{"id":4450,"date":"2023-12-08T14:06:53","date_gmt":"2023-12-08T14:06:53","guid":{"rendered":"https:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=4450"},"modified":"2023-12-08T14:11:18","modified_gmt":"2023-12-08T14:11:18","slug":"pildiruum-ja-sisemine-vaataja-romantism-ja-modernism-konrad-magi-maastikes-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/pildiruum-ja-sisemine-vaataja-romantism-ja-modernism-konrad-magi-maastikes-2\/","title":{"rendered":"Pildiruum ja sisemine vaataja. Romantism ja modernism Konrad M\u00e4gi maastikes"},"content":{"rendered":"\n

Timo Huusko<\/p>\n\n\n\n

1907. aasta l\u00f5pus Pariisist August Vesantole Helsingisse saadetud kirjas mainib Konrad M\u00e4gi, kuidas talle olid meenunud \u00fche Poola luuletaja v\u00e4rsiread:   <\/p>\n\n\n\n

\u201eOo, selle vaese maa poeg,<\/p>\n\n\n\n

See kes kohisevailt p\u00f5ldudelt<\/p>\n\n\n\n

Korjas kokku selle imelikult \u00e4revusseajava m\u00fchina<\/p>\n\n\n\n

ja viis ta oma laulude ja m\u00f5tete ilma.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel kinnitas M\u00e4gi veel retooriliselt \u00fcle: \u201eT\u00e4hendab, tegu on t\u00f5elise luuletajaga, kes korjab p\u00f5ldudelt \u201em\u00fchinat\u201c. On ju hea?\u201c<\/p>\n\n\n\n

Tolleks hetkeks teati, et M\u00e4gil olid eelneval suvel valminud Ahvenamaal m\u00f5ned maalid, aga \u201e\u00e4revusseajava m\u00fchina korjamine kohisevailt p\u00f5ldudelt\u201c kirjeldab \u00fcsnagi k\u00f5ikeh\u00f5lmavalt tema kunsti p\u00f5hiprintsiipi. Allegooriana t\u00e4hendas rahutukstegeva m\u00fchina viimine kunsti muidugi looduselamuse v\u00e4ljendamist kunstiteose kaudu. M\u00e4gi vajadus kujutada loodust l\u00e4bi oma tundemaailma filtri oli nii tugev, et loodus n\u00e4is talle kohati lausa jumalusena. Eriti p\u00f5hjamaine loodus oma v\u00f5imsuses panin teda tundma end n\u00f5rgana, aga samas meenus talle Ahvenamaal olles, et inimese hing on siiski nii suur, et see v\u00f5ib luua endale uusi maailmu. J\u00f5udnud j\u00e4rgmise, 1907. aasta l\u00f5pus Pariisi, lisas ta sellele m\u00f5ttele veel t\u00f5demuse, et hinge tarvis on kunstniku k\u00e4sutuses kehatu, ruumitu ja v\u00e4ljaspool aega eksisteeriv asjade olemus.<\/p>\n\n\n\n

