevastama hakab. Niisama \u201eMure\u201c ja tema maastik, kus p\u00e4\u00e4le esimesel plaanil oleva puu, mulle arusaamatuks j\u00e4\u00e4b. Kui s\u00fcgise salonis m\u00f5nda Mattisit [Henri Matisse] ehk vaatad, siis tunned ikkagi, et sul meistritega tegemist on, kuigi m\u00f5ni esimese t\u00f6\u00f6 mulle ka naeru l\u00f5bu pakkus. K\u00f5ik sarnane kunst saab arvatavasti tulevikus suurt osa m\u00e4ngima, kuid mitte niisugune \u201etalupojalik mitteoskamine\u201c materjaliga \u00fcmberk\u00e4imises. Parisis on sul v\u00f5imalik palju sarnaseid saksu n\u00e4ha, kes ainult maneeriga m\u00e4ngivad, mille taga siiski mitte midagi ei ole. Tihti tahavad nad petta, kuid saad p\u00e4rast ikkagi pettusest aru. Aga siiski on just nende liigis k\u00f5ige huvitavamad ja k\u00f5ige rohkem t\u00f5otavad j\u00f5ud, mida rohkemal vaatlemisel k\u00e4tte saad. Kahju, et Parisis nii v\u00e4he aega sain olla, kus alati uus ja liikuv elu kunstis valitseb, kuna siin aga nagu maha maetud oled ja kui veel k\u00f5ik v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6tada, ka nii kitsendatud on, et ainult hakata saad, kuid l\u00f5petada midagi.
Oled Sa palju n\u00e4itustel k\u00e4inud ja missugused Sulle meeldivad? Ajakirja lase mulle muidugi kohe saata. Kas kaast\u00f6\u00f6lised k\u00f5ik lehe eest maksma peavad? Kui kaast\u00f6\u00f6lisi just v\u00e4ga palju ei ole, kas ei v\u00f5iks seda siiski hinnata teha? Noh, olgu sellega n\u00fc\u00fcd kuda on. Kes lehe v\u00e4limuse s.o dekorativlise k\u00fclje s\u00e4\u00e4l kokku s\u00e4\u00e4dab? \u2012 Mis nud Parisi \u201eEesti sibulad\u201c67<\/sup> ka teevad? Oleks huvitav kuulda, kuda tu Eesti kolonia elu s\u00e4\u00e4l l\u00e4heb. V\u00f5ib olla, kui ehk \u00f5nnistab, siis ilmun kevadeks sinna, kuid selle plaaniga et jala r\u00e4ndama, kas Italia ehk mujale poole, minna. Ma olen v\u00e4he niisugust mustlase elu maitsenud ja tunnen suurt igatsust ta j\u00e4rele. Sina kirjutad reisi kirjeldused, mina teen skitsed j.n.e. \u2012 asi l\u00e4heks. V\u00f5i ei huvita Sind enam tu Italia poole k\u00f5ndimine? Tervita noid Sibulaid minu poolt ja ela ise ka heasti.<\/p>\n\n\n\n

PS. Saatsin Sulle \u00fche kaarti, oma k\u00e4ega, kas oled saanud? Muu seas kirjutasin s\u00e4\u00e4l tollest vanast rahaasjast. Kirjuta ikka, kui mahti on.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[65] Noor-Eesti III album ilmus 1909. aastal.
[66] M\u00e4gi viitab Noor-Eesti pingetele konservatiivsemate autorite ning publikuga.
[67] Eesti kultuuritegelaste h\u00fc\u00fcdnimi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
02.02.1910<\/p>\n\n\n\n

K. S. Kas oled ikka veel vee p\u00e4\u00e4l? Eks ole vist viimsep\u00e4eva m\u00e4rgid? Kirjutasin T-le kaks korda, kuid ikkagi pole vastust saanud. Kuda meie rahvaga s\u00e4\u00e4lpool lood seisavad? Minul l\u00e4heb viimasel ajal \u00f5ige r\u00e4balaste \u2013 ei tea enam, kust otsast kinni hakata. Oli koht, kaotasin ta ja n\u00fcid istun p\u00e4ris p\u00f5hjas, sest sarnast kohta ka enam siin loota pole, ehk k\u00fcl terve kuu aega \u00fcmber kolanud olen. On \u00fcks neetud linn k\u00f5ige oma rahvaga. Juba ammu saatsin N. E. [Noor-Eesti] m\u00f5ned joonistused, aga siiamaale pole mingisugust teatust s\u00e4\u00e4lt poolt saanud. Oled Sa ajakirja ehk juba saanud? Kirjuta m\u00f5ni s\u00f5na, kui mahti on, kuda lood seisavad.<\/p>\n\n\n\n

PS.
Ehk on T[assa] adressi muutnud \u2013 saada siis mulle.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
12.02.1910<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igil on oma kannatus, v\u00f5ib \u00f5ige palju olla iga\u00fchel. Minu \u00f5nnetus on, et pole leiba ega v\u00e4rve. \/\u2026\/ Enam kui aasta elan siin ja n\u00fc\u00fcd olen rohkem surnud kui elav \u2013 kui ei tule midagi uut, siis on l\u00f5pp\u2026
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
16.02.1910<\/p>\n\n\n\n

Kogu elu ei ole muud kui kannatus. Ja kui on midagi k\u00f5rgemat kui elu, ei inimesed seda kunagi teada ei saa.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n


\"\"<\/a><\/p>\n\n\n\n


\"\"<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
03.03.1910<\/p>\n\n\n\n

K.S. N.E. N.I68<\/sup> sain. \u00dcle\u00fcldse, vigade p\u00e4\u00e4le vaatamata, meeldib. Rahvas n\u00e4ikse s\u00e4\u00e4lpool K.R.69<\/sup> v\u00e4ga vaimustatud olema, kuna minule ta k\u00fcl ei taha meeldida. Muidu on lehes on palju huvitavat. Suurep\u00e4raline on Suitsi luuletus \u201eOotamatused\u201c70<\/sup>. K\u00f5ik tu N.E [Noor-Eesti] ettev\u00f5te on v\u00e4ga hea asi, kui ta aga ainult elutseda suudab. Mis tollasse 10 r. puudub, siis sain ta k\u00fcl, kuid tollest on juba enam kui kolm kuud tagasi. \u2013 Muidu on minu seisukord praegusel momendil p\u00e4ris kole. Siin elamine on v\u00f5imata, liikuda siit paegalt ka ei saa. Olen viimane kuu k\u00f5iksugu t\u00f6\u00f6 otsimisega \u00fcmber jooksnud, kuid ikkagi ilma tagaj\u00e4rjeta, nii et lootusegi juba kaotanud olen siin veel midagi leida. K\u00f5ige selle krooniks on mu l\u00f5pulikult korrast l\u00e4inud n\u00e4rvid ja veel palju \u201emitte l\u00f5busaid\u201c asju. Kurat teab, millega see elamine siin l\u00f5peb. Mis Tasad teevad, kuda elavad j.ne. Ei kirjuta ka keegi, p\u00e4\u00e4le Sinu, mulle. Jah, seisukord vist, suurem jagu, k\u00f5igil hiilgav pole. Kas loodad P[ariisi] varsti v\u00e4lja r\u00e4nnata? Kirjuta ikka, kui midagi ise\u00e4ralist juhtub.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[68] Noor-Eesti 1. ajakiri.
[69] Kristjan Raud (1865\u20121943). M\u00e4gi ja Kristjan Raua kunstialased p\u00f5him\u00f5tted erinesid juba inspiratsiooniallikate iseloomu poolest: Raud l\u00e4htus v\u00e4ga palju rahvakultuurist ammutatud etnograafilisest materjalist, samas kui M\u00e4gi kirjutas k\u00fcll tudengina alla \u00fcleskutsele p\u00e4rimuskultuuri koguda, kuid kaotas seej\u00e4rel igasuguse huvi selle vastu.
[70] Armastusluuletus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Eduard Virgole<\/strong>71<\/sup>
09.06.1910<\/p>\n\n\n\n

A. Hr. Wirgo!<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsin t\u00e4na otsaga maale72<\/sup>. Loodus just palju ei paku, \u00f5hk v\u00e4he terav, kuid elamine on v\u00e4hemalt odav. K\u00f5ige pahem, et rahad mul t\u00e4iesti otsas on \u2012 kulusivad materjali ostmiseks ja Kristianiast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4semiseks \u00e4ra. Pildi saatsin J\u00fcrgensteini nime p\u00e4\u00e4le \u00e4ra. \u00dcle j\u00e4\u00e4nud pildid saatsin ka k\u00f5ik N. E. Tartu73<\/sup>. Saatmine l\u00e4ks mul 14 kr. maksma. Katsuge tolle rahva p\u00e4\u00e4le m\u00f5juda, et nad mulle saatmise kulud \u00e4ra saadaks. J\u00fcrgensteinile saadan ka t\u00e4na oma uue adressi. Mis minu Helsingis olevate piltide kohta puudub, siis on s\u00e4\u00e4l v\u00e4ga palju nii pahasid, et neid v\u00e4lja panda ei v\u00f5i, olgu era viisil ehk m\u00fc\u00fca. N\u00e4ituseks m\u00f5ned suuremas kaustas maastikud ja \u00fcks plika n\u00e4opilt. Neid n\u00e4itusele panda sugugi ei v\u00f5i, sest nii palju kui m\u00e4letan, on nad v\u00e4ga viletsad. V\u00e4iksete skitsede seas on m\u00f5ned h\u00e4\u00e4d, kuid mul pole meeles missugused. Ainult need mis raamides, \u2012 v\u00f5ib k\u00fcl k\u00f5ik v\u00e4ljapanda, 7 t\u00fckki vist. Suur t\u00e4nu Teile vaeva eest, et mu piltisi rahaks aitate teha. Saatsin Tartu 17 pilti ja + Teie pilt. Kui see Teile korda l\u00e4heks eran\u00e4itust teha, oleks ju v\u00e4ga h\u00e4\u00e4. Kui siit saadetud 17 + Helsingi t\u00f6\u00f6sid ka, siis ehk asi l\u00e4heks, kuid olge siiski ettevaatlik nonde Helsingi piltidega, et midagi v\u00e4ga paha v\u00e4lja ei pane. No jah, tehke kuda ise paremaks arvate. Loodan siit m\u00f5ned t\u00f6\u00f6d s\u00fcgise n\u00e4itusele veel saata74<\/sup>. Kui v\u00e4he enam rahasid kokku saaks ajada, siis v\u00f5iks ju k\u00fcl s\u00fcgise poole kuhugi huvitavama ja parema kliimaga koha p\u00e4\u00e4le s\u00f5ita. \u00dcle\u00fcldse on mu tervis ikka v\u00e4ga paha, kuid loodetavasti ta siin ehk v\u00e4he paraneb. Mitu pilti Teie Helsingist kaasa v\u00f5tsite? Ma katsun meelde tuletada, ehk kirjutage mulle, missugused nad umbes on. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud palun minu \u00f5e k\u00e4tte Wene uul N. 1 (Kaevu uul 16) k\u00e4tte \u00e4ra anda. Kirjutage kuda \u201ePosti mehe\u201c rahvas pildi vastu v\u00f5ttis j.n.e. Hr. J\u00fcrgensteini p\u00e4\u00e4le m\u00f5juge ka, et ta saatekuluga ei viivitaks.<\/p>\n\n\n\n

Veelkord t\u00e4nu Teile vaeva eest
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[71] Eduard Virgo (1878\u20121938) t\u00f6\u00f6tas tol hetkel ajakirjanikuna erinevate v\u00e4ljaannete juures.
1910. aasta kevadel k\u00fclastas ta Norras Konrad M\u00e4gi koos Bernhard Lindega ning hiljem aitas vahendada M\u00e4gi t\u00f6id Eestisse.
[72] T\u00e4psemalt Eidskoge maakonda Norras Rootsi piiri \u00e4\u00e4res, mis on linnulennul Oslost umbes 80 kilomeetri kaugusel. M\u00e4gi elas Skotterudi v\u00e4ikelinnas.
[73] M\u00e4gi on saatnud oma teoseid Noor-Eestile. Selle taga on aga laiem h\u00f5\u00f5rumine, kuna M\u00e4gi teosed olid selle kirjavahetuse ajal \u00fcleval juba Tallinnas Alfred Kivi t\u00f6\u00f6ruumides, kuhu need oli toonud Virgo. Kivi oli konservatiivsema maitsega Eesti Kunstiseltsi liige, samas kui Noor-Eesti planeeris oma esimest kunstin\u00e4itust, kaasates moodsamaid autoreid ning k\u00e4ekirju. Bernhard Linde oli \u00fcks Noor-Eesti n\u00e4ituse organiseerijaid ning tema kaudu j\u00f5udsid M\u00e4gi teosed ka sinna, kusjuures Kivi juures m\u00fc\u00fcmata j\u00e4\u00e4nud maalid viidi samuti Tartusse.
[74] Maalide saatmine ja liigutamine \u00fcle Euroopa toimus toona nii k\u00e4sipagasis kui ka posti teel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Eduard Virgole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1910. aasta suvel<\/p>\n\n\n\n

