{"id":4501,"date":"2023-12-22T10:28:07","date_gmt":"2023-12-22T10:28:07","guid":{"rendered":"https:\/\/konradmagi.ee\/?page_id=4501"},"modified":"2023-12-22T10:28:09","modified_gmt":"2023-12-22T10:28:09","slug":"kaanoneid-murdes-vastupanu-joud-konrad-magi-loomingus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/kaanoneid-murdes-vastupanu-joud-konrad-magi-loomingus\/","title":{"rendered":"Kaanoneid murdes. Vastupanu j\u00f5ud Konrad M\u00e4gi loomingus"},"content":{"rendered":"\n

Pilvi Kalhama<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

20. sajandi alguses, keset Kagu-Eesti sulneid maastikke, elas kunstnik, kelle looming esitas v\u00e4ljakutse olemasolevale korrale ning muutis kunstilise v\u00e4ljenduse piiride m\u00e4\u00e4ratlusi. Konrad M\u00e4gi, kelle nime traditsioonilises Euroopa kunstiajaloos laiemalt ei tunta, kerkib t\u00e4nap\u00e4eval esile kui teisitim\u00f5tlemise s\u00fcmbol ja avangardivaimu kehastus. M\u00e4gi kunstnikuteekond kujutas endast maalikunsti, iseenda ja maailma j\u00e4releandmatut uurimist ajendatuna s\u00fcgavale juurdunud rahutusest.<\/p>\n\n\n\n

Minu eesm\u00e4rk on m\u00f5ista M\u00e4gi ainulaadsust modernismiajastu maalikunstnikuna. J\u00e4tkuvalt pole liiast veelkord r\u00f5hutada, et modernism sellisena, nagu see arenes Euroopa kunstikeskustes, on t\u00e4nap\u00e4evases k\u00e4sitluses midagi hoopis enamat kui vormilisi stiiliomadusi kirjeldav termin. M\u00e4gi puhul peame arvesse v\u00f5tma modernismi t\u00f5elist mitmekesisust \u2013 selle kohalikke variatsioone.  <\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esolevas uurimuses, milles ma \u00fcritan anal\u00fc\u00fcsida M\u00e4gi loomingut kui murrangut kanoniseeritud modernismis,  k\u00e4sitlen ma l\u00e4hemalt kolme peamist aspekti:  <\/p>\n\n\n\n

1. Reisimine<\/em> kui rahutuse tunnus<\/p>\n\n\n\n

2. Tolle aja avangardfilosoofia <\/em>k\u00fcsimus<\/p>\n\n\n\n

3. Stiilieklektika<\/em> M\u00e4gi loomingulises p\u00e4randis<\/p>\n\n\n\n

-> J\u00e4reldus: M\u00e4gi kui avangardi isem\u00f5tleja<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Peat\u00fckk 1. Rahutu r\u00e4ndaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Konrad M\u00e4gi kasvas \u00fcles ajal, mil Eesti oli j\u00e4tkuvalt Vene impeeriumi m\u00f5ju all. Noor kunstnik leidis end kultuurilise risttule alt. S\u00fcgavast \u00fchtegi konkreetsesse kohta mittekuulumise tundest sai edaspidi tema t\u00f6\u00f6des keskne teema, mis andis talle ainest ka filosoofilisteks m\u00f5tisklusteks identiteedi ja elu m\u00f5tte \u00fcle.   <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi meeleseisund ja rahutu liikumine \u00fchest kohast teise kajastuvad tema saadetud kirjades. Nendest n\u00e4htub, kuidas paljud kohad tekitasid temas v\u00f5\u00f5ristust. Kirjad annavad v\u00f5imaluse uurida, kuidas ta anal\u00fc\u00fcsis paiku, kus ta viibis, samal ajal tihtipeale v\u00e4ljendades soovi olla kuskil mujal.<\/p>\n\n\n\n

\u201ePariis on kohutav linn, kust v\u00f5ib leida k\u00f5ike. Soome on Pariisiga v\u00f5rreldes paradiis.\u201d[i]<\/a><\/p>\n\n\n\n

