Eero Epner
<\/p>\n\n\n\n
Konrad M\u00e4gi SA alustas tegevust 2018. aastal ning on seadnud endale kaks laiemat tegevussuunda. Esiteks Konrad M\u00e4gi (aga tema kaudu laiemalt 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti) tutvustamine ja populariseerimine Eestis. Teiseks: M\u00e4gi (aga tema kaudu laiemalt 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti) viimine Euroopa vaatajani.<\/p>\n\n\n\n
Viimase eesm\u00e4rgi puhul on omakorda sihik natuke t\u00e4psemalt seatud ning taotlus ei ole lihtsalt n\u00e4idata M\u00e4gi loomingut \u00fcksk\u00f5ik kus, vaid t\u00f6\u00f6tada strateegiliselt selle nimel, et Konrad M\u00e4gi nimi kirjutataks Euroopa kunstiajalukku. Laiemalt \u00f6eldes: et v\u00e4ikesed narratiivid \u00f5mmeldaks tugevamini mitte suure Euroopa kunstiajaloo k\u00fclge, vaid selle sisse. Seet\u00f5ttu on olnud oluline suhelda intensiivsemalt Euroopa antud perioodi kunstiloo kirjutuse osas oluliste n\u00e4ituspaikade ning kuraatoritega, mitte saata sihitult materjale igale poole.<\/p>\n\n\n\n
Poliitilistel, aga ka muudel p\u00f5hjustel (nt rahalistel) ei ole viimased sadakond aastat M\u00e4gi (ent taas: laiemalt kogu 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti) viimisega Euroopasse j\u00e4rjepidevalt olnud v\u00f5imalik tegeleda. Nii enne teist maailmas\u00f5da kui ka p\u00e4rast taasiseseisvumist on toimunud k\u00fcll Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi juhtimisel m\u00f5ned v\u00e4lisn\u00e4itused, ent puudu on olnud laiem riiklik strateegia, mis seaks kultuuri mitte deklaratiivselt, vaid sisuliselt Eesti v\u00e4lissidemete arendamisel olulisele kohale. T\u00e4nases olukorras tuleb r\u00f5hutada: sellel puuduj\u00e4\u00e4gil ei ole ainult kultuurilised, ajaloolised jne tagaj\u00e4rjed, vaid m\u00f5juj\u00e4lg ulatub selgelt ka meie julgeolekusse.<\/p>\n\n\n\n
Suures osas on SA tegevus olnud nende saja aasta jooksul tekkinud l\u00fcnkade ja t\u00fchikute t\u00e4itmine. N\u00e4iteks on ilmunud k\u00fcll mitmeid mahukaid Konrad M\u00e4gi loomingu k\u00e4sitlusi, neist silmatorkavaim Evi Pihlaku monograafia (1979). Paraku ajastust tingituna oli see vaid eesti keeles, inglise keeles oli lisatud \u00f5bluke res\u00fcmee ning piltide tr\u00fckikvaliteet oli n\u00f5ukogude ajale t\u00fc\u00fcpiliselt kehvake. Ka Maie Raitari koostatud mahuka albumi (2011) puhul tuleb m\u00e4rkida, et kahjuks oli see suunatud vaid eestikeelsele lugejale. Puudu on olnud ka ingliskeelne elulugu, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5ikv\u00f5imalikest muudest materjalidest inglise keeles, mis tutvustaksid mitte ainult Konrad M\u00e4gi, vaid laiemalt Eesti 20. sajandi esimese poole kunstiajaloo kontekste, autoreid, suundumusi. Samuti pole olnud kasv\u00f5i n\u00e4iteks korralikku dokumentaalfilmi ega isegi ingliskeelset tutvustust internetis, mist\u00f5ttu on olnud vajalik nende k\u00f5igiga tegeleda.<\/p>\n\n\n\n