A. Hr Virgo!<\/p>\n\n\n\n

Raha saadetus 70r ja Teie kiri k\u00e4es. Minu maale reis ei \u00f5nnestunud sugugi. Esimene n\u00e4dal oli kaunis hea ilm, kuna 3 viimast hommikust \u00f5htuni vihma sadab. \u00dcle\u00fcldse on kliima siin v\u00e4ga paha, mille t\u00f5ttu tervis ka veel pahemuse poole veab, s\u00f6\u00f6mine j.n.e. Ka k\u00e4ik kaunis kehvapoolne75<\/sup>. Oleks teadnud, et Teil piltide m\u00fc\u00fcmisega nii \u00f5nnestus76<\/sup>, oleks kuskile parema koha p\u00e4\u00e4le s\u00f5itnud, kuna n\u00fc\u00fcd see ka enam ei l\u00e4he, sest siin juba t\u00f6\u00f6tama hakkasin. Kuuks ajaks pean veel siia j\u00e4\u00e4ma, et hakatud t\u00f6\u00f6d l\u00f5petada ja m\u00f5ned neist veel Tartu n\u00e4itusele saata. M\u00f5ne p\u00e4eva eest sain hr. B. Lindelt kirja, kus ta teatas, et h. Kivi mu t\u00f6\u00f6d oma poole olla viinud, kust m\u00fc\u00fcmise lootust ei olla ja soovis volitust, et neid s\u00e4\u00e4lt \u00e4ra tuua ja kellegi Tallinna seltskonnas tuntud isiku juurde anda. Siis kirjutas ta veel, et hr. Kivi neid \u00fclej\u00e4\u00e4nud pilte k\u00f5iki Tallinna \u201eKunsti seltsi\u201c n\u00e4itusel v\u00e4lja panda tahtma. Et ma nende v\u00e4lja panemise poolt ei olnud, siis saatsin Lindele volituse, et ta pildid h Kivi juurest \u00e4ra tooks. Imestasin k\u00fcl v\u00e4he, et ta Teie k\u00e4est asja \u00fcle j\u00e4rele ei p\u00e4rinud, kuid arvasin, et Teie ehk \u00e4ra olete s\u00f5itnud, et ehk asi Teile liiga palju t\u00fcli teeb.
Nagu Teie kirjast n\u00e4en, oli asi nendega t\u00e4iesti korras. Oleks k\u00fcl k\u00f5ige soovitavam, kui nad [nonde Soonets ja Koniki] hoolde j\u00e4\u00e4ks. Minu teiste piltidega on niisugune asi, et nad Stockholmist peatama j\u00e4\u00e4nud, adressi puudusel, ei leita Venemaal sarnast linna. See \u00e4ri ajab asja \u00fcle\u00fcldse v\u00e4ga halvasti. Saatmise kulu r\u00f6\u00f6visid mu k\u00e4est ka enam kui \u00f5igus, mille \u00fcle nendega veel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kida tahan. Olge nii lahke ja teatage kohe, kas nad p\u00e4rale on j\u00f5udnud, muidu pean tollele \u00e4rile veel kirjutama.
Loodetavasti saan veel siit t\u00fcki 10 pilta saata. On muuseas siin huvitav taluneiu, keda maalima hakkasin. Ilm on niisugune, et terve p\u00e4ev kodus peab istuma. Mis Teie hr. Linde teatise kohta arvate? Imelik n\u00e4he k\u00f5ik tu asi. Arvan et k\u00fcllalt n\u00e4itusele saab, kui 7\u201210 ehk Helsingist toodud piltidest, siit saadan ka t\u00fckki 10, mis suuremas kaustas on, siis Kristiania saadetis ka veel. Suur t\u00e4nu Teile saatekulu ja k\u00f5ige vaeva eest.<\/p>\n\n\n\n

PS. Oleks huvitav enam Laulupidu \u00fcle kuulda saada. Kas Teil ehk v\u00f5imalus ei oleks mulle m\u00f5ne lehe saata, kus pikemalt oleks.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[75] M\u00e4gi n\u00e4ib viitavat raskustele k\u00f5ndimisel. See on kummaline, sest veel aastaid hiljem m\u00e4letatakse, et M\u00e4gi oli maastikus liikunud kiiresti ning osavalt.
[76] M\u00e4gi viitab oma teoste m\u00fc\u00fcgiedule Tallinnas Alfred Kivi juures. M\u00fc\u00fcgile aitas ilmselt kaasa n\u00e4ituse toimumine \u00fcldlaulupeo ajal, kui Tallinnasse oli saabunud v\u00e4ga palju rahvast.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Eduard Virgole<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1910. aasta s\u00fcgisel<\/p>\n\n\n\n

A. Hra Virgo!<\/p>\n\n\n\n

Sain t\u00e4na hra Peterseni l\u00e4bi teie kirja. Raha tuleb m\u00f5istagi paar p\u00e4eva hiljem. Suur t\u00e4nu Teile! Piltidele m\u00e4\u00e4rasin niisuguse hinna, nagu siin seda k\u00f5ige harilikumaks peetakse. Kui Teie nii lahke v\u00f5iksite olla ja N. E. [Noor-Eestile] teatada, et nad minu t\u00f6\u00f6dele minu poolt m\u00e4\u00e4ratud alahinna m\u00e4\u00e4raksivad, millest muidugi veel \u00f5ige palju, nii 30\u201240% avav\u00f5tmine v\u00f5ib \u00e4ra m\u00fc\u00fca77<\/sup>. Ma seletasin ka seda Lindele, kuid teadmata kas tu hra n\u00e4ituse ajaks Tartus on, sest ma temast midagi enam kuulnud pole. Ma saatsin veel postipakkis 6 t\u00f6\u00f6d. \u00dctelge veel N. E. meestele, et nad mulle teataks, kui mu t\u00f6\u00f6d k\u00f5ik p\u00e4rale on j\u00f5udnud. Siia ma kauaks j\u00e4\u00e4da ei m\u00f5tle, kuid \u00fcheks kuuks j\u00e4\u00e4n v\u00e4hemalt k\u00fcl. M\u00f5tlen ikka Parisi v\u00f5i M\u00fcncheni talveks s\u00f5ita ja tulevaks suveks ehk v\u00f5tta siis kodumaa reisu ette. Oleksin Teile v\u00e4ga t\u00e4nulik, kui Teie Tartu rahva ja oma tutvusringkonnas m\u00f5juda katsuks, piltide m\u00fc\u00fcmise m\u00f5ttes, sest muidu mu reisust midagi v\u00e4lja ei tule, kuna siia mul v\u00f5imatu on j\u00e4\u00e4da \u2013 tervise p\u00e4rast juba. Kirjutage, kui vahel mahti on.<\/p>\n\n\n\n

Tervitustega Teie
M\u00e4gi
Adr. Kristiania, Welhavensgade N.18 IV78<\/sup>
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[77] Ilmselt k\u00f5neleb M\u00e4gi oma teoste m\u00fc\u00fcgihindadest Noor-Eesti Tartu kunstin\u00e4itusel. M\u00e4gi t\u00f6\u00f6de m\u00fc\u00fcgiedu oli seal silmatorkav, ta teenib 400 rubla, hiljem Tallinnas toimunud Noor-Eesti n\u00e4ituselt veel 525 rubla. Kokku oli see umbes summa, mille toona v\u00f5is teenida v\u00e4ikelinna linnapea poolteise aasta jooksul.
[78] Siin aadressil elas M\u00e4gi juba 1909. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
01.12.1910<\/p>\n\n\n\n

Usun siiski, et ma Pariisi ikka j\u00f5uan. Kui ei midagi paremat, siis p\u00e4\u00e4sen Pariisi surema.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
05.12.1910<\/p>\n\n\n\n

Neiti! N\u00fcit mina olen t\u00e4\u00e4ll\u00e4 s.o Parisiss\u00e4. Olite saanut minu kirje? Kirjutage pea, sitten mina ehk piiristan Teile tem\u00e4 asja parempi. Minula on niin palju pahu asju olnud, ette ei viitsi kirjutada Teile. Tervisi siskuile Teie KM\u00e4gi.
[Helsingi, erakogu]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
27.09.1911
Saaksin ometi palju t\u00f6\u00f6tada, vahest kaoks see must pessimism. Aga oma m\u00e4rgi j\u00e4tab see minule nii kaua kui elan.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Anni Vesantole<\/strong>
28.12.1911<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ige vastu s\u00e4\u00e4rane apaatia, et k\u00f5ik n\u00e4ib olevat \u00fcksk\u00f5ik. Kui enne nii palju, palju armastasin Pariisi ja k\u00f5ike mis Pariisis on, siis on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik saanud musta v\u00e4rvi.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
22.01.1912<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Juba hammu olen Sulle ikka kirjutada tahtnud, aga on mitmesugustel p\u00f5hjustel tegemata j\u00e4\u00e4nud. Puudub ka Sinu adr., kuna n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks Tasa k\u00e4est sain. Ei ole ka kunagi midagi h\u00e4\u00e4d kirjutada ja alati seda tumedat seisukorda kirjeldada ei ole kellegile huvitav. M\u00f5ni aeg tagasi kirjutasin Lindele et ta mulle Sinu \u201eJumala saar\u201ce79<\/sup> saadaks, aga m\u00f5istagi ei ole teda saanud ja vaevalt veel v\u00f5ib oodata. Oleks ehk midagi sinna juurde teha tahtnud, oli just niisugune meeleolu.
Oleks praegugi v\u00e4ga tahtnud seda teha, ehk k\u00fcl mu elamine ise\u00e4ranis praegusel momendil v\u00f5imata kirju on. Igatahes saada mulle, kui ta Sul olemas on. Kuulsin muu seas Tasa k\u00e4est, et Sa Parisi poole hakkama liikuma80<\/sup>. Noh, siis ehk loodetavaste v\u00f5ib Sind varsti n\u00e4ha saada. Muidu elab meie kolonia vana viisi s. o. n\u00e4ruselt.
K\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Sulle ja kirjuta paar s\u00f5na.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[79] Tuglase novell, mis ilmus Noor-Eesti II albumis (1907). Novelli tegevus on tihedalt seotud sooga ning v\u00f5imalik, et see inspireeris ka M\u00e4gi p\u00f6\u00f6rama mitmel oma Norras valminud maalil t\u00e4helepanu soole. 1920. aastal anti see eraldi raamatuna v\u00e4lja, kuid kaane ja frontispissi tegi hoopis Ado Vabbe.
[80] Tuglas oli Pariisis 1912. aastal mitmel korral. M\u00e4giga kohtus ta 1912. aasta kevadel, ent kui M\u00e4gi sama aasta kevade l\u00f5pul Eestisse naasis, siis Tuglas l\u00e4ks Ahvenamaale ning s\u00fcgisel veel mitmel korral tagasi Pariisi<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
31.01.1913
Tartu<\/p>\n\n\n\n

