Nils Ohlsen<\/p>\n\n\n\n
Konrad M\u00e4gi loomingust on praeguseks teada ligikaudu 50 L\u00e4\u00e4nemere motiividega maali. Saaremaale reisis ta esimest korda 1913. aasta suvel meditsiinilistel p\u00f5hjustel, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes aga avaldas seal viibimine olulist m\u00f5ju tema kunstile. Juba j\u00e4rgmisel suvel oli ta Saaremaal tagasi. <\/p>\n\n\n\n
Need kaks mere \u00e4\u00e4res veedetud suve, 1913 ja 1914, olid tema loomingus \u00fched t\u00e4htsaimad ja intensiivseimad perioodid. Mitmed Saaremaal ja selle v\u00e4ikesel, silmatorkava majakaga naabersaarel Vilsandil maalitud teosed kuuluvad praeguseks M\u00e4gi meistriteoste hulka. L\u00e4\u00e4nemere teema M\u00e4gi loomingus v\u00f5tavad kokku m\u00f5ned hilisemad Kloogal valminud t\u00f6\u00f6d. <\/p>\n\n\n\n
Oma kontrastsete pintslit\u00f5mmetega on M\u00e4gi L\u00e4\u00e4nemere pildid stiili poolest k\u00f5ige l\u00e4hemal ilmselt Piet Mondriani varajastele rannamaastikele.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolevas ettekandes \u00fcritan ma aga seostada M\u00e4gi L\u00e4\u00e4nemere temaatikat hoopis Saksa kunstniker\u00fchmitusega Die Br\u00fccke (Sild). Noored kunstnikud lahkusid suurlinnadest Dresdenist ja Berliinist vahetult enne esimest maailmas\u00f5da ning leidsid t\u00e4iesti uusi motiive L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rsetelt rikkumata randadelt. T\u00e4nap\u00e4eval kuuluvad need teosed Saksa ekspressionismi kaanonisse.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Die Br\u00fccke<\/strong><\/p>\n\n\n\n Die Br\u00fccke koosnes reast kunstnikest, keda peetakse olulisteks ekspressionismi esindajateks ja klassikalise modernismi teerajajateks. R\u00fchmituse asutajateks 1905. aastal olid neli Dresdeni arhitektuuritudengit: Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff. Die Br\u00fccke l\u00f5petas tegevuse 1913. aasta mais Berliinis, ent selle m\u00f5ju Saksa ekspressionismi arengule kestis kauemgi. R\u00fchmitusse kuulusid veel Max Pechstein, Otto Mueller ja Cuno Amiet ning l\u00fchikest aega ka Emil Nolde ja Kees van Dongen.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Rannad<\/strong><\/p>\n\n\n\n Oma 1906. aasta manifestis<\/strong> kirjutasid Br\u00fccke kunstnikud:<\/p>\n\n\n\n \u201eUsuga nii uue p\u00f5lvkonna loojatesse kui (loomingu) nautijatesse kutsume me \u00fcles kogu noorsugu. Noortena, kelle kanda on tulevik, tahame me vabalt tegutseda ja vabaduses elada vastandina vanematele, etableerunud j\u00f5ududele. Iga\u00fcks, kes vahetult ja t\u00f5etruult v\u00e4ljendab seda, mida tal on tung luua, kuulub meiega kokku.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n See \u201evahetu ja t\u00f5etruu looming\u201c ilmneb muuhulgas nende L\u00e4\u00e4nemerd kujutavatest piltides. Die Br\u00fccke kunstnike p\u00f6\u00f6rdumine suurlinnadest L\u00e4\u00e4nemere randadele on oluline n\u00e4htus Saksa ekspressionismis. Minu eesm\u00e4rgiks on uurida, kas ka M\u00e4giga seoses saab r\u00e4\u00e4kida samast \u00a0fenomenist. Me teame, et Pariisi v\u00f5i Itaaliasse saamiseks pidi ta mitu p\u00e4eva l\u00e4bi Saksamaa reisima. On v\u00f5imalik, et Berliinis, Hamburgis, Dresdenis v\u00f5i M\u00fcnchenis viibides k\u00fclastas ta n\u00e4itusi ja v\u00f5is sattuda n\u00e4gema ka m\u00f5nd Br\u00fccke n\u00e4itust.