SA tegutseb tihedas koost\u00f6\u00f6s ennek\u00f5ike Eesti, aga ka Tartu Kunstimuuseumiga. Kuid loomulikult ei saa ainult innuka tegevusega veel Euroopa kunstiajaloo uksi lahti muukida. Sellel teel on mitmeid takistusi. \u00dcheks k\u00f5ige l\u00f5ikavamaks on Eesti uurijate v\u00e4hesus. Asjatundjaid, kelle uurimistegevuse fookus oleks 20. sajandi esimesel poolel on napilt ning j\u00e4relkasv puudub pea t\u00e4ienisti ja seda juba aastaid. See t\u00e4hendab omakorda k\u00f5ikv\u00f5imalike k\u00f5neviiside nappust ja kokkukuivamist ning pol\u00fcloogi asemel monolooge, aga ka v\u00e4iksemat t\u00f6\u00f6j\u00f5udlust, kui oleks hea. Samuti ei ole v\u00f5imalik M\u00e4gi k\u00f5rvale t\u00f5sta teisi tolle perioodi autoreid, nii et oleks v\u00f5imalik moodustada laiap\u00f5hjalisem, mitmeharulisem ja seel\u00e4bi t\u00f5husam l\u00f6\u00f6girusikas, sest Konrad M\u00e4gi SA suudab ja saab tegeleda siiski ainult Konrad M\u00e4giga.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks n\u00f5uab igasugune v\u00e4lismaa-suunaline tegevus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ressursse. Ainu\u00fcksi viie aasta jooksul on SA kasutanud peaaegu 900 000 eurot (nt sel aastal 200 000 eurot), viimaks l\u00e4bi erinevaid tegevusi nii Eestis kui v\u00e4lismaal: n\u00e4ituste organiseerimine, raamatute ning kataloogide kirjastamine ja t\u00f5lkimine, kadunud teoste otsimine ja mitmete maalide ulatuslik restaureerimine, r\u00e4\u00e4kimata dokumentaalfilmidest, haridusprogrammidest, pidevalt t\u00e4ienevast kodulehest ja nii edasi. Ainu\u00fcksi selle aasta oktoobris avati SA organiseerimisel v\u00f5i toel kaks Konrad M\u00e4gi n\u00e4itust, anti v\u00e4lja graafiline romaan ning n\u00e4ituskataloog, toimus teatrilavastuse esietendus ja M\u00e4gile p\u00fchendatud kontsert, t\u00e4na leiab aset rahvusvaheline teaduskonverents, esitletakse postmarki ning antakse v\u00e4lja j\u00e4rjekordne SA aastapreemia ja \u00f5htul on ETV eetris esimene osa neljaosalisest M\u00e4gi loomingule p\u00fchendatud sarjast. <\/p>\n\n\n\n
Ent kui me j\u00e4tame praktilised takistused ja v\u00e4ljakutsed k\u00f5rvale, siis on M\u00e4gi loomingu viimisel Euroopa kunstiajalukku ka hoiakulised takistused. Need hoiakud on \u00fchelt poolt Euroopas, teiselt poolt aga Eestis.<\/p>\n\n\n\n
Konrad M\u00e4gi p\u00fcrgimine Euroopasse algas juba tema enda poolt ja on m\u00f5neti ka vastuoluline, sest Euroopasse j\u00f5udmine t\u00e4hendas mingil m\u00e4\u00e4ral justkui ka teatud identiteetidest loobumist. Nii v\u00e4ljendab ta korduvalt arvamust, et kunstnikuks on v\u00f5imalik saada ainult Pariisis. 1906. aasta augustis kirjutab ta: \u201eKui kuidagi otsaga Parisi saaks, oleks s\u00e4\u00e4l ennem n\u00e4lgimisega rahul, kui siin t\u00e4ie k\u00f5huga.\u201c S\u00fcgisel 1907 juba Pariisis olles: \u201eMa polegi veel teisi inimesi n\u00e4inud peale kunstnike. Nende seas on v\u00e4ga p\u00f5nevaid inimesi ning andekaid, kui ka ebameeldivaid ja andetuid. M\u00f5nikord unustad n\u00e4lja, kui nende inimeste keskel oled. Kuid n\u00e4lgitakse siin kohutavalt palju. Kuid need inimesed (meie k\u00f5ik) usuvad siiski helgesse tulevikku.