Inimese ja looduse suhe \u00fchendab M\u00e4gi romantismist l\u00e4htuva maalitraditsiooniga, ning ka m\u00f5ningad talle omased pildiruumi elemendid on p\u00e4rit romantismiajastu kunstist. \u00dcheks selliseks elemendiks on maali vaatepunkt, millega vaatajat otsekui ahvatletakse maastikku sisenema ja maalil kujutatud looduselamust kogema. Ajastutruu ja modernistlikele p\u00fcrgimustele omane tundub olevat M\u00e4gi teostes ilmnev omap\u00e4rane primitiivne eluj\u00f5ud ja kunstnikuks olemist iseloomustav kangelaslikkuse ja kannatuse dualism. Romantismi modernismiga \u00fchendavaks sillaks oli tema arusaamise j\u00e4rgi usk sellesse, et rahu on v\u00f5imalik leida vaid kunstis.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sitlen oma ettekandes M\u00e4gi tundek\u00fcllast kunsti ning seda, kuidas tema teostes kajastuvad tema m\u00f5tted ja kunstnikukuvand. Keskendun kolmele aspektile: tundeelamuse \u00fclekandele, nietzscheliku tahteinimese ja kannatava kunstniku kuvandi vahelisele duaalsusele ning p\u00f5hjamaise kunsti ideele ja selle t\u00e4hendusele M\u00e4gi loomingus.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4medalt \u00fcldistades v\u00f5ib \u00f6elda, et M\u00e4gi maastikud jagunevad ruumilise kompositsiooni m\u00f5ttes kahte r\u00fchma. \u00dchtedes neist on selgelt olemas s\u00fcgavuse illusioon ja maastikku sisse ehitatud vaatepunkt, kuhu lisaks teose loonud kunstnikule saab ka vaataja end maastikku imetlema m\u00f5elda. Teise kompositsioonir\u00fchma kuuluvad maastikud on sirgjoonelisemad: vaataja justkui asetatakse p\u00fcstloodi t\u00f5stetud s\u00fcgavusm\u00f5\u00f5tmega ning r\u00f5hutatult kahem\u00f5\u00f5tmelise stiliseeritud maastiku ette. K\u00f5rval olevast pildist aimub, et M\u00e4gi kasutas neid v\u00f5tteid vahelduva eduga juba aastail 1908\u20131910 maalitud Norra maastikes.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

On ilmne, et vahelduvad pinnavormid \u2013 mis tundusid M\u00e4gile ka natuke tuttavlikud \u2013  tekitasid temas tugevaid tundeelamusi. J\u00f5udnud Ahvenamaalt ja Helsingist lahkumise j\u00e4rel Pariisi, kirjutas ta 1907. aastal oma \u00fc\u00fcrikorteri peremehe t\u00fctrele Anni Vesantole:<\/p>\n\n\n\n

\u201eMina olen P\u00f5hjamaa poeg ja k\u00f5ik, mis minus on, pole muud kui osa meie rahvast ja loodusest. Kus iganes ma viibin, P\u00f5hjala j\u00e4\u00e4b minu kodumaaks (laiemas t\u00e4henduses). Mulle meeldib nukralt karm p\u00f5hjamaine loodus, ere p\u00e4ikeses\u00e4ra, mida n\u00e4eb palju kohalike kunstnike t\u00f6\u00f6des.\u201c<\/p>\n\n\n\n