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Turism<\/strong><\/p>\n\n\n\n Juba 20. sajandi algusaastateks oli turism Saksamaa L\u00e4\u00e4nemere rannikul h\u00e4sti arenenud. Raudteed, hotellid, suplusasutused meelitasid j\u00e4rjest laiemaid \u00fchiskonnagruppe reisima \u201esuvisesse v\u00e4rskusesse\u201c (sks k Sommerfrische<\/em>). T\u00e4nu paremale eluj\u00e4rjele, t\u00f6\u00f6lisklassile antud suurematele \u00f5igustele ja teadlikkusele meres ujumise kasulikkusest tervisele muutusid L\u00e4\u00e4nemere kuurordid j\u00e4rjest populaarsemaks. Sinna juurde kuulus ka s\u00e4\u00e4rane ravi nagu oli m\u00e4\u00e4ratud M\u00e4gile Saaremaal.<\/p>\n\n\n\n Suplusenaudingud keiserlikul Saksamaal erinesid aga oluliselt sellest, mida me t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istame mere\u00e4\u00e4rse puhkusena. Nii n\u00e4iteks kirjutas 1914. aastal Travem\u00fcnde linnas oma p\u00e4evikusse kirjanik Franz Kafka: \u201eP\u00e4rastl\u00f5una rannal. Paljaste jalgade t\u00f5ttu nimetati mind ebas\u00fcndsaks.\u201c<\/p>\n\n\n\n Kehalise vabaduse suhtes kehtisid v\u00e4ga ranged reeglid, mis puudutasid palja ihu v\u00f5i isegi jalgade n\u00e4itamist, nagu eespool juttu oli, riiete vahetamist, vees ja rannas k\u00e4itumist. Die Br\u00fccke liikmed aga otsisid midagi hoopis muud kui nendel fotodel n\u00e4htu. Kaugel eemal akadeemiatest ja suurlinnadest otsisid nad puutumata paiku, kus nad saaksid kujutada paljaid kehi koosk\u00f5las loodusega. Nende n\u00e4gemuses eksisteeris t\u00e4iuslik harmoonia suplemise, nudismi ja kunstiloomingu vahel, inimese ja looduse vahel, mis oli aga ametlikes ujumiskohtades rangelt keelatud.<\/p>\n\n\n\n Mainiksin siinkohal Paul Gauguinilt saadud inspiratsiooni, kes reisis Tahitile 1893\u201394 ja avastas seal oma loomeparadiisi. 1908 eksponeeriti Gauguini kunsti esmakordselt Saksamaal. \u00a0Max Pechstein ja Emil Nolde j\u00e4rgisid tema eeskuju 1913 ja 1914, kui l\u00e4ksid otsima seda L\u00f5unamere paradiisi, mille Gauguin oli toonud moodsasse kunsti.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Erinevused ja sarnasused<\/strong><\/p>\n\n\n\n Veelgi enam, see ideaal oli vastuolus esimese maailmas\u00f5ja eelse tegelikkusega Saksamaal, mida iseloomustas tehnilis-industriaalne murrang igap\u00e4evaelus, kiirus, uued kommunikatsiooni- ja transpordivahendid, ning ennek\u00f5ike relvastumine.