\u201c Pool aastat hiljem: \u201eSaaks ma veel aastal t\u00f5siselt t\u00f6\u00f6tada, siis tuleval aastal, arvan, saaksin siin esineda. Siin, Pariisis, n\u00e4idatakse k\u00f5iksugu j\u00e4lkust ja muidugi on siin v\u00f5imalik n\u00e4idata k\u00f5ike, kuid ma ei saa siiski enne esineda, kui mul pole midagi v\u00e4hegi kaalukat ette n\u00e4idata.\u201c 1909. aasta novembris Norrast: \u201eMuu seas on mul m\u00f5te, kui [Aleksander] Tas[s]a toimetamises oma p\u00e4\u00e4le v\u00f5tab, midagi Parisi kevadise n\u00e4itusele saata s.o kui elu ja tervist on, st midagi tolleks ajaks teha saan.\u201c Sama aasta detsembris: \u201eKahju, et Parisis nii v\u00e4he aega sain olla, kus alati uus ja liikuv elu kunstis valitseb, kuna siin aga nagu maha maetud oled.\u201c Aasta hiljem: \u201eUsun siiski, et ma Pariisi ikka j\u00f5uan. Kui ei midagi paremat, siis p\u00e4\u00e4sen Pariisi surema.\u201c<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4bil\u00f6\u00f6gi nimel Euroopas muudab M\u00e4gi \u00fchel hetkel isegi oma signatuuri prantsusp\u00e4raseks. \u201eM\u00e4gi\u201c asemel hakkab ta kirjutama maalidele alla \u201eMaegui\u201c (t\u00e4na teame \u00fchte s\u00e4\u00e4rast maali, kuid arvestades, kui palju M\u00e4gi t\u00f6id on aastate jooksul kaduma l\u00e4inud, siis v\u00f5is neid t\u00f5en\u00e4oliselt olla rohkem).<\/p>\n\n\n\n
Kuid suurt l\u00e4bil\u00f6\u00f6ki Pariisis ei tule ja probleemiks ei ole siin sugugi kunst, vaid \u00fcks teatud hoiak. 1907. aasta detsembris kirjutab M\u00e4gi: \u201eVaat Pariisi kunstnikud ei pea meid Eurooplasteks ja tuletavad tihti meelde, et nemad on Eurooplased, aga meie \u201evenelased\u201c, see t\u00e4hendab meis on\u2026 [loetamatu] ja vene rahva hing, vaid nii vana [vanamoodne?], nagu k\u00f5ik, Venemaal.\u201c J\u00e4rgmise aasta septembris lisab ta: \u201e\u00dctle prantslasele, et sa eestlane oled, siis k\u00fcsib ta kohe, kas see rahvakene afrikas, v\u00f5i kuskil mujal asub\u2026\u201c<\/p>\n\n\n\n
1912. aastal esineb M\u00e4gi S\u00f5ltumatute salongis kolme maaliga. N\u00e4itust arvustades tuuakse \u00fches artiklis esile ka M\u00e4gi teosed. Ajakirjas Chronique des Arts ilmunud loos \u00f6eldakse aga j\u00e4rgmist: \u201eV\u00e4lisriikide kunstnikud l\u00e4htuvad vaguralt endistviisi meie p\u00f5him\u00f5tetest; paljudele meist on nad meeltm\u00f6\u00f6da seep\u00e4rast, et me leiame uhkusega nende teostes j\u00e4lgi omaendi \u00f5petustest; t\u00f5tt-\u00f6elda ei ole traditsioonid neile p\u00f5rmugi takistuseks; paljude jaoks nende seast on kunstiajaloo alguseks van Gogh ja Matisse; see on n\u00f5rkus ja samas ka tugevus; selle kaudu saab selgitust t\u00f5ik, et nad on meie uuenduste suhtes sedav\u00f5rd tundlikud, sedav\u00f5rd osavad neid m\u00f5istma ja sedav\u00f5rd altid neid j\u00e4ljendama.