See n\u00e4gemus on otseselt rahvusromantiline, r\u00f5hutades maastiku ja meelelaadi \u00fchtsust. Looduse ja inimese samav\u00e4\u00e4rsus v\u00f5i looduse ja meele \u00fchtsus oli Saksa varajase romantismi ideaal, mida r\u00f5hutas eriti Friedrich Schiller ning mis realiseerus transtsendentsusena Caspar David Friedrichi maalides.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5te looduse \u00fclekandmisest maastikuks ja meele osaks, oma teadvuse kehastuseks ja identiteedi alustoeks on p\u00e4rit muidugi juba varasemast perioodist, v\u00e4hemalt 17. sajandist, nagu Svetlana Alpers on Hollandi 17. sajandi maastikumaali ja kartograafia \u00fchisjooni k\u00e4sitlevas uurimuses t\u00f5denud.  Saksa romantism m\u00f5jutas ka Eesti 19. sajandi l\u00f5pu rahvuslikku m\u00f5tlemist, aga mul puudub info M\u00e4gi suhtumisest sellesse. V\u00f5ib oletada, et lisaks Soome kunstile oli ta kursis ka P\u00f5hjamaade \u201emeeleolumaastikega\u201c, rootsi keeles St\u00e4mningslandskapet<\/em>, mille p\u00f5hiprintsiibiks oli kunstniku ja looduse omavaheline pidev vastastikune m\u00f5ju ehk looduse toime kunstniku meeleseisundile ja omakorda meeleseisundi v\u00e4ljendamine kunstis.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Inimesi kohtab Konrad M\u00e4gi maastikes harva, kuid m\u00f5nes teoses on inimese ja teda \u00fcmbritseva looduskeskkonna suhe  peaaegu s\u00fcmbiootiline. Pean silmas maali \u201eNorra t\u00fcdruku portree\u201c (1909, Tartu Kunstimuuseum) ja eriti teost \u201eMeditatsioon (Maastik ja naine)\u201c, (1915\u20131916, Eesti Kunstimuuseum).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Norra t\u00fcdruku portree puhul on huvitav \u00f5igupoolest see, et rahvariietes neiu taustal ei ole n\u00e4ha maastikku, vaid rahvuslikku tajumaastikku esindab hoopis r\u00fciuvaip. M\u00f5lemas t\u00f6\u00f6s on naiselik alge seostatud maaga, selle p\u00f5hiolemuse ja eluj\u00f5uga. Sellise seose kujutamine oli tolle aja kunstis v\u00f5rdlemisi laialt levinud teema ehk topos<\/em>, aga antud juhul r\u00f5hutavad need n\u00e4ited M\u00e4gi tugevat loodusl\u00e4hedust ning inimtaju ja maastiku vahelisi konnotatsioone. On teada ka v\u00e4hemalt \u00fcks M\u00e4gi maalitud mehe portree, mida v\u00f5ib samuti pidada s\u00fcmbolistlikuks maastikumaaliks. \u201ePastor Johannes Ernst Mickwitzi portree\u201c (1915, erakogu)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

tuulisena tunduv maastik n\u00e4itlikustab s\u00fcmbolistlikule kunstile omase looduse ja hinge vastastikuse seose r\u00f5hutamisega oma m\u00f5tetes selgust loova pastori meeleseisundit.<\/p>\n\n\n\n

Niinimetatud P\u00f5hjala maastike vahelduvad pinnavormid taeva taustal kerkivate k\u00fcngaste ja orgudega ning allpool v\u00e4lkuvate veesilmadega on nagu loodud tekitama looduses liikuvas inimeses \u201ek\u00fcnnisolukorra\u201c. Kunstnikud oma r\u00e4nnakutel sageli alistuvadki nendele teadlikult. Selliseid \u201ek\u00fcnnisolukordi\u201c \u2013 ehk nagu Johannes Hauck neid saksa keeles nimetas r\u00e4umliche Schwellensituationen<\/em> \u2013 kutsuvad ise\u00e4ranis esile pankrannikud, mererannad, m\u00e4etipud, j\u00e4rsakud, aga ka kultuuri- ja loodusruumi vahelised piirialad. M\u00e4gi otsis maastikust teadlikult s\u00e4\u00e4raseid k\u00fcnnisolukordi, mille p\u00f5hjal teha esmalt ekstaatiliselt visandeid ja p\u00e4rast oma ateljees vormistada need kas siis impulsiivselt v\u00f5i kaalutletult maalideks. Mina kahjuks ei tea, kas ta maalis oma maastikke ka otse vabas \u00f5hus, aga kui keegi teab, oleks sellest huvitav kuulda.<\/p>\n\n\n\n

Kui v\u00f5rrelda maastikke, mis on M\u00e4gil valminud samal ajal kui Ahvenamaal ja Norras oli maalimas ka teine Eesti kunstnik\u2013 Nikolai Triik, siis on huvitav m\u00e4rkida, et Triik maalis rohkem taevast ja M\u00e4gi pigem maad.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