<\/p>\n\n\n\n Saanud inspiratsiooni Euroopa kunstnike kolooniatest, mis eksisteerisid juba 1880. aastatel, kujutasid Br\u00fccke kunstnike viibimised L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res endast vastureaktsiooni toonasele massikultuurile. <\/p>\n\n\n\n Ent asugem asja juurde: M\u00e4gi L\u00e4\u00e4nemere maalide ja Die Br\u00fccke kunstnike samateemaliste teoste vahel on olulisi erinevusi. Ernst Ludwig Kirchneri, Karl Schmidt-Rottlufi, Max Pechsteini ja Erich Heckeli jaoks oli \u201ealasti inimese kujutamine looduses\u201c nende kunsti keskne teema, nagu sai eespool k\u00e4sitletud. Nad tahtsid liita inimese ja looduse \u00fcheks harmooniliseks tervikuks. M\u00e4gi L\u00e4\u00e4nemere maalidelt me s\u00e4\u00e4rast t\u00e4helepanu inimesele ei leia, kuid seal kujutatud \u00fcksildaste majakate, h\u00fcttide ja kalapaatide p\u00f5hjal v\u00f5ime arvata, et ka tema viitab inimese suhtele mere\u00e4\u00e4rse loodusega ajatus milj\u00f6\u00f6s. <\/p>\n\n\n\n Just Br\u00fccke kunstnike L\u00e4\u00e4nemere randu kujutavates maalides leidub mitmeid paralleele M\u00e4gi maalidega. Nagu selgub, leidsid nii M\u00e4gi kui Die Br\u00fccke kunstnikud tee L\u00e4\u00e4nemere eraldatud randadele, kuna neil olid sarnased loomingulised vajadused ning ka sarnane sotsiaalne areng.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Emil Nolde<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nolde oli Die Br\u00fccke liige kuus kuud 1906. aastal. Ta oli r\u00fchmituse \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmetest ligikaudu 15 aastat vanem. Ta oli esimene Saksa ekspressionist, kes leidis oma teoste jaoks motiive L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rest, t\u00e4psemalt Alsi saarelt, mis tol ajal kuulus Saksamaale (ja kandis nime Alsen), praegu aga Taanile. Tema maalilaadile on omased kontrastsed pintsliga t\u00f5mmatud v\u00e4rvilaigud.<\/p>\n\n\n\n Ka M\u00e4gile on omane maastiku lahustumine erksav\u00e4rvilistes pintslit\u00f5mmetes. Taevas, silmapiir ja rannajoon on \u00fcksteisest vaevu eristatavad. K\u00f5ik tuksleb puhtas v\u00e4rvis. Pildistruktuur tundub M\u00e4gil siiski rohkem hillitsetud ja s\u00fcsteemne, Nolde maalid on ekspressiivsemad ja impulsiivsemad. Olulised on ka pilved, mis nii Nolde kui M\u00e4gi maalides t\u00e4idavad t\u00e4iesti iseseisvat aktiivset rolli.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ernst Ludwig Kirchner<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4ikeses Staberhuki k\u00fclas Fehmarni saare idatipus valmis ligi pool Kirchneri 1912\/13 aasta mahukast loomingust. Hoolimata ekspressiivsest maalilaadist on kujutatud paigad t\u00e4naseni h\u00f5lpsasti \u00e4ratuntavad. Paljud Kirchneri Fehmarni maastikud on tuvastatavad t\u00e4nu sealsetele randadele omastele r\u00e4ndrahnudele. <\/p>\n\n\n\n Tema kesksete motiivide seas on saare idaosas asuv silmatorkav majakas ning sageli ka ookeani kaarduv silmapiir, mis viitab kunstniku soovile haarata terve maailm v\u00e4ikesesse osasse maastikust.