\u201c<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus ei olnud ainult Prantsusmaas. Kui M\u00e4gi esineb 1910. aasta kevadel Oslos v\u00e4ga mainekas Blomqkvisti kunstikaupluses, siis \u00f6eldakse arvustustes: \u201eVenelasel Konrad M\u00e4gil on hulk v\u00e4ikseid pilte, mis on mahlakate v\u00e4rvidega, originaalse tajuga, osaliselt pu\u00e4ntillistliku maneeriga teostatud\u201c (\u00d8rebladet) ja \u201e\u00dcks venelane, Konrad M\u00e4gi, eksponeerib m\u00f5ningaid v\u00e4ikseid \u00f5liet\u00fc\u00fcde Norra maastikest. Nad ei ole maneerlikkusest vabad ega paku erilist huvi\u201c (Morgenbladet).<\/p>\n\n\n\n
Seega moodustub huvitav mitmekordne kolonisatsiooniakt, kus kunstnik teisendab oma nime prantslastele meelep\u00e4raseks, et saada siis kiita selle eest, et ta j\u00e4ljendab prantslaste kunsti. Ja samas on selgelt n\u00e4ha, kuiv\u00f5rd enesekeskselt k\u00e4sitleb Euroopa kunstimaailm nn v\u00e4ikeste narratiivide esindajaid, suutes neis n\u00e4ha \u2013 kui neid \u00fcldse m\u00e4rgatakse \u2013 vaid suurte narratiivide armetuid peegeldusi. Sealjuures tuleb \u00f6elda, et n\u00f5ukogude ajal oli ka Eesti kunstiteaduse \u00fcheks strateegiliseks eesm\u00e4rgiks n\u00e4idata Eesti ja Euroopa kunstiajaloo sidemeid ning selle nimel joonistati v\u00e4lja Eesti kunsti Euroopast saadud m\u00f5jutused. T\u00e4nasel p\u00e4eval on aga ilmselt v\u00f5imalik n\u00e4idata rohkem Eesti kunsti isesust ja autonoomiat ning siin kasvanud autorite oman\u00e4olisust, mille moodustamisel m\u00e4ngisid rolli k\u00f5ikv\u00f5imalikud erinevad impulsid, milles Euroopa m\u00f5jutused olid vaid \u00fcks osa.<\/p>\n\n\n\n
Detsembris 1911 kirjutab M\u00e4gi: \u201eKui enne nii palju, palju armastasin Pariisi ja k\u00f5ike mis Pariisis on, siis on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik saanud musta v\u00e4rvi.\u201c Ta tuleb tagasi Eestisse ja rohkem peaaegu sada aastat \u00fckski Euroopa kunstimuuseum tema (ega \u00fchegi teise Eesti maalikunstniku) vastu aktiivset huvi ei tunne. K\u00fcsimus pole siin sugugi ainult Eestis, vaid n\u00e4iteks sama kinnitasid Ukraina kolleegid: Euroopa keskused ignoreerisid (ja suuresti ignoreerivad siiani) seda, mis Oderi j\u00f5est ida pool on loodud.<\/p>\n\n\n\n
Kui m\u00f5ned p\u00f5hjused on ehk isegi arusaadavad \u2013 muuseumitele tuleb palju pakkumisi, tundmatute kunstnike eksponeerimine on majanduslik risk, samuti on puudu terviklikum kontekst, kuhu paigutada \u00e4\u00e4realade autoreid \u2013, siis ennek\u00f5ike on tajutav siiski teatud kolonialistlik enesekesksus ja k\u00f5rkus. Ent kuni Euroopa defineerib ennast deklaratiivselt l\u00e4bi mitmekesisuse, seni lasub tal ka sisemine kohustus olla t\u00f5esti mitmekesine. Kuni ta seda ei ole, ei saa me ka r\u00e4\u00e4kida Euroopa kunstiajaloost, vaid ainult metropolide kunstiloost.<\/p>\n\n\n\n