Ei ole kerge siin v\u00e4lja kannatada81<\/sup>, kuid loodan siin pea, v\u00e4hemalt ajutiseks, p\u00e4\u00e4seda. Nimelt tahan tuleva kuul Moskva82<\/sup> s\u00f5ita. Sain siin \u00fche vana tuttavaga kokku, kes oma juurde v\u00f5\u00f5rsile kutsus. Muidu on olemine n\u00e4rune ja olen p\u00e4ris kade Sinu p\u00e4\u00e4le, et nii huvitavasse linna oled p\u00e4\u00e4senud. Kuidas muidu oma elamise s\u00e4\u00e4l sisse oled s\u00e4\u00e4dnud? Kas elamine s\u00e4\u00e4l ka nii odav on kui Parisis v\u00f5i ehk koguni odavam? Kirjuta ikka vahel m\u00f5ni rida.
Muu seas olen praegusel momendil j\u00e4llegi harilikust enam haige ja nii ka selle t\u00f5ttu tuju v\u00e4ga halb.
Noh, k\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Sulle ja ela siis h\u00e4sti.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[81] Teadaolevas kirjavahetuses on olnud peaaegu aastane paus, kui M\u00e4gi endast m\u00e4rku annab (kuid kindlasti saatis ta ka vahepeal kirju ning postkaarte). Ta j\u00f5udis tagasi Eestisse 1912. aasta kevadsuvel ning elas esmalt venna juures L\u00f5una-Eestis M\u00f5nistes, seej\u00e4rel Tartus, Viljandis jm.
[82] Moskva-reisist andmed puuduvad.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Reisikule<\/strong>83<\/sup>
20.04.1913<\/p>\n\n\n\n

Hr[?]!
Istume Kerneli juures ja m\u00f5tleme Teie p\u00e4\u00e4le ja joome teie terviseks. K\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Teile
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[83] Peeter Reisik (1885\u20121941) oli Eesti naisliikumise \u00fche juhttegelase Marie Reisiku abikaasa. M\u00e4gi suhtles Marie Reisikuga tihedalt, mh luues temast ka portree.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Gustav Suitsule<\/strong>84<\/sup>
Dateerimata, ilmselt 1913<\/p>\n\n\n\n

Aust. hra Suits!<\/p>\n\n\n\n

Saadan Teile siin \u00fche skitse \u201eLiivakell\u201cale85<\/sup>. J\u00e4in ootamata haigeks ja nii ei saanud midagi muud teha. Igatahes ei saa ma praegusel momendil k\u00fcl midagi muud enam teha. Kui see peaks minema, siis olge nii lahke ja saatke ta mulle tagasi, igal juhtumisel. Kui aega veel oleks, siis v\u00f5iks midagi veel teha, aga et raamat vist juba valmis on, siis v\u00f5iksin k\u00fcl ainult selle veel valmis teha. Kohane ta k\u00fcl just ei ole, aga kui ta siiski peaks meeldima s\u00f5brale, siis saatke kohe ja kirjutage vastus skitse teisele poolele, kui ehk kiri muidu raskeks l\u00e4heb. Kui aga peaks v\u00f5imalik olema raamatud esialgu ilma kaanejoonistuseta v\u00e4lja anda, siis ligemas tulevikus katsuks midagi teha. Teid ja Teie s\u00f5pra Tervitades
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[84] Gustav Suits (1883\u20121956), kirjanik. M\u00e4gi ja Suits liikusid v\u00e4ga paljudes \u00fchistes seltskondades ja suhtlesid ka omavahel, kuid l\u00e4hedased sidemed kujunesid kirjanikest M\u00e4gil siiski Friedebert Tuglasega, Suitsul omakorda kunstnikest Nikolai Triigiga.
[85] Friedebert Tuglase novellikogu \u201eLiivakell\u201c ilmus 1913. aastal. Raamat ilmuski ilma M\u00e4gi illustratsioonideta.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
Kuup\u00e4ev postkaardi templil loetamatu, v\u00f5ib-olla 1913. aasta<\/p>\n\n\n\n

Armas Tuglas!<\/p>\n\n\n\n

Sain saadetuse k\u00e4tte. Suur t\u00e4nu ja ise\u00e4ranis raamatu86<\/sup> eest. V\u00e4limus ka veel kanasitaga tutvunenud pole. Oleks sulle hammu kirjutanud, aga unustasin, et sina vist ainukene inimene oled, kes vastab \u2012 teised mitte keegi. \u00dctle Lutsule87<\/sup> \u00fcks k\u00f5va tervitus \u2012 ostaks talle 1. viina [?loetamatu] kirjutustest p\u00e4ris kaua [?loetamatu]
\u00dctle M-le palju tervisi ja ole ise terve
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[86] M\u00f5eldud on ilmselt \u201eLiivakella\u201c.
[87] Oskar Lutsule. Konrad M\u00e4gi l\u00f5i 1913. aastal \u201eKevade\u201c esmav\u00e4ljaande II osa kaanepildi. Kaanepilt irdub huvitavalt romaani sisust, kuna Palamusel talurahva seas lahtirulluvat s\u00fcndmustikku ilmestavad kaanel hoopis juugendlikud font\u00e4\u00e4nid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>88<\/sup>
27.02.1914
Viljandi<\/p>\n\n\n\n

Kallis S\u00f5ber! Kiri k\u00e4es. N\u00e4itus sai j\u00e4rgmisel p\u00e4eval avatud, kui Sina \u00e4ra s\u00f5itsid. \u00dcksjagi minu t\u00f6\u00f6sid j\u00f5udsid ka p\u00e4rale ja ruum sai korralikult t\u00e4is. Reedel s\u00f5itsin mina \u00e4ra ja asjad j\u00e4id \u00fcle\u00fcldse korda. Triik s\u00f5itis neljap\u00e4eval Tallinna. Tema adr. on Nonne uul N. 11 kort 46. Ma j\u00e4\u00e4n esialgu Viljandi. Kirjuta K. Baarsi89<\/sup> kaudu Viljandis. Projekt, millest r\u00e4\u00e4kisime, peaks tingimata l\u00e4bi viidud saama. Igatahes kirjuta Triikile ka.
Tervisi St. ja Vabbele
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[88] Aleksander Tassa (1882\u20121955), kunstnik, oli M\u00e4gi s\u00f5ber juba Peterburis \u00f5ppides. S\u00f5itis koos M\u00e4giga Ahvenamaale, Helsingisse, Pariisi ja Norrasse. Esimese maailmas\u00f5ja puhkemisel mobiliseeriti ning oli 1915\u20121916 v\u00e4eteenistuses Peterhofis (Peterburi eeslinn), s\u00f5dis hiljem T\u00fcrgis ning naasis siis Peterburi. Hiljem organiseeris koos M\u00e4giga kunsti\u00fchingut Pallas, oli \u00fchingu esimene juhataja.
[89] M\u00e4gi lapsep\u00f5lves\u00f5bra Frieda Sangernebo (Baars) (1884\u20121949) abikaasa advokaat Karl Baars (1875\u20121942).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a> \"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Siegfried Talvikule<\/strong>90<\/sup>
Dateerimata, ilmselt 1914. aasta veebruari l\u00f5pus<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga aust herra!<\/p>\n\n\n\n

Pidin hammu Teile kirjutama, aga olid viimasel ajal nii kurvad lood, et seda kuidagi teha ei saanud. Viimane kord S\u00f5rmusega91<\/sup> kohtudes, r\u00e4\u00e4kis ta mulle, et ta Teiega minust pikemalt on r\u00e4\u00e4kinud. Nii olete Teie arvamust avaldanud, et P\u00e4rnus ehk kuidagi m\u00f5ne pildi v\u00f5iks \u00e4ra m\u00fc\u00fca ja veel muu seas ma oma reumat v\u00e4he v\u00f5iks parandada. Oleksin teile v\u00e4ga t\u00e4nulik, kui mulle ligemalt kirjutaks. Esialgu pean k\u00fcl Viljandisse j\u00e4\u00e4ma, sest mul siin \u00fcks tellimine loota on, mis praegu k\u00fcl veel p\u00e4ris kindel ei ole. Oleks k\u00fcl h\u00e4\u00e4, kui enne suvel v\u00e4he ennast Teie S\u00fcsteemi j\u00e4rele arstida saaks. Suveks kutsub Dr. Waltok92<\/sup> mind oma poole Saaremaale, kus siis veel mudavannisi v\u00f5tta saaks. Tolleks reisuks aga on j\u00e4llegi raha tarvis ja nii peaks kuidagi tema kokku katsuma saada.
Praegu on N. E. juures Tartus kunstin\u00e4itus93<\/sup> ja suurem jagu t\u00f6\u00f6sid on mul s\u00e4\u00e4l, nimelt Saaremaa motiivid. Mul on aga ka veel vanemaid t\u00f6\u00f6sid, mis aga kahjuks k\u00f5ik \u00f5ige laiali on, kuid ligemas tulevikus v\u00f5iks neid kokku saada ja me v\u00f5iks \u00fche osa linna saata, kui Teile nende vastu v\u00f5tmine ja kuskile s\u00e4\u00e4l paigutamine t\u00fcli ei tee. Olge siis nii lahke ja teatage mulle pea.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[90] Siegfried Talvik (1878\u20121929) oli arst. Tema vend Eduard Talvik oli M\u00e4gi lapsep\u00f5lves\u00f5ber, kes kuulus samuti nn Sangernebo polku.
[91] Eduard S\u00f5rmus (1878\u20121940), viiuldaja.
[92] Hermann Valtok.
[93] Noor-Eesti kunstin\u00e4itus oli avatud 20. \u2013 24. veebruaril 1914 Tartus Vanemuise teatri ruumides. See oli \u00fchtlasi n\u00e4itus, kus esimest korda n\u00e4idati futuristlikke teoseid (autoriks Ado Vabbe).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Hans Leokesele<\/strong>94<\/sup>
14.06.1914<\/p>\n\n\n\n

Aust hra Leoke!<\/p>\n\n\n\n

Saadan siin Teile \u201eJuta\u201c kaanejoonistuse. K\u00f5ik, mis pliiatsiga on \u00e4ra m\u00e4rgitud, ka pleistri jooned, peavad h\u00f5bedaga tr\u00fckitud saama (nagu Kevade II95<\/sup> juures n\u00e4ete). Oleks h\u00e4\u00e4, kui see palju t\u00fcli ei tee, kui ka punkteeritud kohad s.o. punktid h\u00f5bedaga saaks, ehk h\u00f5be kuidagi nondest kohtadest \u00fcle tr\u00fckkida, kuid see pole nii t\u00e4htis. Siis, alla, kuidas kaasa pantud kontuuri joonistus n\u00e4itab tuleks v\u00e4rviline joon tr\u00fckkida, kui see teile kalliks ei l\u00e4he. Soovitavam oleks roosakas (on kaks proovi siin ligi), kuid ta peaks nii kaunis punti p\u00e4\u00e4lt see toon olema, nagu kaasa lisatud proovil. T\u00e4hed on mul seest h\u00f5bedaga m\u00f5teldud, kuid nad v\u00f5iks ka v\u00e4rvilised olla (s.o seest), kui Teie soovite, et nad rohkem silma paistaks.
Vabandage, et nii kaua viivitasin, aga mul oli niisugune p\u00f5hjus, nimelt olin v\u00e4he aega haigevoodis ja selle t\u00f5ttu ei saanud varem teha. Honorari (10 rub) paluks mulle kohe \u00e4ra saata. Olge lahke ja saatke ka mulle \u201eKui torm vaikib\u201c n\u00e4ha ja ka sellest, kui tr\u00fckitud saab.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[94] Viljandi raamatukaupmees Hans Leoke. Tal oli \u00fcks riigi k\u00f5ige tuntumaid raamatupoode, \u00fchtlasi tegutses ta kirjastajana. 1914. aastal andis ta v\u00e4lja kaks raamatut, mille kaaneillustratsioonid tegi Konrad M\u00e4gi: Anton J\u00fcrgensteini luulekogu \u201eJuta\u201c ja Heino Anto n\u00e4idend \u201eKui torm vaikib\u201c.
[95] Ka selle kaaneillustratsiooni oli teinud Konrad M\u00e4gi (1913).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
18.[1?]1915<\/p>\n\n\n\n