<\/p>\n\n\n\n Mis puutub motiividesse nagu lahesopid ja paadid, siis on Kirchneri pildid v\u00f5rreldavad M\u00e4gi maalidega. P\u00e4ike ja dramaatiline punane taevas on samuti kaht kunstnikku \u00fchendavad elemendid. Lisaks paeluvad m\u00f5lemaid kaljud eemal merel oleva paadiga, m\u00f5lemad armastavad kujutada taimestikku ja otse rannal olevaid rahne ning kumbki on kujutanud oma saarel olevaid maju ekspressiivselt hoogsas laadis. \u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Max Pechstein<\/strong><\/p>\n\n\n\n Juba 1909. aastal avastas Max Pechstein v\u00e4ikese Niddeni kalurik\u00fcla Kura s\u00e4\u00e4rel Ida-Preisimaal, praeguses Leedus. Ehkki Pechstein kasutas laiemaid pintslit\u00f5mbeid kui M\u00e4gi, on kahe kunstniku motiivides palju sarnast.<\/p>\n\n\n\n Taaskord on k\u00f5ige l\u00e4hedasemaks paralleeliks kahe kunstniku t\u00f6\u00f6des v\u00e4ikesed kalapaadid rannal ja rannal\u00e4hedases vees. Nagu Kirchneril, m\u00e4ngib ka Pechsteinil p\u00e4ike keskset, universaalset rolli, meenutades n\u00f5nda van Goghi t\u00f6id. <\/p>\n\n\n\n On v\u00f5imalik, et M\u00e4gi kohtus Max Pechsteiniga Pariisis 1907. aastal, ent pole teada, kas nad ka hiljem omavahel suhtlesid.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Karl Schmidt-Rottluff<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pechsteini soovitusel tuli Niddenisse 1913. aastal veel \u00fcks r\u00fchmituse liige \u2013 Karl Schmidt-Rottluff.<\/p>\n\n\n\n Tema esimesed meremaalid aastast 1906, mil ta k\u00fclastas Emil Noldet Alsi saarel, on v\u00f5rreldavad M\u00e4gi Vilsandi rannamaastikega ning ka varjulises lahesopis olevad kalapaadid k\u00f6itsid Schmidt-Rottluffi kui motiiv. \u00a0<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Erich Heckel<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks j\u00f5uame Erich Heckelini, kes 1912. aastal valis oma L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rseks suvituskohaks tillukese Osterholzi k\u00fcla Flensburgi fjordi \u00e4\u00e4res. <\/p>\n\n\n\n Sarnaselt M\u00e4gile maalis Heckel korduvalt erinevaid perspektiivvaateid kaljudest. Teatavaid sarnasusi leiab ka M\u00e4gi maalilaadi ja Heckeli kujutatud puuder\u00fchmade ning dramaatiliste pilvedega ilmestatud taeva vahel.<\/p>\n\n\n\n Kaht kunstnikku seob k\u00f5ige enam just apokal\u00fcptilisena m\u00f5juv taevas nende t\u00f6\u00f6des. M\u00f5lemad on andnud dramaatilistele pilver\u00fcnkadele oma t\u00f6\u00f6des peaaegu kristalliliselt prismaatilise v\u00e4limuse.<\/p>\n\n\n\n Nende v\u00f5rdlustega l\u00f5petame oma r\u00e4nnaku m\u00f6\u00f6da L\u00e4\u00e4nemere rannikut. Enne kokkuv\u00f5tteni j\u00f5udmist tahaksin aga teha v\u00e4ikese ekskursiooni Alpidesse.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Davos – Oberstdorf<\/strong><\/p>\n\n\n\n Siin, v\u00e4ikeses alpik\u00fclas Davosi l\u00e4hedal elas Ernst Ludwig Kirchner aastast 1917. P\u00e4rast vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist kokkuvarisemist s\u00f5durina esimeses maailmas\u00f5jas oli siinne eraldatud m\u00e4gik\u00fcla tema pelgupaik, kus ta elas kuni enesetapuni 1933. aastal.