Teiselt poolt v\u00f5ib aga k\u00fcsida, kas Eesti riigi hoiakud on olnud piisavad? Ja tuleb \u00f6elda, et kahjuks mitte. Riiklik strateegia, kus oleks n\u00e4idatud ja tehtud erinevad sammud, mis tuleb kultuuri tutvustamisel Euroopas teha, puudub. Rahasid on k\u00fcll eraldatud, kultuuriata\u0161eed annavad oma parima ja nii edasi, kuid seda, et kultuur oleks Eesti v\u00e4lispoliitikas mitte isegi kesksel, aga v\u00e4hemalt natukenegi defineeritud kujul tajutav, ei saa \u00f6elda. Kui avada Eesti V\u00e4lispoliitika Arengukava, mis n\u00e4eb ette tegevusi aastani 2030, siis on see 42 lehek\u00fclge paks. Majanduskoost\u00f6\u00f6le v\u00e4lisriikidega on p\u00fchendatud siin k\u00fcmme lehek\u00fclge, kultuurile on j\u00e4etud aga k\u00f5igest \u00fcks kantseliitlik \u00fcmarlause: \u201eToetame Eesti rikkaliku vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise kultuurip\u00e4randiga riigi mainet ning kultuurivahetuse ja kultuuridiplomaatiaga v\u00e4lispoliitika eesm\u00e4rkide saavutamist.\u201c See on k\u00f5ik. Mitte \u00fchtegi sisulist kirjeldust v\u00f5i konkreetset ettepanekut, r\u00e4\u00e4kimata laiema strateegia olemasolust ja t\u00e4psemate eesm\u00e4rkide s\u00f5nastamisest. Kultuur ei ole lihtsalt oluline ning seda n\u00e4hakse kitsalt kultuurilistes piirides, suutmata tajuda kultuuri potentsiaali olla v\u00e4gagi oluline ka k\u00f5ikv\u00f5imalike muude sidemete, seal hulgas julgeolekualaste hoiakute kujundamisel.<\/p>\n\n\n\n
Siinkohal v\u00f5iks v\u00f5rdluseks tuua Soome, mis p\u00e4rast 1917. aastal toimunud iseseisvumist otsustas just nimelt riiklikult luua endale teatud imid\u017ei, mis n\u00e4itaks Soomet millegi enamana kui riigina, kus joostakse kiiresti ja tehakse head v\u00f5id (umbes nagu praegu kujundatakse Eesti mainet ennek\u00f5ike l\u00e4bi toredate m\u00e4nnisalude ja k\u00e4bedate arvutite). Selle nimel pandi rohkem r\u00f5hku kultuurile, eriti helilooja Jean Sibeliuse loomingu tutvustamisele, kusjuures oluline on m\u00e4rkida, et seda ei j\u00e4etud kitsalt kultuuriinstitutsioonide \u00fclesandeks, vaid kohe algusest peale oli r\u00f5hk v\u00e4lisministeeriumil ja saatkondadel. Lisatuge pakkus 1921. aastal parlamendis vastu v\u00f5etud m\u00e4\u00e4rus, millega m\u00e4\u00e4rati eraldi summad Soome kunsti ja muusika tutvustamisele Euroopas.<\/p>\n\n\n\n
Eesti riik ei tunne t\u00e4na piisavat huvi liita end kultuuriliselt tugevamalt Euroopa k\u00fclge. Mitte ainult v\u00e4lisministeeriumi, vaid ka teiste riiklike institutsioonide ja v\u00f5imuesindajate v\u00e4lissuhtluses on kultuur \u00fcpris teisej\u00e4rgulisel kohal, sest m\u00f5ttemustrid on paraku s\u00e4\u00e4rased.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme m\u00e4rkis hiljuti: \u201eKui riik kultuuri eksporti ei panusta, muutub Eesti kiirelt kultuuriliseks provintsiks.\u201c See vastab kahtlemata t\u00f5ele. Kuid siia v\u00f5iks juurde joonistada veel \u00fche laiema p\u00f5hjuse, miks Eesti riiklikud hoiakud peaksid muutuma.<\/p>\n\n\n\n