Armas s\u00f5ber! Merci kirja eest. Siin, Tartu kasarmu p\u00e4\u00e4l, ei ole ka mitte midagi m\u00f5istliku. On kogu aeg l\u00f5pmata suur raha n\u00e4lg ja muidu seisab tuju ka alla poole nulli. P. Reisikule andsin kirja \u00e4ra. Viimasel ajal olen rahvaga v\u00f5rdlemisi v\u00e4he kokku puutunud. Saama vana viisi Verneri p\u00e4\u00e4l istutud ja muidu mitte midagi m\u00f5istliku tehtud. Vahete vahel olen klubi p\u00e4\u00e4l ka olnu \u2013 muidugi ainult aja viiteks. Tchudotvorets[?] s\u00f5idab varsti vist Petrogradi ja lubas siis Sind tingimata vaatama s\u00f5ita. Ka s\u00e4\u00e4l, klubi p\u00e4\u00e4l, on lagedus. \u00dcle\u00fcldse on raha n\u00e4lg v\u00f5imatu suur ja igal pool. Midagi h\u00e4\u00e4d k\u00fcl ei ole, aga siiski on see olemine oma ette ja mitte nii v\u00f5imatu, kui Sinu kasarm96<\/sup>. Kas oled midagi ette v\u00f5tnud, et m\u00f5ne parema kasarmu p\u00e4\u00e4le saada? Sul v\u00f5ib ikka raske k\u00fcl olla s\u00e4\u00e4l \u00e4ra arjuda, sest oled alati \u00fcksi elanud. Noh, aga loodame, et l\u00f5ppude l\u00f5puks sul h\u00e4sti l\u00e4heb \u2013 karj\u00e4\u00e4ri tegemise m\u00f5ttes. Kirjuta vahel ikka paar reakest. Tervisi teiste kamraadide poolt
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[96] Aleksander Tassa oli samal ajal v\u00e4eteenistuses Peterhofis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
04.02.1915<\/p>\n\n\n\n

Armas s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

[Liisa?] kiri Tegi kurvaks p\u00e4ris meeleolu. Oleks sulle kohe vastanud, aga just sel ajal juhtus mul \u00fcks ise\u00e4ranis terav pahandus. Oh, siin on ka ikka k\u00f5ik see terve elu v\u00e4ga kasarm \u2013 v\u00e4hemalt minu seisukorras. Muidugi annan ju j\u00e4rele, et Sinul v\u00e4ga, v\u00e4ga palju pahem on. Minul on kaunis selge ettekujutus sinu olemisest, sest omal ajal ka kuu aega kasarmu p\u00e4\u00e4l istusin97<\/sup> , kuigi parematel tingimustel. Muidu on elu siin vana viisi v\u00e4ga nahkne ja m\u00f5istagi ei olen joonistamisest midagi v\u00e4lja tulnud ja arvatavasti ei tule ka tulevikus sellest midagi v\u00e4lja. On nii palju igap\u00e4evaseid raha muresid, et mitte midagi muud aega m\u00f5telda ei saa, sest need mured igap\u00e4evaga ainult suurenevad. On ju ka veel \u00fcks asi, mis seda seisukorda ise\u00e4ranis hapuks teeb ja nimelt see, et ei ole kaaskannatajaid. Onju siin m\u00f5ned \u00fcksikud \u00f5ige sympaatlikud inimesed, aga ikkagi tunned nende hulgas ennast v\u00f5\u00f5rana. K\u00e4in siin nii p\u00e4ris varjuna \u00fcmber ja igap\u00e4evaga t\u00fc\u00fctavad ikka enam ja enam need n\u00e4od \u00e4ra. Ka see ainuke oaas \u2012 Werner \u2012 on v\u00e4he igavaks l\u00e4inud, aga et kuskil olla ei ole ja et t\u00f6\u00f6ks v\u00e4he tuju on, siis saab s\u00e4\u00e4l surma pelgtusega [?] edasi istutud. Proua ja preiliga juhtun ka vahete vahel kokku. Tu rahvas ka tihti ei ole tujus \u2012 ka omad p\u00f5hjused mitte rahul olemiseks. Muidu aga, see terve \u201eseltskond\u201c on v\u00e4ga vanas stiilis. Jakob rahval l\u00e4heb ka vana viisi kehvaste. Nende pool olen ka viimasel ajal \u00f5ige harva olnud. Ilmad l\u00e4ksid meil h\u00e4kitselt sulale ja see t\u00f5i enesega v\u00e4he kevade tundmust, mis minu p\u00e4\u00e4le kohe nii m\u00f5just, et juba fantaseerin, kuidas ja kuhu siit \u00e4ra p\u00e4\u00e4seks. Kui raha oleks, kaoks kuskile \u00e4ra Siberi poole. Tahaks v\u00f5imalikult siit kaugele saada. Kui aga rohkem ei \u00f5nnestu, siis v\u00e4hemalt loodan ikkagi kuskile maale p\u00e4\u00e4seda, kuigi mitte kaugele. Ma ei tea, aga arvan et sul siiski parem on ehk kantselei p\u00e4\u00e4le j\u00e4\u00e4da, kui polku tagasi minna. Kes teab, mis k\u00f5ik v\u00f5ib juhtuda ja kuhu sind siis veel v\u00f5idakse saata. On ikka k\u00fcl k\u00f5ik see praegu aega ja asjaolu v\u00f5imatu p\u00f6\u00f6rane ja keeruline, et k\u00f5ige v\u00f5imatumaid asju oodata v\u00f5ib. Minu tervis on ka sellest viimasest jandist saadik v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti pahem ja \u00f5igust \u00fctelda on see minu juures ka \u00fcheks k\u00f5ige suuremaks takistuseks kuidagi edasi liikumises. Proua ja preili saadavad Sulle palju tervist ja Werneri juures k\u00e4ijad kamraadid ka. K\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Sulle ja palju j\u00f5udu vastu pidamiseks.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[97] Mida t\u00e4pselt M\u00e4gi siin m\u00f5tleb, ei ole aru saada, sest s\u00f5jav\u00e4eteenistusest oli ta tervislikel p\u00f5hjustel vabastatud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
10.03.1915 [?]<\/p>\n\n\n\n

Armas s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Sinu kirja saades oli mul hirmus kurgu haigus ja nii ei saanud Sulle kohe vastata. H\u00e4\u00e4d ei ole siin selle vahe sees midagi juhtunud \u2012 k\u00f5ik v\u00e4ga vana viisi. \u00dcks vahe laskis kevade ennast v\u00e4ga tunda, aga n\u00fc\u00fcd on j\u00e4llegi k\u00f5va k\u00fclm. Ei n\u00e4e kevadeks praegu veel mitte mingisugust p\u00e4\u00e4semise teed, kuskile m\u00f5istlikuma koha p\u00e4\u00e4le. Einsild98<\/sup> k\u00e4is v\u00e4he Petrogradis ja on n\u00fc\u00fcd j\u00e4llegi siin. Meie joonistamisest pole ikka veel midagi v\u00e4lja tulnud \u2012 on liiga loid k\u00f5ik see rahvas. Sain kuskilt kaks h\u00e4\u00e4d valgus lampi ja nii poles enam mingisugusi kulusi, aga ikka ei saa tolle rahvaga hakkama. Proua ja preili elavad ikka vana viisi, pole s\u00e4\u00e4l pool ka midagi ise\u00e4raliku uudist. Naisseltsi asi mind sugugi ei huvita. On tolle seltsi p\u00e4rast paar korda v\u00e4ikest kokku p\u00f5rkamist olnud. Ma ei olnud sugugi n\u00f5us nendele 3\u20125 rubla eest joonistusi tegema. Selts v\u00f5ib enesele \u00f5ige palju lubada \u2013 v\u00f5rdlemisi, aga mustrisi tahetakse paari rubla eest saada. Ma \u00fctlesin korra et 25\u201275\u2012100 rub mustrite eest maksta v\u00f5ivad ja siis ka niisuguse asja kallal vaeva maksab n\u00e4ha ja ka rohkem huvitusi on. Werneri publikum elab ka k\u00f5ik vana viisi. Mida siin aga v\u00e4he liigub \u2013 raha! Praegu ei n\u00e4e ka veel kuidagi raha asjas parandust, ma m\u00f5tlen nii palju just, et siit kevadel v\u00e4hemalt kuskile k\u00fclasse p\u00e4\u00e4seda. Kaugemale, kuskile Soome ehk, ei ole m\u00f5teldagi. Mul l\u00e4heb see olemine siin igap\u00e4evaga vastikumaks ja kui t\u00f5esti kunagi siit v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seb, ma m\u00f5tlen Venemaalegi, siis oma n\u00e4gu ma siiapoole k\u00fcl enam ei n\u00e4ita. Kasvatagu see rahvas siis siin kanu v\u00f5i m\u00f5nda muud kasuliku loomade v\u00f5i lindude t\u00f5ugu \u2013 mind praegu see asi enam ei huvitaks. Tont teab, aga mina olen peaaegu k\u00fcl k\u00f5iksuguse armastuse oma kalli sugurahva vastu kaotanud. Sinul oli siin k\u00fcll palju optimistlikum vaade. Minu arvates ei ole meie kummagi kodumaa k\u00fcl mitte siin. Noh, kui omast teenistusest vabaks saad, siis ehk katsume kuskile parema, v\u00e4hemalt kohasema, koha p\u00e4\u00e4le \u00fcle kolida. Mind veab see saatana elu siin igast k\u00fcljest alla. Katsun sel suvel kuidagi ennast v\u00e4he kosutada \u2013 s\u00fcgiseks valmis ja loodetavasti oled Sina tol ajal ka j\u00e4lle vaba. Igatahes loodame veel midagi m\u00f5istliku eespool.
K\u00f5ige paremat Sulle ja kirjuta ikka vahel
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[98] Kunstnik Johannes Einsild (1891\u20121928). Oli M\u00e4gi ja Tassa k\u00f5rval 1918. aastal \u00fcks kunsti\u00fchingu Pallas asutajatest.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
Dateerimata, v\u00f5imalik et 1915. aasta kevadel<\/p>\n\n\n\n

Kallis Alex!<\/p>\n\n\n\n

Ei ole ime, et Sinu tuju nii all pool nulli seisab, kuna minu olemasolemine v\u00f5rdlemisi hulka parem on, aga tuju ka v\u00f5imatu halb.
Muidu olen suvekuudel ennast v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti tundnud, aga sel suvel on k\u00f5ik v\u00e4ga viltu vedanud.
M\u00f5jub ka see \u00fcle\u00fcldise meeleolu osalt kaasa. Muidu oleks ju v\u00f5rdlemisi k\u00f5ik korras, kui seda neetud raha oleks, aga viimasest on v\u00f5imatu suur puudus. Praegu siin99<\/sup> mul elamine k\u00fcl midagi ei maksa, olen v\u00f5\u00f5raks, aga tu asi l\u00f5peb v\u00e4ga pea ja siis olen j\u00e4llegi nii tuule p\u00e4\u00e4l, et midagi ei tea ette n\u00e4ha. Elu on v\u00f5rdlemisi ka v\u00e4ga kalliks l\u00e4inud ja olla seda ise\u00e4ranis Tartus, kuhu 810 tuhat Riia elaniku juurde on tulnud. S\u00fcgis hakkab pea ligi j\u00f5udma ja ei tea mitte sugugi, kuhu omale talve pesa asutama hakkata. Neetud asi, et omal kodu ei ole \u2013 on surmani see \u00f5hus rippumine \u00e4ra t\u00fc\u00fctanud. Viimasel ajal olen ikka v\u00e4ikest viisi ka t\u00f6\u00f6d teinud ja m\u00f5ni et\u00fcd on ka \u00f5nnestunud, aga v\u00f5rdlemisi v\u00e4he. K\u00f5ik see terve seisukord ja p\u00e4\u00e4le selle paha tervis, ei lase sugugi t\u00f6\u00f6 meeleolusse minna.
L\u00f5pulikult on k\u00f5iges s\u00f5da k\u00f5ige rohkem s\u00fc\u00fcdi.
Einsild100<\/sup> on kuskil Soomemaa pool mererannas ja s\u00f5idab s\u00e4\u00e4lt 15 aug. j\u00e4lle Petrogradi. Tema adress on B. O. II [uulits?] 48 kv 8. Tema praegust adressi ei tea \u2012 ei annud mulle viimases kirjas.
On Sinul ka v\u00e4he t\u00f6\u00f6tamise v\u00f5imalust ja meeleolu talleks? On k\u00fcl p\u00f6\u00f6rane, kui s\u00f5da veel kaua kestab ja paljud enam v\u00e4hem asjatundjad \u00fctlevad, et ta \u00f5ige kaua veel kesta v\u00f5ib. On Sul ehk varsti v\u00f5imalus j\u00e4lle kodureisu ette n\u00e4ha? V\u00e4ga v\u00f5imalik, et s\u00fcgisel j\u00e4lle Tartu p\u00e4\u00e4le kolin, aga ka v\u00f5imalik, et kuskile mujale j\u00e4\u00e4n \u2012 mitte midagi ei tea ette \u00fctelda. Oled Sa ehk juba Parisi rahva poolt mingisuguseid teabeid
saanud?101<\/sup> K\u00f5ige muu p\u00e4\u00e4le on mul veel see \u00f5nnetus enam v\u00e4hem [masse] seas elada ja nii ei ole kedagi kellele ennast h\u00e4sti v\u00e4lja s\u00f5imatagi saaks. Olen k\u00f5ige p\u00e4\u00e4le ka veel nii n\u00e4rviliseks l\u00e4inud, et iga v\u00e4ike asi vihastab ja tihti uneta \u00f6\u00f6d selle tagaj\u00e4rg on. Praegu elan v\u00f5rdlemisi v\u00e4ga h\u00e4\u00e4des tingimustes. Ainuke viga, mis selles elamises on, on see et v\u00f5\u00f5ras oled ja nii t\u00e4ieline vabadus puudub.
Aga siiski oleks valmis v\u00e4ga ja v\u00e4ga kauaks niisugustesse tingimustesse j\u00e4\u00e4ma, sest oma finantsid seisavad k\u00f5igiti nulli p\u00e4\u00e4l. Nii ei tea ma omast ligemast saatusest mitte midagi ette \u00fctelda. Kirjutan Sulle juba kasarmu p\u00e4\u00e4le \u2012 saad rutem k\u00e4tte. Kirjuta vahete vahel m\u00f5ni rida, kui meele olu lubab.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[99] Ilmselt kirjutab Konrad M\u00e4gi Viljandist, kus ta elas oma lapsep\u00f5lves\u00f5bra ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka noorp\u00f5lvearmastuse Frieda Sangernebo ning tema abikaasa juures.
[100] Johannes Einsild. Ei ole selgelt aru saada, kas Einsild viibis M\u00e4gi andmetel Soomes v\u00f5i Soome lahe \u00e4\u00e4res. Einsild k\u00e4is korduvalt vanavara korjamas Viru-Nigulas, mis asub Soome lahe \u00e4\u00e4res.
[101] Pariisis olid Esimese maailmas\u00f5ja algusaastatel eestlastest veel vaid v\u00e4hesed kunagise koloonia liikmed: Eduard S\u00f5rmus, Rudolf Tassa, Ferdinand Kull.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1915. aasta kevadsuvel<\/p>\n\n\n\n