M\u00e4gi piltidel on horisont harva keskteljest allpool, mis sageli t\u00e4hendab ka seda, et teose vaatepunkt on justkui maapinnast k\u00f5rgemal ja maapinda kujutav osa avaneb vaataja pilgule panoraamsemalt. Seda efekti r\u00f5hutavad omakorda s\u00fcgavusillusiooni loovad diagonaalsed jooned.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See, mis puudutas loodusvaatest vaimustunud kunstnikku, on ilmselt mingil moel puudutanud v\u00f5i puudutab ka edaspidi valmis maastikumaali silmitsevat vaatajat. M\u00e4gi loodusvaadete kompositsioon on kohati \u00fcles ehitatud nii, et teose vaatepunkti on enda valdusse v\u00f5tnud eriline \u201esisemine vaataja\u201c. See sisemine vaataja \u2013 Richard Wollheimi internal spectator<\/em> \u2013 n\u00e4eb kujutatut k\u00fcll samast vaatepunktist kui teose vaataja, aga teeb seda illusoorse maastiku seest. M\u00f5nedes M\u00e4gi loodusvaadetes on tajutav kujutatud maastikul r\u00e4nnanud kunstniku kohalolu, kelle poolt kogetu kandub osaliselt vaatajale \u00fcle ning viimane v\u00f5ib kujutleda end samas paigas olevana. Sageli tekitab sellise elamuse loodusvaadet edasi andva keskv\u00f6\u00f6ndi puudumine, mis t\u00e4hendab seda, et kogetud paik jaguneb selgepiiriliselt kunstnik-r\u00e4ndajat \u00fcmbritsevaks v\u00f6\u00f6ndiks \u2013 n\u00e4iteks k\u00fcnkatipp, kust avaneb vaade \u2013 ja eemalt paistvaks v\u00f6\u00f6ndiks, milleks v\u00f5ib olla m\u00e4eahelik ja seda piirav pilvine taevas ning seal vahepeal m\u00f5ni raskesti ligip\u00e4\u00e4setav j\u00e4rsak, j\u00f5gi, j\u00e4rv v\u00f5i merelaht. Sellisel juhul ongi tegu nii kunstnikku kui vaatajat haarava k\u00fcnnisolukorra kogemusega.  <\/p>\n\n\n\n

Eelpool\u00f6eldu on realiseerunud m\u00f5ningates Saaremaal Kihelkonna l\u00e4histel ja Vilsandi saarel 1913\u20131914 loodud maalides, aga ka hiljem, n\u00e4iteks 1918\u20131920 P\u00fchaj\u00e4rvel valminud t\u00f6\u00f6des, sh teoses \u201eTeel Viljandist Tarusse\u201c (1914\u20131915, EKM). M\u00f5nedes Saaremaa maastikes on horisontaalne vaade t\u00f5stetud justkui veidi p\u00fcsti, kujuteldavalt umbes 40-50 kraadise nurga alla, mist\u00f5ttu pilk on suunatud teose esiplaanile, maapind liiguba vaatajale l\u00e4hemale ning selle v\u00e4rvid ja vormid kutsuvad vaatajas esile tugeva tundeelamuse. S\u00e4\u00e4rane illusoorsus toimib n\u00e4iteks maali \u201eMerikapsad\u201c puhul (1913\u20131914, EKM).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Saaremaa maastikes ilmneb Konrad M\u00e4gi uuenenud v\u00e4rvik\u00e4situs, milleks ta sai t\u00f5en\u00e4oliselt inspiratsiooni oma k\u00e4igust Pariisi 1912. aastal, sealhulgas viibimisest Acad\u00e9mie Vassilieff<\/em>is ning neoimpressionistliku kunsti n\u00e4gemine S\u00f5ltumatute Salongis (Salon des Ind\u00e9pendants<\/em>). M\u00e4gi oskus panna v\u00e4rvid helendama ohtrate v\u00e4rvik\u00f5rvutuste ja \u00fcksteise k\u00f5rval asetsevate v\u00e4ikeste segatud toonides v\u00e4rvipindadega toob tema maalidesse sellise aistingulisuse, mis t\u00f5mbab vaatajat ligi, on M\u00e4gi kohta oma kirjutistes t\u00f5denud Pilvi Kalhama.<\/p>\n\n\n\n