Selle aasta m\u00e4rtsis k\u00e4isin ma Kiievis ja veetsin seal n\u00e4dala. Ukraina \u00f5hut\u00f5rje t\u00f6\u00f6tas n\u00fc\u00fcd paremini. Erinevalt eelmisest korrast ei olnud \u00f6ises linnas kuulda enam plahvatusi, kui venelaste droonid elumajadesse lendasid. See ei t\u00e4henda, et venelased poleks \u00fcritanud. Iga p\u00e4ev hakkas Kiievi kesklinnas t\u00f6\u00f6le \u00f5huh\u00e4ire, mille pikad teravad undamised peletasid peaaegu k\u00f5ik inimesed t\u00e4navatelt ja v\u00e4ljakutelt alla tunnelitesse, keldritesse ning metroojaamadesse. Nii juhtus j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest, vahel oli kahe h\u00e4ire vahe k\u00f5igest pool tundi, vahel paar tundi. See oli lakkamatu.<\/p>\n\n\n\n
Kuid nagu \u00f6eldud, Ukraina \u00f5hut\u00f5rje t\u00f6\u00f6tas n\u00fc\u00fcd paremini. Erinevad liitlased, seal hulgas Saksamaa, olid tarninud neile vajalikke \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme. T\u00f5si, neid s\u00fcsteeme oli oodatud s\u00f5ja algusest saadik, kuid neid ei tulnud ega tulnud. Kui ma olin eelmise aasta oktoobris Kiievis, hakkas \u00f5huh\u00e4ire kostma just siis, kui pidin intervjueerima Ukraina v\u00e4lisministrit Dmitr\u00f5 Kulebat. Me kohtusime, kuid mitte tema kabinetis, vaid v\u00e4lisministeeriumi keldris mitu korrust maa all. Sinna keldrisse olid kogunenud v\u00e4lisministeeriumi t\u00f6\u00f6tajad, kes seisid kannatlikult keset suuri poolroostes keskk\u00fcttetorusid, katkiseid riiuleid ja metallist toole. K\u00f5ik olid rahulikud. Nad teadsid, et peavad seal olema, sest eelmisel p\u00e4eval oli venelaste droon tabanud \u00fcht elumaja ja tapnud kaks noort inimest, kes magasid teineteise kaisus. Naine oli kuuendat kuud lapseootel.<\/p>\n\n\n\n
Kui ma Kuleba vastas keset toruder\u00e4gastikku maha istusin ja k\u00fcsisin, kas Saksamaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem oleks need noored inimesed p\u00e4\u00e4stnud, vastas ta kiiresti: muidugi. Kui ma k\u00fcsisin, miks Saksamaa pole siiamaani neid s\u00fcsteeme tarninud, ei osanud ta kohe vastata. Kuid nii tema kui teiste ukrainlaste jutust koorus v\u00e4lja \u00fcks lihtne t\u00f5demus: Euroopa ei arvanud, et Ukraina on Euroopa. Geograafiliselt muidugi. Majanduslikult v\u00f5ib-olla ka, ja v\u00f5ib-olla isegi poliitiliselt. Kuid Euroopa ei pidanud Ukrainat enda osaks ennek\u00f5ike kultuuriliselt.<\/p>\n\n\n\n
Pool aastat tagasi intervjueerisin ma mitmeid Ukraina muuseumijuhte ja kuraatoreid. Nad tunnistasid k\u00f5ik, et kui 1990ndatel Ukraina iseseisvus, siis ei tegelenud peaaegu mitte keegi Ukraina kultuuri ekspordiga ja tulemused paraku olid katastroofilised. Esmalt v\u00f5tsid venelased suure osa Ukraina kultuuriajaloost endale. Nad hakkasid suurte rahadega korraldama Euroopas n\u00e4ituseid, avaldama katalooge ja korraldama teaduskonverentse, kus v\u00e4ideti, et Ukraina 20. sajandi alguse avangardkunstnikud ei olnud Ukraina avangard, vaid Vene avangard. Kiiresti kaaperdati endale see, mida Ukraina pidas enda omaks ja mis oli m\u00f5jutanud omal ajal v\u00e4ga tugevalt ka Euroopa kultuuriajalugu. N\u00fc\u00fcd seda enam polnud.<\/p>\n\n\n\n