Kallis s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga \u00f5ige, et tu Tartu surnult s\u00fcndinu on, aga Viljandi ei ole siin ka mitte enam ja nii ei t\u00f5mba mind midagi Tartu poole. T\u00f5esti on siin ka \u00fcks hiljaks j\u00e4\u00e4nud armastus mul102<\/sup> , kuna Tartus ka todagi ei ole. Igatahes on k\u00f5ik tu Tartu rahvas s\u00f5nnik, oma vahel \u00fctelda103<\/sup>. Triiki poolt ei ole p\u00e4\u00e4le viimase kirja mingit vastust saanud. Ei tea kuidas nende n\u00e4itusega lugu peaks olema. Kunas meie n\u00e4itus siis kindlaste tuleb! T\u00f6\u00f6de poolest ei ole Jumal just suurt mind \u00f5nnistanud, aga loodan et tolleks ajaks ikka kuidagi neid korraldada j\u00f5uan, mis juba olemas on. T\u00f6\u00f6tada on vilets, sest tervis ja raha, nagu ikka, takistavad. V\u00e4rvid kipuvad v\u00e4gisi otsa saama, ja uusi ei tea kuidagi saada104<\/sup>. Kirjuta, kunas Sa Tartus tagasi saad olema, kui n\u00fc\u00fcd ehk \u00e4ra s\u00f5idad. Muidugi pean siis ikka enne n\u00e4ituse avamist n\u00e4dala p\u00e4evad s\u00e4\u00e4l olema. Peaks aga n\u00e4ituse \u00fcleskutse varem rahvale saatma, ma m\u00f5tlen oma meestele, et \u00f5igel ajal t\u00f6\u00f6d kohal oleks. Kirjuta, kui midagi t\u00e4htsamat n\u00e4ituse asjas peaks olema. Ei taha [Bernhard] Lindele j\u00e4lle p\u00e4rast ekstra kirjutada. Muidu on tervis v\u00e4he paranenud, kuna korra j\u00e4lle m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4ris voodis lamasin. Mis huvitavad projektid teil muidu s\u00e4\u00e4l veel on? Mina k\u00fcl suurt niisuguste uute projektide sisse ei lasu, ise\u00e4ranis kui neid Tartus l\u00e4bi viima peab. Oled muidu ka Tartu \u201erahvaga\u201c kokku puutunud ja kellega? Noh, loodame et pea Tartus kokku saame ja siis v\u00f5ib pikemat k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kida. On Sul ka palju t\u00f6\u00f6sid v\u00e4ljapandu?
Muidugi peab ikka halvad ka katsuma v\u00e4lja panda, sest neid ikka enam jagu ainult ostetakse. Igatahes teata mulle n\u00e4ituse asjus, et ma oma kraamiga \u00f5igel ajal sinna j\u00f5uan. Noh, ela siis nii kaua h\u00e4sti, kuni j\u00e4lle n\u00e4gemiseni
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[102] M\u00f5eldud on ilmselt Frieda Sangernebot, kellega koos M\u00e4gi noorusp\u00f5lves Tartus koos teatritrupis osales.
[103] M\u00e4gi p\u00f5lgus Tartu vastu tulenes t\u00f5en\u00e4oliselt tema Pariisi-kogemusest, kuna p\u00e4rast Pariisi tundus Tartu talle provintslik ja v\u00e4ikekodanlik. Ferdinand Kulli s\u00f5nul oli M\u00e4gi sageli \u00f6elnud: \u201eKui juba kord n\u00e4lgida, siis on see sada korda kergem Pariisis kui selles neetud v\u00e4ikekodanlises Tartus\u201c.
[104] See pikk loetelu puudustest ei pruukinud peegeldada niiv\u00f5rd tegelikku olukorda, kuiv\u00f5rd M\u00e4gi n\u00e4rvilist ja depressiivset meelelaadi. Nii n\u00e4iteks on vastuoluline M\u00e4gi kurtmine t\u00f6\u00f6de v\u00e4hesuse \u00fcle, kuna ta oli selleks hetkeks maalinud juba k\u00fcmneid Saaremaa ning Viljandi vaateid, samuti portreesid. Ka rahapuudus ei pruukinud olla sedav\u00f5rd t\u00f5sine, kui M\u00e4gi oma kirjades lubab aimata, kuna ta m\u00fc\u00fcs tol hetkel maale k\u00f5rgete hindadega ning v\u00f5ttis vastu ka tellimusi portreedele.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
14.07.1915 [?]<\/p>\n\n\n\n

Armas s\u00f5ber!<\/p>\n\n\n\n

Sain Sinu kirja. Jah, ei vedanud mul siiamaale sugugi, aga n\u00fc\u00fcd olen juba nii palju paranenud, et n\u00e4dala p\u00e4evad t\u00f6\u00f6d olen teinud. V\u00e4ljas ei ole k\u00fcl maalimas veel k\u00e4inud, aga kodus olen paar et\u00fc\u00fcdi mustlastest105<\/sup> teinud. Meeleolu on aga \u00fcle\u00fcldiselt \u00f5ige n\u00e4rune ja nii ei taha ka t\u00f6\u00f6 h\u00e4sti edeneda. Parisi rahvast ja S\u00f5rmusest ei tea ma mitte midagi, aga arvan et Einsild S\u00f5rmuse adressi teab. Tema on praegu Piteris adr B.O. II. [loetamatu] N. 48. kl 8. K\u00fcsi ehk kohe tema k\u00e4est j\u00e4rele, sest arvatavaste ta kauaks sinna ei j\u00e4\u00e4. Ehk saadad mulle \u00fche kaardikese, et teaks, kas ikka veel selle adressi p\u00e4\u00e4l sulle kirjutada v\u00f5ib. Kirjutaks Sulle siis korra pikkemalt. Muu seas on siin k\u00f5va kraavikaevajate v\u00f5tmine ja kui spetsialistidest ehk puudus tuleb, siis tuleb ehk omal ka veel toda nalja kaasa teha. K\u00f5ike h\u00e4\u00e4d Sulle ja kirjuta kohe.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[105] M\u00e4gi ja Villem Ormisson maalisid mitmel korral romasid. Samas viitavad teadaolevad romade maalid sellele, et M\u00e4gi maalis neid nende laagripaigas. V\u00f5imalik, et et\u00fc\u00fcdide all m\u00f5tleb M\u00e4gi joonistusi, millest on praegu teada \u00fcks.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Marie Reisikule<\/strong>106<\/sup>
20.07.1915<\/p>\n\n\n\n

Muidu olen viimasel ajal \u00fche vana pastori107<\/sup> maalinud ja nimelt nii, mille kohta k\u00f5ik \u00fctlevad, et see v\u00e4ga loomulik ja nagu elav olevat, millega aga ka peaaegu \u00e4ra on \u00fcteldud, et ta v\u00e4ga v\u00e4he v\u00e4\u00e4rt on. Praegu maalin \u00fchte teist vana meest, Fr[iedrich] Kuhlbarsi108<\/sup> millega ka varsti valmis olen. Vanamees ise on aga temaga v\u00e4ga rahul ja \u00f5nnelik, et pilt h\u00e4sti plastilik ja punktip\u00e4\u00e4lne on. Mulle enesele teeb tu terve asi v\u00f5rdlemisi v\u00e4he l\u00f5bu.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[106] Marie Reisik (1887\u20121941), naisliikumise tegelane ja M\u00e4gi s\u00f5ber.
[107] M\u00e4gi maalis portree Viljandi Jaani koguduse \u00f5petajast Johannes Ernst Mickwitzist. Portree asub erakogus.
[108] Friedrich Kuhlbars (1841\u20121924), kirjanik ja \u00f5petaja, keda Konrad M\u00e4gi on Viljandis peatudes maalinud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n

\"\"<\/a> <\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedrich Kuhlbarsile<\/strong>
11.11.15<\/p>\n\n\n\n

Armas hea Kuhlbars!<\/p>\n\n\n\n

Mul oli v\u00e4ga paha tuju Viljandist \u00e4ra s\u00f5ites ja nii ei saanud Teie poole tulla. Tuli j\u00e4llegi kommisiooni109<\/sup> asi uuesti kaela. N\u00fc\u00fcd olin siin kolmas kord ees ja sain j\u00e4llegi vabaks.
Loodetavasti oli see ometi viimaks see viimane kord ja j\u00e4etakse mind n\u00fc\u00fcd t\u00e4iesti rahule. Elu on muidu Tartus v\u00e4ga raske: palju rahvast ja k\u00f5ik on v\u00e4ga kallis, kuna esimesi tarbe asju aga sugugi saada ei ole. Nii on meeleolu ka p\u00e4ris halb. Kuidas Teie elate ja ennast tunnete?
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[109] M\u00f5eldud on s\u00f5jav\u00e4ekomisjoni. Konrad M\u00e4gi vabastati v\u00e4eteenistusest, viidates tema kehvale tervisele.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1916. aasta veebruari l\u00f5pp<\/p>\n\n\n\n

Armas s\u00f5ber.<\/p>\n\n\n\n

Sain pr R k\u00e4est sinu aadressi. Siinpool mitte midagi m\u00f5istliku ei ole. Ruttan Sulle Tallinna K. S. n\u00e4ituse \u00fcleskutset saatma110<\/sup>.
Mina ei pidanud alul n\u00e4itusest osa v\u00f5tma, aga v\u00f5ib olla et siiski v\u00f5tan, kuigi see veel v\u00e4ga kindel ei ole.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[110] Konrad M\u00e4gi edastas Tassale kutse osaleda Eesti Kunstiseltsi n\u00e4itusel 23.03 \u201210.04.1916 Tallinnas. M\u00e4gi kuulus koos Nikolai Triigi, Kristjan ja Paul Raua, Ants Laikmaa ning Karl Burmaniga n\u00e4ituse \u017e\u00fcriisse, mille \u00fclesandeks oli n\u00e4itusele sobivad teosed v\u00e4lja valida. N\u00e4ituse tuludest pidi toetatama s\u00f5jameeste perekondi ning kunstimuuseumi asutamist. Kuigi M\u00e4gi v\u00e4ljendab kirjas k\u00f5hklust, kas ta ise n\u00e4itusel osaleb, eksponeeris ta l\u00f5puks 27 maali, teiste seas olid \u00fcleval Ida Menningu portree, portreed romat\u00fcdrukust ja roma noormehest, Friedrich Kuhlbarsi portree, nat\u00fc\u00fcrmort \u201eSirelid\u201c, Dieppe\u2019i motiiv ning hulgaliselt maastikke. Eesti Kunstiseltsi liige Konrad M\u00e4gi ei olnud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1916. aasta suvel<\/p>\n\n\n\n