<\/p>\n\n\n\n Oberstdorfis, vaid 160 km kaugusel Davosist, viibis M\u00e4gi 1922. aastal sanatooriumis, mis andis talle ainest m\u00f5nedeks tema k\u00f5ige p\u00f5nevamateks maalideks.<\/p>\n\n\n\n Kirchneri ja M\u00e4gi panoraamsed m\u00e4gesid ja metsi kujutavad maalid 1920. aastate algusest on m\u00f5neski m\u00f5ttes h\u00e4mmastavalt sarnased: m\u00f5lema kunstniku t\u00f6id iseloomustavad ekspressiivne maalilaad, puhta v\u00e4rvi kasutamine ja \u00e4\u00e4rmiselt vaba abstraheerimine. <\/p>\n\n\n\n M\u00e4gi pintslit\u00f5mbed on n\u00fc\u00fcd ekspressiivsemad ning vorm seel\u00e4bi lahustunum, andes igale \u00fcksikule pintslit\u00f5mbele rohkem autonoomsust. <\/p>\n\n\n\n Seda paralleeli meeles pidades l\u00e4heme korraks veel tagasi L\u00e4\u00e4nemere piltide juurde.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu jaoks oli oluline leida motiive, meeleolusid ja perspektiive, mis annavad tunnistust M\u00e4gi loomingu l\u00e4hedasest seotusest just Die Br\u00fccke kunstnikega.<\/p>\n\n\n\n Me n\u00e4eme, et M\u00e4gi Saarema, Vilsandi ning hiljem Klooga ranna maastikud sobituvad n\u00e4htusega, mis oli v\u00e4gagi levinud Saksa ekspressionismis vahetult enne esimest maailmas\u00f5da: idealiseeritud harmoonia kujutamine inimese ja maailma vahel. Ehkki M\u00e4gi L\u00e4\u00e4nemere maastikes inimfiguure ei kohta, on tema \u00fcksildaste majakate ja rannale j\u00e4etud paatidega piltide s\u00f5num \u00fcsna sarnane.<\/p>\n\n\n\n M\u00e4gi 1913\/14 loodud L\u00e4\u00e4nemere maastikud on seega osa ekspressionismile omasest n\u00e4htusest, mis on seotud kunstniku p\u00f5genemisega kodanlike tavade ja linnaelu eest ning inimese ja looduse vahelise universaalse koosk\u00f5la otsingutega. See igatsus j\u00f5udis maalidesse, milles kunstnikku loodusega silmitsi seistes vallanud emotsioonid on leidnud vahetut v\u00e4ljendamist.<\/p>\n\n\n\n Alates 1. augustist 1914, vahetult p\u00e4rast esimene maailmas\u00f5ja puhkemist, oli kunstnikel ligip\u00e4\u00e4s nendesse mere\u00e4\u00e4rsetesse paradiisidesse keelatud. Saksamaa rannad \u2013 ning t\u00f5en\u00e4oliselt ka Eesti omad \u2013 kuulutati piiratud juurdep\u00e4\u00e4suga julgeolekualadeks ning kunstnikud olid sunnitud oma loodusl\u00e4heduse oaasidest ummisjalu p\u00f5genema.<\/p>\n\n\n\n Oleks suurep\u00e4rane, kui edasine teadust\u00f6\u00f6 tooks p\u00e4evavalgele veelgi t\u00f5endeid M\u00e4gi sidemete kohta Saksa ekspressionismiga. <\/p>\n\n\n\n L\u00e4\u00e4nemere motiivid loovad selleks hea l\u00e4htekoha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Nils Ohlsen Konrad M\u00e4gi loomingust on praeguseks teada ligikaudu 50 L\u00e4\u00e4nemere motiividega maali. Saaremaale reisis ta esimest korda 1913. aasta suvel meditsiinilistel p\u00f5hjustel, l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes aga avaldas seal viibimine olulist m\u00f5ju tema kunstile. Juba j\u00e4rgmisel suvel oli ta Saaremaal tagasi. Need kaks mere \u00e4\u00e4res veedetud suve, 1913 ja 1914, olid tema loomingus \u00fched t\u00e4htsaimad ja… <\/p>\n