Ent k\u00fcsimus ei ole ainult venelastes. Ukrainlased tunnistasid, et nemad ise ei n\u00e4inud piisavalt vaeva. Polnud piisavalt raha, aga ennek\u00f5ike polnud piisavalt tahet. K\u00f5ik tundus olulisem kui see, et korraldada m\u00f5ni Ukraina kunsti n\u00e4itus Br\u00fcsselis v\u00f5i Berliinis. Jah, n\u00e4ituseid t\u00f5epoolest toimus, kuid s\u00e4\u00e4rastes linnades nagu Winnipeg, Toulouse ja Zagreb. Need on toredad linnad, aga mitte piisavalt m\u00f5jukad, et otsustajad tajuksid: Ukraina kunst on t\u00e4htis. Ja see on osa Euroopast.<\/p>\n\n\n\n
Ukrainlased tunnistasid n\u00fc\u00fcd, et nad tegid vea. Kui nad oleksid rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud kultuuri ekspordile, oleks palju varem hakatud Ukrainat pidama Euroopaks, sest Euroopas on otsustajate ringile isiklik kultuuriline kogemus m\u00e4rksa olulisem kui n\u00e4iteks Eestis. Riigijuhid ja tippametnikud on harjunud lapsep\u00f5lves kultuuriliste elamustega ja see, mis nendeni j\u00f5uab, kujundab ka tugevalt nende maailmavaadet.<\/p>\n\n\n\n
Muidugi, Eesti ongi v\u00e4ike. K\u00f5ike ei j\u00f5ua ja inimesed on \u00fclekoormatud. Kuid meile tundub, et kuni riiklikult ei s\u00f5nastata t\u00f5esti tahtmist, et kultuur on oluline, siis senikaua mitte midagi selles suunas ei tehtagi. Mille taha see j\u00e4\u00e4b?<\/p>\n\n\n\n
Ma arvan, see j\u00e4\u00e4b suuresti selle taha, et t\u00e4nastel otsustajatel on v\u00e4hemalt kujutava kunsti alal \u00fcpris \u00f5huke isiklik kogemus. Kujutav kunst on Eestis alati olnud v\u00e4hem hinnas ja esil kui teater, kirjandus v\u00f5i muusika. Sellega ei saadud juba sada aastat tagasi eriti h\u00e4sti kontakti, kuid kunst on j\u00e4\u00e4nud v\u00f5\u00f5ramaks kui n\u00e4iteks teater siiamaani.<\/p>\n\n\n\n
See t\u00f5demus on \u00e4ra m\u00e4\u00e4ranud ka Konrad M\u00e4gi Sihtasutuse teise peamise tegevussuuna. Selleks, et Konrad M\u00e4gi looming ja l\u00e4bi tema Eesti vanem kunstiajalugu kirjutataks Euroopa kunstilukku, peame tegelema paralleelselt kahe suunaga korraga. Peame tegema M\u00e4gi loomingut tuttavamaks Euroopale. Aga kuhugi ei ole kadunud vajadus teha sedasama ka Eestis.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nan.
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eero Epner Konrad M\u00e4gi SA alustas tegevust 2018. aastal ning on seadnud endale kaks laiemat tegevussuunda. Esiteks Konrad M\u00e4gi (aga tema kaudu laiemalt 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti) tutvustamine ja populariseerimine Eestis. Teiseks: M\u00e4gi (aga tema kaudu laiemalt 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti) viimine Euroopa vaatajani. Viimase eesm\u00e4rgi puhul on omakorda sihik natuke… <\/p>\n