Armas Tuglas!<\/p>\n\n\n\n

Olemine siin maal111<\/sup> on suurep\u00e4raline. T\u00e4ielik rahu ja \u00fcmbrus niisugune, mis k\u00f5ike seda pakub, mis maal n\u00f5uab. Ja v\u00f5iksid k\u00fcl siia jalutada ja kui soovi on v\u00f5iksid ka siin kuskil talus pikemat aega olla. Tuled sa aga ainult m\u00f5neks p\u00e4evaks, siis loodetavasti saad siin Taeverede juures olla ja nad arvavad, et Sa R\u00f5uges arvatavasti v\u00f5iksid saada omale idealse olemise, kellegi v\u00e4ikse m\u00f5isniku juures. Igatahes v\u00f5iksid tulla ja v\u00f5ib-olla saab Sul siin v\u00e4ga h\u00e4\u00e4 olemine olema. Ma m\u00f5tlen just sellest seisukohast, kui t\u00f6\u00f6d m\u00f5tled teha. Proua Taevere arvas, et kui Sul praegu muud plaani ees ei ole, et siis kohe v\u00f5iksid siia poole tulla. V\u00f5ru voorimehega s\u00f5it ei ole sugugi nii hull. S\u00f5it kestis k\u00fcl umbes 14 tundi, k\u00f5ige puhkeajaga. Muidugi pead v\u00e4he s\u00f6\u00f6gimaterjali kaasa v\u00f5tma, sest tee p\u00e4\u00e4l midagi saada ei ole. Igal kolmap\u00e4eval ilmub voorimees Tartu Peterburgi hotelli. Tolle mehe nimi on Tolsa, T\u00f5mmu, v\u00e4he hallika habemega. Kaupled temaga kolmap. \u00e4ra (vist maksab ilma [loetamatu] 3 rb) ja neljap. p\u00e4\u00e4le l\u00f5una s\u00f5idab ta v\u00e4lja. Kui m\u00f5tled s\u00f5ita, siis enne kirjuta. \u00dctle kohvimaja rahvale tervisi ja ela ise k\u00f5ige paremusse.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[111] M\u00e4gi viibis Martin Taevere (1879\u20121939) ja tema abikaasa Alma Alide Taevere (s 1890) kutsel V\u00f5ru l\u00e4hedal Kasaritsas suvitamas. Martin Taevere oli hilisem riigikohtunik, kes 1910. aastatel t\u00f6\u00f6tas kohtunikuna V\u00f5rus. Koos abikaasaga olid nad kuulnud M\u00e4gi kehvast tervisest ning kuigi nad M\u00e4gi ei tundnud, kutsusid enda juurde suvitama.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n

\"\"<\/a> <\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
Dateerimata<\/p>\n\n\n\n

Armas Alex!<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tme saadan siin kaasa. Minu suvitamine, nagu ikka, ei \u00f5nnestu. Paar p\u00e4eva l\u00e4ks p\u00e4ris kenasti, aga siis j\u00e4in nohu t\u00f5ppe112<\/sup>, mida praegu veel p\u00f5en. Umbes n\u00e4dala p\u00e4rast ilmun Tartu tagasi.
Tervita k\u00f5iki teisi minu poolt
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[112] Konrad M\u00e4gi peegeldused iseenese tervisest on tugevalt h\u00fcpohondrilised, kuna ta k\u00f5neleb pidevalt erinevatest terviseh\u00e4dadest, mis k\u00f5ik ei pruukinud sugugi t\u00f5ele vastata. Ka elu l\u00f5pupoole ravitakse tal erinevaid haigusi, millele on t\u00e4helepanu juhtinud ilmselt M\u00e4gi ise, kuid mitmed neist on nuriravid. P\u00e4rast M\u00e4gi surma leitakse tema toast 47 erinevat rohupudelit, samuti k\u00f5hukompress ja klistiiri tegemise vahendid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Alma Alide Taeverele<\/strong>
08.08.1916<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5imaks h\u00e4\u00e4meelega Teie V\u00f5ru lehe redaktori, kes lehes minu k\u00f5hu haigusest113<\/sup> olla kirjutanud. \u00dcks narr tegi seda ees Postimehes ja ta tahtis vist paremini j\u00e4rele teha. Keegi r\u00e4\u00e4kis mulle, et olla V. T. teatel Tallinna lehtedes olnud. Ei saa aru, mis l\u00f5bu nendel teeb teise inimese n\u00e4rvide p\u00e4\u00e4l seista ja mis l\u00e4heb kellegile minu haigus korda. Saadaks tolle noorh\u00e4rrale k\u00fcll \u00fche epistli, aga siis hakkab tingimata veel mingisugust seletust tegema. K\u00fcll olen igal juhtumisel seletanud, et sa \u201earmas Eesti rahvas\u201c mind rahule j\u00e4taks, aga midagi ei m\u00f5ju nende p\u00e4\u00e4le. N\u00fc\u00fcd ei kuule muud kui iga\u00fcks p\u00e4rib minu k\u00f5hu haiguse \u00fcle, ka inimese, kes mind vaevalt tunnevad \u2013 t\u00e4itsa idiotie! Teine asi kui ma juba surnud oleks, siis v\u00f5iks iga\u00fcks kirjutada nii palju kui keegi oma l\u00f5buks seda soovib \u2013
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[113] 1916. aasta juuli l\u00f5pus kirjutasid mitmed lehed, et Konrad M\u00e4gi on V\u00f5rus suvitades tabanud raske k\u00f5hut\u00f5bi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Alma Alide Taeverele<\/strong>
29.09.1916<\/p>\n\n\n\n

Tunnen ennast viimastel p\u00e4evadel h\u00e4sti halvasti, mis vist halbade ilmade tagaj\u00e4rjel nii on \u2026 Teie ikka imestate, et miks olen ma siin, kui ma siin olla ei taha jne. M\u00f5istagi oleks ma ajutiselt V\u00f5rus ehk \u00fcksk\u00f5ik kus, aga praegu pean ikkagi siin olema. Ma ei ole ju nii provintsiaal, et ma ainult maneeri p\u00e4rast seletan, et ma n\u00e4ituseks V\u00f5russe tulla ei saa. On ju inimesi k\u00fcll, kes tihti nii r\u00e4\u00e4givad, et ennast huvitavaks teha s.o seletades, et nendel s\u00e4\u00e4l ja s\u00e4\u00e4l just tarvis olla on, kuna see ehk aga sugugi nii ei ole. Mina seda kunagi ei tee.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Alma Alide Taeverele<\/strong>
04.10.1916<\/p>\n\n\n\n

Tervis on nii paha, et pahemat soovida ei saa ja muidu olemine on ka k\u00f5ik selle j\u00e4rele \u2013 \u00fches\u00f5naga idealne harmoonia.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Artur Adsonile<\/strong>114<\/sup>
Mais 1917
Tartu<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga aust. herra!
Herra Tuglas r\u00e4\u00e4kis mulle, et Teil t\u00f5sine soov on minu t\u00f6\u00f6d Medit115<\/sup>. omandada. Et ma pea maale tahan s\u00f5ita, siis kirjutasin Kunsti Seltsi, et mu t\u00f6\u00f6 kohe tagasi saadaks. Saame meie aga kaubale, siis v\u00f5ib [pilt?] sinna kohe j\u00e4tta. Teeksin Teile niisugused tingimused: kui korraga v\u00e4lja maksate 300 rbl116<\/sup>, kuue kuu jooksul makstes 400, sada rbl. korraga ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kuu viisi. Olete Teie niisuguste tingimustega n\u00f5us, paluks mulle \u00f5ige kohe teatada.<\/p>\n\n\n\n

Aupaklikult K. M\u00e4gi
Tartus
Uueturu uul.117<\/sup> N. 13. K2
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[114] Artur Adson (1889\u20121977), kirjanik, Marie Underi abikaasa. Oli tegev kirjandusr\u00fchmituses Siuru, millega oli seotud ka M\u00e4gi.
[115] \u201eMeditatsioon\u201c.
[116] See polnud v\u00e4ga suur raha. 300 rubla v\u00f5rdus 1917. aastal n\u00e4iteks k\u00f6stri v\u00f5i n\u00e4itejuhi kuupalgaga, samuti oldi valmis maksma nii suurt raha n\u00e4iteks neile, kes teatasid varastatud hobuste asupaigast. V\u00f5imalik, et M\u00e4gi tegi s\u00f5pradele ka allahindlust.
[117] T\u00e4nav Tartu kesklinnas, kus M\u00e4gi toona elas.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Artur Adsonile<\/strong>
Dateerimata<\/p>\n\n\n\n

aust. hra. Adson!<\/p>\n\n\n\n

Sain Teie kaardi. Minu ettepanek oleks j\u00e4rgmine: hinnake nad oma arvamise j\u00e4rele \u00e4ra ja saatke \u00fcks aga, niipalju kui Teil v\u00f5imalik, \u00f5ige kohe \u00e4ra! \u00dclej\u00e4\u00e4nud summale v\u00f5ite m\u00e4\u00e4rata nii pikka aja, kuidas see Teile vastuv\u00f5tlik oleks.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Artur Adsonile<\/strong>
23.05.1917
Tartu<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga aust. herra!<\/p>\n\n\n\n

Teie ettepanekuga n\u00f5us118<\/sup>. Umbes n\u00e4dal p\u00e4rast p\u00e4\u00e4le p\u00fchi tahaks ma ka siit \u00e4ra s\u00f5ita. Kahjuks j\u00e4i minu kiri hiljaks, muidu oleksite v\u00f5inud pilti s\u00e4\u00e4l kohe k\u00e4tte saada, aga n\u00fc\u00fcd on nad vist k\u00f5ik juba mulle tagasi saatnud. Kui k\u00e4tte saan, katsun Teile kellegiga, kui keegi siit s\u00f5idab, \u00e4ra saata. Ehk v\u00f5iks Tartus kellegi juurde j\u00e4tta, kust k\u00e4tte v\u00f5iksite saada. Kuidas arvate paremaks?
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[118] M\u00f5eldud on Artur Adsoni pakkumist \u201eMeditatsiooni\u201c eest.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Artur Adsonile<\/strong>
01.06.1917<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga aust. herra!<\/p>\n\n\n\n

Saadetus k\u00e4es119<\/sup>. Suur t\u00e4nu! Kui juhtumine peaks olema, et keegi siit Tallinna s\u00f5idab katsun pildi kohe \u00e4ra saata. Muidu aga j\u00e4ttan siia kellegi hoole alla ja esimene oleks Tuglas, kui ta kauemaks siia j\u00e4\u00e4b.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[119] Ilmselt on M\u00e4gi k\u00e4tte saanud Adsoni raha maali eest.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Artur Adsonile<\/strong>
Dateerimata, ilmselt juuni 1917<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga aust. hra Adson!<\/p>\n\n\n\n

Minul on Tallinnas endisest ajast t\u00f6\u00f6sid hra Umblia120<\/sup> juures s.o kui nad veel s\u00e4\u00e4l on, sest v\u00f5imalik et nad kellegi teise k\u00e4es on. Kui palju mul neist s\u00e4\u00e4l on ja missugused \u2012 seda ma isegi ei tea, sest \u00fcks osa sai m\u00f5ni aasta tagasi s\u00e4\u00e4l m\u00fc\u00fcdud. Kindel on aga, et s\u00e4\u00e4l m\u00f5ned on ja v\u00e4hemalt 2 t\u00fckki ja nii palju just lubasin ka hra Tuglasele. Arvatavaste peaks neid k\u00fcl rohkem olema, kuid ma v\u00f5in siiski eksida. \u00dchte ma siiski m\u00e4letan: suured Saaremaa kivid ja vist v\u00e4he merd (kaunis suur formaat). Teie kirjutate, et Teie nimekirjas on 5 t\u00fckki ja sellest v\u00f5iks nii aru saada, nagu oleks need k\u00f5ik m\u00f5teldud minu omad. Hra Tuglasele \u00fctlesin, et Teie s\u00e4\u00e4lt 2 v\u00f5ite valida121<\/sup>. Mul ei oleks mitte kahju Teile anda 5, aga ma ei tahaks seda teatud p\u00f5hjustel mitte teha. Selleks otstarbeks m\u00fc\u00fca oleks ka v\u00e4he imelik. Kui Teie nad k\u00e4tte olete saanud, ehk olete siis nii lahke ja kirjutate ligemalt.<\/p>\n\n\n\n