On ka v\u00e4idetud, et t\u00e4nu M\u00e4gi maalidele on Saaremaast saanud Eesti visuaalne kujund \u2013 Eesti metafoor. T\u00e4nu virtuoossele v\u00e4rvikasutusele v\u00f5ib aga tema maalidega suhestuda ehk neist oma tunnetele vasteid leida ka juhul, kui M\u00e4gist endast ega tema elust mitte midagi ei tea.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sitlen veel l\u00fchidalt M\u00e4gi kui modernisti v\u00f5i isegi avangardisti. Viimane m\u00e4\u00e4ratlus puudutab transgressiivset ehk piire avardavat maalilaadi m\u00f5nedes tema Norra maastikes, millest tuntuim on ilmselt \u201eNorra maastik m\u00e4nniga\u201c (1910, EKM).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4ib, nagu oleks teos maalitud palaviku- v\u00f5i droogiuimas, ning Eero Epner ongi seda igati p\u00f5hjendatult seostanud rootslase Ola Hanssoni m\u00f5juga. Viimase intuitiivsust ja m\u00fcstilisust r\u00f5hutav novellikogumik \u201eSensitiva amorosa\u201c<\/em> (\u201eTundlik armas\u201c, 1887) avaldas M\u00e4gile s\u00fcgavat muljet. Kriitiku s\u00f5nu tsiteerides kirjutas ta 1908. aasta alguses August Vesantole Hanssoni kohta:  <\/p>\n\n\n\n

\u201eTa joonistab maailma kui midagi katkematut. Ta ei too n\u00e4htuste tulvas esile eraldi punkte, ei kinnista neid, kui inimesed seda on teinud, kirjeldades neid kui \u201easju\u201c, \u201epiire\u201c, \u201evastuolusid\u201c \u2013 temal see tulv ei katke kusagil. Uue vaimu jaoks ei ole vastandusi, ei ole vastuolusid, kuna tema m\u00f5istusele esitatakse k\u00f5ike \u2013 nagu l\u00f5putu ahel tunnete \u00fcleminekuid, mis on pidevas muutumises, mis v\u00e4relevad k\u00f5igis toonides ja v\u00e4rvides, kuid oma s\u00fcgavuses on lahutamatult teineteisega seotud, kuna ei ole kahtlemisi, mis ei muutuks ajun\u00e4rvide v\u00f5ngeteks ja teadlikuks vibreerimiseks.\u201c  <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris mitmed eespool mainitud tunnusjooned \u2013 teiselpool aega ja kohta olemine, v\u00e4rvide ja toonide v\u00e4relus ning abstraheeritud vormide kuumav tukslemine \u2013 n\u00e4ivad valitsevat pilditerviku \u00fcle, ehkki on aimatav, et tegu on k\u00fcnka tipust avaneva vaatega p\u00e4ikeseloojangus soomaastikule. Ent M\u00e4gi ettekujutuses on sellest saanud kahem\u00f5\u00f5tmeline apokal\u00fcptiline vaade, mida liigendavad silmalaadsed geoloogilis-vulkaanilised ovaalid.  <\/p>\n\n\n\n