PS. Lisan hra U\u2019le siia kirja juurde kirju kaasa. Hra Umblia on keegi majaperemees ja linnaametis vist tegev.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[120] M\u00f5eldud on ilmselt Johan Umbliat, kes oli Westholmi g\u00fcmnaasiumi rajaja, Tallinna omavalitsustegelane ning Estonia hoone ehitamise \u00fcks algatajaid. Umblia oli s\u00fcndinud Udernas, kus oma lapsep\u00f5lve veetis ka M\u00e4gi. Juhan Umblia abikaasa oli aga M\u00e4gi Kihelkonnal mudaga ravinud doktor Hermann Valtoki \u00f5de.<\/em>
[121] Ei ole andmeid, et Adson oleks rohkem maale M\u00e4gilt ostnud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a> <\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
07.07.1917<\/p>\n\n\n\n

Sinul l\u00e4heb j\u00e4llegi ise\u00e4ranis l\u00f5busaste. Mul on siin v\u00e4hekese igavaks l\u00e4inud ja m\u00f5tlen m\u00f5neks p\u00e4evaks v\u00e4ikesele ringreisule s\u00f5ita \u2012 siin \u00fcmbruses. 1 aug vist j\u00f5uan ka Tartu tagasi. \u00dctle oma kompaniale tervitus minu poolt, nondele, kes m\u00f5nede saadetud kaartide alla on kirjand.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
September 1918<\/p>\n\n\n\n

Abiellu astumise puhul122<\/sup>
H\u00e4\u00e4d uut aastat<\/p>\n\n\n\n

Konrad M\u00e4gi
Tartus, Septembrikuul
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[122] Tuglas abiellus 15. septembril 1918 Emma Elisabet Oinasega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
14.06.1920<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ida siia ja too Vabbe ka kaasa. \u00d5hk ja muda m\u00f5juvad jumalikult n\u00e4rvide p\u00e4\u00e4le123.<\/sup> Kuidas l\u00f5ppes R. [loetamatu] asi? Kirjuta ligemalt, mis juba k\u00e4tte saanud olete j.n.e.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[123] Teade on saadetud Kuressaarest, kus M\u00e4gi 1920. aasta juunis-juulis tervist parandab ning algkooli\u00f5petajate kursustele kogunenud 120 inimest juhendab. Tol korral M\u00e4gi ka maalis, kuid enam mitte nii intensiivselt kui 1913. ja 1914. aasta suvel. Teada on linnavaade, mis kujutab Laia t\u00e4navat ning Kuressaare linnuse vaade. M\u00e4gi elas aadressil Pikk 43, kus aeg-ajalt \u00fc\u00fcriti k\u00fclalistele kortereid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
28.06.1920<\/p>\n\n\n\n

Ootan ikka mingisuguseid teateid, aga siiamaale pole keegi midagi enesest kuulda lasknud. Kuidas on lood Pallasega? Kas mehed k\u00f5ik ikka veel istuvad Tartu p\u00e4\u00e4l? Loodetavasti saan siit \u00fche kuu p\u00e4rast minema. Kahju, et sina ja Vabbe siis ei tulnud, oleks vist h\u00e4sti see olemine siis Teie n\u00e4rvide p\u00e4\u00e4le m\u00f5junud. Kirjuta. Tervita k\u00f5iki
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Bernhard Lindele<\/strong>
17.05.1921<\/p>\n\n\n\n

V.a.
Hra Linde abikaasaga!<\/p>\n\n\n\n

Palun Teid K.\u00dc. \u201ePallase\u201c kunstikooli \u00f5pilaste t\u00f6\u00f6de n\u00e4itusele ilmuda. N\u00e4itus on avatud 19\u201225 maini s.o kella 10\u20121 ja 3\u20126
Direktor K M\u00e4gi
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
30.10.1921<\/p>\n\n\n\n

Oma armsa kodu ja kodumaa p\u00e4\u00e4le ei taha m\u00f5teldagi \u2013 nii nagu ei oleks s\u00e4\u00e4l olnudki. Olen juba omas vanas mustlaselu elemendis125<\/sup>.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[124] Claire (Klara) Holst (1888\u20121964) oli \u00fcks Tartu Nais\u00fchingu asutajaid 1919. aastal, samuti koos Konrad M\u00e4giga \u00fcks kunsti\u00fching Pallase asutajaid 1918. aasta 21. jaanuaril. M\u00e4gi on maalinud mitu Holsti portreed.
[125] Konrad M\u00e4gi lahkus Eestist 11. oktoobril 1921. aastal suunaga Itaalia poole. Esmalt peatus ta kuu aega Berliinis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
05.11.1921<\/p>\n\n\n\n

Palju tervist
Palju j\u00f5udu
Abikaasale saadavad
KM\u00e4gi
[ja veel \u00fcks allkiri]
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>126<\/sup>
08.11.1921<\/p>\n\n\n\n

See on \u00fcks peenematest portreedest127<\/sup> Dresdeni galeriis. J\u00e4\u00e4n paariks n\u00e4dalaks siia. Siit s\u00f5idan M\u00fcncheni. Berliinist saadetakse meie t\u00f6\u00f6d varsti kodumaale tagasi.128<\/sup>
V\u00f5ite neid igal juhtumisel tarvitada ja kui m\u00f5ni ehk meeldib Teile, valige omale. V\u00f5ite mulle ka siia kirjutada. Kuigi seniks ehk siit \u00e4ra olen \u2013 vaadatakse j\u00e4rele. K\u00f5ike
h\u00e4\u00e4d!
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

[126] Peeter Akerberg (1893\u20131966), hiljem Peeter P\u00f5ldmaa. Viljandi kunstnik.
[127] Postkaardil on Anthonis van Dycki portree Inglismaa kuningannast Henriettast (u 1635).
[128] M\u00e4rkus viitab Berliini saadetud M\u00e4gi maalidele, millest tehti korralikud reproduktsioonid, et need Eestis albumina v\u00e4lja anda. Teiste seas oli ka \u201ePi\u00e8ta\u201c, mis kunagi tagasi Eestisse ei j\u00f5udnudki. Dresdenis peatus M\u00e4gi uhkes Grand Hotel Hospitzis. Dresdenis k\u00fclastas M\u00e4gi mh Eduard Wiiraltit. Wiiralti ja M\u00e4gi vahel oli tugev side: Wiiralt oli M\u00e4gi \u00f5pilane Pallases, kuid M\u00e4gi toetas ka rahaliselt Wiiraltit ja Wiiralt tegi omakorda M\u00e4gist pronksb\u00fcsti.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
25.11.1921<\/p>\n\n\n\n

Palju tervisi M\u00fcnchenist!129<\/sup>
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[129] P\u00e4rast Dresdenit s\u00f5itis M\u00e4gi M\u00fcnchenisse, kuhu j\u00f5udis novembri l\u00f5pul. Tema t\u00e4pne sealviibimise aeg on teadmata, kuid vahetult enne j\u00f5ule j\u00f5uab M\u00e4gi juba Rooma, seega ei saanud ta M\u00fcnchenis viibida v\u00e4ga kaua.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
28.11.1921<\/p>\n\n\n\n

On natukene igavaks l\u00e4inud see elamise viis \u2013 tahaks juba t\u00f6\u00f6d teha.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a> <\/a>\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
05.12.1921<\/p>\n\n\n\n

Asutan juba hammu Sulle pikemalt kirjutama, aga elamine on siin130<\/sup> nii ebamugav, et kuidagi hakkama ei saa. On p\u00f6\u00f6raselt k\u00fclm ja ka minu tuba on k\u00fclm. Loodan siiski ligemal ajal seda teha. Palju tervisi Sulle ja Sinu abikaasale.
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[130] Ilmselt saadetud M\u00fcnchenist<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
07.12.1921<\/p>\n\n\n\n

Sain t\u00e4na Teie kaarti. Kahju, et Berl[iini] reprodukt[sioonide] \u00fcle j\u00e4rele ei kuulanud. Katsun seda siin teha. Siia enam kirjutada ei maksa, sest siit 6-7 p\u00e4eva p\u00e4rast \u00e4ra t\u00f5ttan. Siin l\u00e4ks v\u00e4he mul halvasti \u2013 k\u00fclmetasin ja selle t\u00f5ttu v\u00e4he influentsas. Italiast kirjutan pikkemalt. Kuhu sinna esialgu peatuma j\u00e4\u00e4n, ei tea.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
21.12.1921<\/p>\n\n\n\n

On niisugune tundmus nagu oleks \u00fcle hulga aastate koju j\u00f5udnud131<\/sup>. Kuigi praegu siin v\u00e4ga ebamugav elada on, siiski tundmus suurep\u00e4raline ja tahtmine elada ja midagi veel \u00e4ra teha \u2013 siin tunnen elul m\u00f5tet olema.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[131] M\u00e4gi on j\u00f5udnud Rooma ilmselt m\u00f5ned p\u00e4evad varem.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
27.12.1921<\/p>\n\n\n\n

Minu natuuris on ikka vist midagi v\u00e4ga palju l\u00f5unamaalast. K\u00f5ik see terve Rooma on niisugune, et ta igap\u00e4evaga huvitavam paistab. Igatahes siit maalt ma nii kergesti lahkuda ei taha. \/\u2026\/
On imelik tundmus, kui vaadata vanu Rooma varemeid, neid grandioos ehitusi ja seda tervet suurt stiili. See luitunud marmor, \u00fcksikud detailid, purustatuna \u2013 k\u00f5ik kokku teeb v\u00e4he kurvaks. Raske on leida siin midagi stiilitut, ka uued ehitused on k\u00f5ik vanas stiilis l\u00e4biviidud.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a> \"\"<\/a>
<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
25.01.1922<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evalehe redakt[or] hra H. Rebane kirjutas mulle, et tema v\u00f5ib olla m\u00f5ne minu t\u00f6\u00f6 \u00e4ra saab m\u00fc\u00fca. Astuge temaga selles suhtes kirja vahetusse. Oleks h\u00e4\u00e4, kui Teie k\u00f5ik minu t\u00f6\u00f6d oma k\u00e4tte koondaks. Tartu j\u00e4i ka \u00fcks asi veel \u2013 minu korteri. Siis, kui Berliinist t\u00f6\u00f6d sinna j\u00f5uavad \u2013 v\u00f5tke nad k\u00f5ik oma hoole alla. Kirjutan pea k\u00f5igest pikemalt.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Frieda Baarsile<\/strong>
22.02.1922<\/p>\n\n\n\n

Rooma kirikud on lihtsalt jumalikud, t\u00e4is suurep\u00e4raseid kunstiteoseid. Ja meeleolu on tihti niisugune, et heida maha ja saa usklikuks.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
11.04.1922<\/p>\n\n\n\n

Tegin palju t\u00f6\u00f6d ja muidu tundsin ennast ka h\u00e4sti. Siis tuli aga tolle Eesti maa ja rahva p\u00e4\u00e4le132<\/sup> m\u00f5telda ja tu rikkus terve tuju ja olemise \u00e4ra\u2026 Eesti asjade\u2026 p\u00e4\u00e4le \u00fcle\u00fcldse m\u00f5telda ei taha ja see tundmus et ise mitte s\u00e4\u00e4l ei ole, on ainuke h\u00e4\u00e4 tundmus\u2026 Sain Tartust \u201eTarapitat\u201c133<\/sup> ja \u201eMurrangut\u201c134<\/sup> , kus \u00f5ige ilusaid asju leidub ja eestlane olles oleks parem, kui nondest asjadest midagi ei teaks\u2026 K\u00fcl tahaks h\u00e4\u00e4 meelega mitte mingisuguse rahvuse liige olla.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[132] M\u00e4gi on kirja saatnud Capri saarelt, kuhu ta oli j\u00f5udnud 1922. aasta m\u00e4rtsis. Tema \u00e4rritus tuleneb ilmselt teadetest, et Pallase juurde asutati joonistus\u00f5petajate kursused. Riiklikult oli seda n\u00f5utud juba ammu, kuid M\u00e4gi oli olnud vastu, sest tema jaoks l\u00e4ks praktilise t\u00e4iendkoolituse andmine vastuollu Pallase palju loomingulisema ning vabama l\u00e4henemisega. Tema \u00e4raolekul juhatasid kooli M\u00e4gi s\u00f5brad Nikolai Triik ning Anton Starkopf ja seet\u00f5ttu v\u00f5is tehtud muudatus M\u00e4git eriti haavata. Peatselt p\u00e4rast teate saamist lahkus M\u00e4gi Caprilt ning naasis Veneetsia ning Oberstdorfi kaudu Eestisse.
[133] Kirjandusr\u00fchmitus Tarapita andis v\u00e4lja seitse numbrit oma ajakirja. R\u00fchmitus oli ennek\u00f5ike kultuuripoliitiline, n\u00f5udes kultuurile suuremat t\u00e4helepanu ja iseseisvust.
[134] Kirjandus- ja \u00fchiskonnaajakiri Murrang ilmus 1921. aastal, kokku 6 numbrit (sh \u00fcks kaksiknumber). Kui M\u00e4gi sai Caprile ajakirja viimase numbri, siis seal olid mh Jaan Oksa luuletused, millest M\u00e4gi v\u00f5is k\u00f5rgel arvamusel olla.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n

\"\"<\/a> \"\"<\/a>
<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
19.04.1922<\/p>\n\n\n\n

Olen m\u00f5nda p\u00e4eva juba siin [Napolis] ja j\u00e4\u00e4n veel paariks p\u00e4evaks. Kunstiliselt pakkus linn v\u00e4he, aga muidu on ta koha ja elu poolest v\u00e4ga huvitav. Siit s\u00f5idan Rooma tagasi.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n

\"\"<\/a> \"\"<\/a>
<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
07.06.1922<\/p>\n\n\n\n

Suurep\u00e4rane k\u00f5ik.135<\/sup> S. Francesco, Giotto, Cimabue, Lorenzetti \u2013 nendest on [loetamatu] freskosid. Kirik ise136<\/sup> [loetamatu] \u00e4\u00e4rmiselt m\u00fcstiline. Siit s\u00f5idan kohe edasi Perugia ja j\u00e4\u00e4n Florenzi.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

[135] Postkaart on saadetud Assisist, linnakesest Rooma ja Veneetsia vahel. M\u00e4gi oli parajasti teel Veneetsiasse, kuid reis oli \u00fcpris pikk, kestes peaaegu kaks kuud. Vahepeatuse tegi M\u00e4gi mh ka Perugias ning Firenzes. Assisis peatus M\u00e4gi luksuslikus Windsori hotellis, mille akendest avaneb vaade nii kirikule kui ka Umbria orule.
[136] M\u00f5eldud on Assisis asuvat San Francesco basiilikat, kus on nimetatud kunstnike freskod.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
07.06.1922<\/p>\n\n\n\n

Suurep\u00e4raline Cima137<\/sup> suurep\u00e4raliste kunstiteostega. Homme s\u00f5idan siit edasi Florenzi. Tuju on keskmiselt halb.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

[137] K\u00fclake Perugiast p\u00f5hjas. M\u00e4gi on saabunud sinna samal p\u00e4eval, kui lahkus Assisist. Kunstiteoste all m\u00f5tleb ilmselt Perugias n\u00e4htut, sest Cimas olulisi kunstiv\u00e4\u00e4rtusi ei asu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a> \"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
12.06.1922<\/p>\n\n\n\n

Florenz on suurep\u00e4rane. Siin on suured n\u00e4itused ja nii palju n\u00e4ha \u2013 j\u00e4tkuks mitmeks kuuks. Mul on tervis paha, tuju halb jne. M\u00f5ne p\u00e4\u00e4va p\u00e4rast s\u00f5idan siit Venezia \u2013 \u00fcle Bologna.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
22.06.1922<\/p>\n\n\n\n

Bologna. Siit s\u00f5idan \u00e4ra \u00fcle Ravenna Venezia ja s\u00e4\u00e4lt koju. Tervis on v\u00e4he parem, aga tuju sellep\u00e4rast mitte.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\n\n\n\n


\"\"<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Peeter Akerbergile<\/strong>
29.07.1922<\/p>\n\n\n\n

Venezia.138<\/sup> Kaarti sain. Kahjuks ei ole mul \u00fchtegi l\u00f5petatud asja. Aga kuulan siiski asja \u00fcle s\u00e4\u00e4l so Saksamaal j\u00e4rele. See on \u00fcks k\u00f5ige jumalikumatest linnadest. J\u00e4\u00e4n siia
2-3 n\u00e4dal. On siin v\u00e4ga palju n\u00e4ha.
[EKM arhiiv]<\/p>\n\n\n\n

[138] Kui varem saatis M\u00e4gi oma reisi jooksul pidevalt uusi postkaarte, siis Bolognast saadetu ja k\u00e4esoleva postkaardi vahele j\u00e4\u00e4b rohkem kui kuu aega. Millal t\u00e4pselt j\u00f5udis M\u00e4gi Veneetsiasse, ei ole teada, samuti tema vaikuse p\u00f5hjused.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
Dateerimata, ilmselt 1922. aasta suve l\u00f5pul<\/p>\n\n\n\n

Olen kaks n\u00e4dalat v\u00f5imata haige. K\u00f5ik elamise himu on ka nii otsas kui ammu ei ole olnud\u2026 Kelner k\u00fcsis minult, kui ta mulle soovitanud oli voodi minna, et v\u00f5ib olla on mul idee Roomas \u00e4ra surra ja kui talle vastasin et ja, siis mees kohe palus teda meeles pidada \u2013 s.o talle midagi p\u00e4randada. Ja on t\u00f5esti niisugune vastik tundmus k\u00f5ris, et l\u00f5ikaks\u2026 Oma surmaga ma ka kedagi just ise\u00e4ranis ei vihastaks \u2013 elamisega k\u00fcll h\u00e4sti rohkem.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
10.08.1922<\/p>\n\n\n\n

Missugune kontrast Itaalia ja selle maa139<\/sup> vahel. Siin m\u00e4lestan veel viimseid p\u00e4evi Veneezias nagu m\u00f5nda fantastilist unen\u00e4gu. N\u00fc\u00fcd alles saab kontrasti t\u00f5ttu aru, mis Itaalia on.
\/\u2026\/
Siin ronisin \u00fche m\u00e4e otsa, igav m\u00e4gi muidugi, ja olen v\u00f5rdlemisi v\u00e4sinud.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[139] M\u00e4gi m\u00f5tleb Saksamaad, kuhu ta oli Itaalias tulnud. Ta peatus Oberstdorfis 1922. aasta hilissuvel umbes kuu aega.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Aleksander Tassale<\/strong>
11.12.1922<\/p>\n\n\n\n

Sain kaarti. Tervita k\u00f5iki ja ole ise tervitet!
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
27.02.1924<\/p>\n\n\n\n

Muidu Tartu seltskonna elust midagi ei tea, sest kuskil intiimsemais ringes ei liigu. N\u00e4ed cafees m\u00f5nda inimest, kes mitte millegiga ringi k\u00e4ib, aga t\u00e4htsa n\u00e4o ette teeb, nagu ajaks ta suuri asju. Elad siin nagu Saharas\u2026
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Claire Holstile<\/strong>
11.06.1924<\/p>\n\n\n\n

Muu seas oleks v\u00f5inud homme ka minu matused140<\/sup> olla, aga mingisugune eelaimdus ja \u00fcks teine v\u00e4ike p\u00f5hjus p\u00e4\u00e4stsid sellest. Ei v\u00f5i k\u00fcll \u00fctelda, et see p\u00e4\u00e4semine nii ise\u00e4raliku r\u00f5\u00f5mu valmistaks.
[RP]<\/p>\n\n\n\n

[140] Saadj\u00e4rvel oli juhtunud m\u00f5ned p\u00e4evad varem \u00f5nnetus purjekaga. Mitmed Saadj\u00e4rve \u00e4\u00e4res t\u00f6\u00f6tanud pallaslased l\u00e4ksid sellega s\u00f5itma, kuid purjekas l\u00e4ks \u00fcmber ja kolm inimest uppus. P\u00e4\u00e4sejate seas oli mh ka Nikolai Triik. Konrad M\u00e4gi purjekaga s\u00f5itma ei l\u00e4inud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\n\"\"<\/a>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Friedebert Tuglasele<\/strong>
09.01.1925<\/p>\n\n\n\n

Armas Tuglas,<\/p>\n\n\n\n

Ole nii h\u00e4\u00e4 ja saada mulle mineva aasta viimane Looming.
Loodetavasti leiad Sa selle saja margalise, mille siia kirja juurde lisan. Kui seda ei leia, siis \u00f5iendan hiljem. Ole nii h\u00e4\u00e4 ja saada kohe, siis saan 16 p\u00e4eva p\u00e4rast k\u00e4tte. Mul on siin141<\/sup> kogu aeg halvasti l\u00e4inud \u2013 2 kuust 3-4 p\u00e4eva jalgel olnud \u2013 kogu aeg voodis olnud. Just nagu p\u00f5rgus. K\u00f5ik minu neetud k\u00f5hu p\u00e4rast142<\/sup>. Oli k\u00fcl \u00fcks hull operatsion ka \u2013 olin nagu p\u00f5rgus vana kuradi ema t\u00f5rva katlas. Olen sellest neetud voodis olekust t\u00e4itsa jaburaks j\u00e4\u00e4nud, n\u00e4rvid t\u00e4itsa \u00e4ra rikkunud ja k\u00f5ht valutab lahkelt edasi. Siin on nii kallis, et juuksed t\u00f5usevad p\u00fcsti. V\u00f5ib olla et kuidagi \u00fcheks kuuks veel saan j\u00e4\u00e4da. K\u00f5ige selle roppuse p\u00e4\u00e4le olla mu kopsud h\u00e4sti paranenud \u2013 olid v\u00e4ga imestatud. Mis tu maailma rahvas Tartus teeb: kirjuta m\u00f5ni rida. \u00dctle oma m-mile tervisid minu poolt ja ole ise tervitet
[EKLA]<\/p>\n\n\n\n

[141] M\u00e4gi viibis parajasti Saksamaal Prantsusmaa piiri l\u00e4hedal sanatooriumis. Seal oli peaaegu 40 aastat tegutsenud kliinik tuberkuloosihaigetele, kuid n\u00e4htavasti raviti ka teisi haigeid. Sanatoorium oli \u00fcpris kallis ning M\u00e4gi viibimine seal viitab tema majanduslikule j\u00f5ukusele.
[142] Ei ole t\u00e4pselt teada, mida M\u00e4gil raviti ja opereeriti. K\u00f5huh\u00e4dasid kaebas M\u00e4gi nii Norras kui ka Pariisis elades, oletatud on n\u00e4lgimisest tekkinud gastriiti. Ka hiljem torkas M\u00e4gi silma k\u00f5huprobleemidega, n\u00e4iteks olevat ta vahepeal tervise hoidmise eesm\u00e4rgil s\u00f6\u00f6nud peamiselt spinatit. Tema surm pool aastat hiljem saabus aga hoopis s\u00fc\u00fcfilise siirete t\u00f5ttu tema ajju, kuid see diagnoositi alles ps\u00fchhiaatriakliinikus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Alma Alide Taeverele<\/strong>
11.01.1925<\/p>\n\n\n\n

Terve see aeg olen voodis olnud, oma tuju ja n\u00e4rvid nii p\u00f6\u00f6raselt \u00e4ra rikkunud, et lihtsalt kole! Ja ei ole mingisugust paranemist \u2013
[RP]<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rgnevalt on \u00e4ra toodud enamik teadaolevaid Konrad M\u00e4gi kirju. Need asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis [EKLA], Eesti Kunstimuuseumi arhiivis [EKM arhiiv], Tartu Kunstimuuseumi arhiivis [TKM arhiiv], samuti Helsingis erakogus. M\u00e4rkega [RP] on t\u00e4histatud kirjad, mille originaalid on siiani kadunud, kuid mis on avaldatud Rudolf Parise monograafias (1932). Paris toob kirjad sageli \u00e4ra vaid t\u00fckiti…. <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/360"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=360"}],"version-history":[{"count":125,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/360\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4499,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/360\/revisions\/4499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=360"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=360"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}