Sisemise tundeilma kujutisena meenutab see maal Edvard Munchi s\u00fcmbolismi, ehkki veelgi abstraheeritumana. M\u00e4gi oli n\u00e4inud m\u00f5ningaid Munchi maale juba S\u00f5ltumatute Salongis Pariisis 1908. aastal, misj\u00e4rel ta t\u00f5des, et \u201eK\u00f5ige huvitavam on Norra taiteleja Edvard Munch.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Modernismi seisukohalt on lisaks omap\u00e4rasele v\u00e4rvitajule ja temaatika vabale k\u00e4sitlusele M\u00e4gi puhul huvitav ka tema eluj\u00f5ust ja kannatustest tulvil duaalsus ning selle muutumine osaks tollasest kunstikontekstist. M\u00e4gi oli ju noorena sportlik ja lisaks ka innukas kakleja. Niinimetatud toksiline maskuliinsus ja j\u00f5uga \u00e4hvardamine ei olnud tollal midagi ebatavalist, v\u00e4hemalt mitte agraarse kultuuritaustaga kunstnike puhul. Soome oludest on igatahes v\u00f5imalik tuua mitu sellist n\u00e4idet, kellest kuulsaim on M\u00e4gi kaasaegne ja temaga l\u00fchikest aega Helsingis koos \u00f5ppinud Tyko Sallinen.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi kehv taust ja haigestumine tingisid aga ilmselt selle, et ta koges elu kannatusena, millest pakkus ajutist p\u00e4\u00e4su vaid kunstilooming. Kannatusretoorika juurde k\u00e4is ka nietzschelik paatos, mille kohta v\u00e4idetakse, et selle v\u00f5ttis M\u00e4gi Peterburi aastatel, umbes 1903. aasta paiku, \u00fcle Nikolai Triigilt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

On aga p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu sellelegi, et M\u00e4gi v\u00f5is kaevelda n\u00e4lja ja vaesuse \u00fcle ka siis, kui selleks ei olnud vajadust. Kas tegu oli niisiis omamoodi boheemlasliku kunstnikurolliga?  <\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemasti M\u00e4gi teostes ei t\u00f5use kannatustemaatika muude teemade seast esile mujal kui 1919. aastal valminud ja t\u00e4naseks kadunud maalis \u201ePiet\u00e0\u201c.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

S\u00e4\u00e4rane kunstniku enda ja tema maa saatuse samastamine Kristusega ei olnud tolle aja modernistlikus kunstis sugugi ebatavaline pilditeema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Nietzschelt v\u00f5eti omaks idee kodanlust p\u00f5lgavast kunstnikust  \u2013 \u00fcleinimesest, kellel on piisavalt v\u00f5imas tahe, et olla valitsevatest tingimustest \u00fcle ning juhtida ise oma elutee kulgu. V\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral Eesti tolle aja kunstnike halbu elutingimusi ja puudulikku institutsionaalset tuge halvustamata v\u00f5ime aga t\u00f5deda, et meeskunstnikust, kelle loomingu olemuslikuks osaks oli kannatamine, sai kunstnikuks olemise omamoodi v\u00f5rdkuju, mida hilisem kunstiajalookirjutus veelgi kinnistas. Tiina Abel on \u00fches oma kirjutises \u00f6elnud, et sel moel sugeneski Eesti kunstiajalikku \u201ek\u00fclmetava kunstniku\u201c t\u00fcpaa\u017e. Sama n\u00e4htus puudutas ka Soomet, eriti Tyko Sallineni kaaskonda, kelle kunstnikuksolemist on kujutatud kahes Viljo Kojo romaanis, mis ilmusid juba aastail 1922 ja 1923. Euroopa kunstiajaloo n\u00e4lgiva, ent loominguliselt j\u00e4rjepideva boheemlast\u00fc\u00fcbi n\u00e4ited on p\u00e4rit Pariisi Montparnasse\u2019i kunstnike hulgast:  Modigliani, Soutine, Chagall jt. \u00dcks selle elustiili maam\u00e4rke oli m\u00fc\u00fctiline kunstnike asum La Ruche ehk Mesilastaru, millega tegid lisaks M\u00e4gile tutvust ka teised Eesti kunstnikud.  <\/p>\n\n\n\n

Ehk ei tasugi r\u00e4\u00e4kida M\u00e4gi boheemlusest kui kunstnikurollist, vaid pigem temast kui modernse dekadentsi esindajast selles v\u00f5tmes, nagu on dekadentsi iseloomustanud n\u00e4iteks Mirjam Hinrikus. Sel juhul on aktsepteeritav, et kunstniku kuvandi juurde kuuluvad kordam\u00f6\u00f6da teda valdavate elementidena primitiivsus ja neurasteenia, d\u00e4ndilik riietumine ja kannatused, haigus ja eluj\u00f5ud, aga ka paigalp\u00fcsimatus ja sellega seotud frustratsioon nii provintslikkuse kui metropolide kunsti suhtes.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks tasub mainida veel \u00fcht asjaolu, mis on seotud eelpool visandatud kunstnikukuvandiga ja M\u00e4gi poolt populariseeritud \u201ep\u00f5hjamaise\u201c kunsti ideega. M\u00e4gi tegutses kunstnikuna ajal, mil valmis ja sai tuntuks saksa kunstiloolase Wilhelm Worringeri v\u00e4itekiri \u201eAbstraktion und Einf\u00fchlung\u201c<\/em> (1909). Selle raamatu p\u00f5hiidee seisneb selles, et kunstitahe ilmneb kahe emotsionaalse sideme kaudu: abstraktsioonitungina ja empaatiav\u00f5imena (Einf\u00fchlung<\/em>). V\u00e4itekirja teiseks oluliseks seisukohaks on, et abstraktsioonitung on omane just teispoolsusele orienteeritud P\u00f5hjala inimestele, kes on sunnitud kunstist lohutust otsima seel\u00e4bi, et abstraheerivad ja \u00fclendavad v\u00e4lismaailmas n\u00e4htut. Worringeri arusaama j\u00e4rgi oli gootika Saksa ja P\u00f5hjamaade kunstnikele omane paatoslik stiil, millel oli otsene seos 20. sajandi alguse ekspressionismi sugestiivsusega. N\u00e4iteks Soomes said Worringeri ideed tuntuks 1915. aasta paiku t\u00e4nu Vilniuses resideeruva sakslase Paul Fechteri raamatule \u201eDer Expressionismus\u201c<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Jaak Kangilaski on pooleldi naljatledes nimetanud M\u00e4gi sakslaseks selles m\u00f5ttes, et v\u00e4limus oli tal laitmatu, aga sisemuselt oli ta barbar. Worringerlik ekspressionism ilmneb M\u00e4gil ehk k\u00f5ige selgemini m\u00f5nedes P\u00fchaj\u00e4rve ja Capri maastikes, nagu n\u00e4iteks teoses \u201eCapri motiiv\u201c (1922-23, Enn Kunila kogu),<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

mille veidi k\u00f5ikuvas t\u00e4navapildis on teatavaid sarnasusi teise eestlase \u2013 Peet Areni \u2013 sama perioodi t\u00e4navavaadetega.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi loomingus oli aga olemas ka see Worringeri mainitud teine pool ehk elu v\u00e4lisesse vormi uskumine ja selle ilu nautimine. Ehk nagu kunstnik ise \u00fctles, meeldis talle kirkast p\u00e4ikesepaistest valgustatud karm maastik.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Ilmselt ei oleks ta suutnud neid pooli nii ainulaadsel moel \u00fchendada, kui ta poleks olnud oma kutsumuses veendunud juba enne kunstnikukarj\u00e4\u00e4ri algust ega oleks osanud unistada sellest, et tema \u00fclesanne on poeedi kombel korjata kohisevailt p\u00f5ldudelt imelist m\u00fchinat ja viia see oma maalidesse.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Timo Huusko 1907. aasta l\u00f5pus Pariisist August Vesantole Helsingisse saadetud kirjas mainib Konrad M\u00e4gi, kuidas talle olid meenunud \u00fche Poola luuletaja v\u00e4rsiread:    \u201eOo, selle vaese maa poeg, See kes kohisevailt p\u00f5ldudelt Korjas kokku selle imelikult \u00e4revusseajava m\u00fchina ja viis ta oma laulude ja m\u00f5tete ilma.\u201c Seej\u00e4rel kinnitas M\u00e4gi veel retooriliselt \u00fcle: \u201eT\u00e4hendab, tegu on… <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4450"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4450"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4450\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4486,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4450\/revisions\/4486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}