Soovist kuskile kuuluda sai mitte kuskile kuulumine.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi ei olnud ainus tolle aja kunstnik, kes tundis end v\u00f5\u00f5randununa. Kunstiajaloost on teada mitmeid kunstnikke nii P\u00f5hjamaades kui mujal, kes tundsid end k\u00f5rvalej\u00e4etu ja v\u00f5\u00f5rana ajal, mil n\u00e4iteks moodsas kirjanduses oli peamiseks eetoseks eksistentsiaalne ebakindlus. Vastanduvate emotsioonide ja karmide elutingimuste allhoovus peegeldub terve p\u00f5lvkonna kunstnike t\u00f6\u00f6des, kes uskusid kindlalt omaenda tunnetesse. N\u00e4iteks Soome kunstniku Ragnar Ekelundi t\u00fchjades, m\u00f5tlikes linnavaadetes on ohtralt kujutatud v\u00f5\u00f5randumist.[ii]<\/a> Mingil kaudsel moel meenutab just see osa Ekelundi loomingust mulle M\u00e4gi t\u00f6id. M\u00e4gi v\u00f5\u00f5ristustunne maailma suurlinnade suhtes v\u00e4ljendub t\u00f5siasjas, et ta ei kujutanud linna ega t\u00e4navate elutempot peaaegu mitte kunagi, ehkki linnaelu oli tolle aja kunstis moeteema. M\u00e4gi inspireeris hoopis loodus. Talle meeldis fantaseerida p\u00f5hjamaise looduse vaikuses ja \u00fcksinduses, nagu ta ise on \u00f6elnud.[iii]<\/a> M\u00e4gi t\u00f6\u00f6des t\u00f5epoolest ei leidugi moodsat arhitektuuri ega tehnikat. Puuduvad peaaegu t\u00e4ielikult ka inimfiguurid, k\u00fcll aga v\u00f5ib pildil olla k\u00e4\u00e4nuline kruusatee, majakas, vesiveski v\u00f5i laut \u2013 maaelu ikoonilised s\u00fcmbolid.  <\/p>\n\n\n\n

Pulbitseva ja l\u00e4rmaka linnaelu imetlus oleks v\u00f5inud ilmuda M\u00e4gi Napoli, Capri saare v\u00f5i Veneetsia maalidesse, ent ta eelistas staatilist vaikust isegi oma linnavaadetes. Tema Veneetsia piltidel j\u00e4\u00e4vad rahvahulgad ja kesklinn kaugel eemal olevale silmapiirile ning sama toimub ka Capri vaadetes.<\/p>\n\n\n\n

Reisimisel endal on aga minu arvates olnud tohutu m\u00f5ju M\u00e4gi loomingule ning seda mitte ainult s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, vaid ka emotsionaalsest ja filosoofilisest aspektist. N\u00e4iteks olid tema kaks Pariisis viibimist olulised, ehkki ta ei suutnud oma m\u00f5tteid kohe l\u00f5uendile \u00fcle kanda \u2013 Pariis avardas M\u00e4gi arusaama avangardkunstist. Ei tohi unustada, et ta viibis esmalt kunstikoloonias, kus elas kakssada kunstnikku, mist\u00f5ttu ta v\u00f5ibolla ei kohtunudki peaaegu kellegi teisega. V\u00e4rskelt avatud kunstisalongis, mida ta Pariisis k\u00fclastas, oli 1907. aastal korraga \u00fcleval 3000 teost![iv]<\/a> Olles veetnud sisuliselt pildivaba lapsep\u00f5lve Eestis oli ta n\u00fc\u00fcd \u00e4kitselt \u00fcmbritsetud maailmakunstiga. See pidi olema kogemus, mis puudutas tema identiteeti v\u00e4ga l\u00e4hedalt. Oleks kitsarinnaline mitte m\u00f5ista, et tal ei olnud v\u00f5imalik seda k\u00f5ike otsejoones l\u00f5uendile kanda.  <\/p>\n\n\n\n

Samas v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist asjaolu, et M\u00e4gi polnud nii palju ringi reisides sugugi erand, tol ajal oli see tavap\u00e4rane tegevus. Kaasaegne maailm n\u00f5udis oma ideaalina kiiret \u00fcmberl\u00fclitumist ja reisimine v\u00f5imendas eraldatusetunnet. Seda temaatikat on oma kirjutistes reisimise antropoloogiast ja mittepaikadest k\u00e4sitlenud Marc Aug\u00e9 .[v]<\/a> Just see peegeldub ka M\u00e4gi teoste nihestuvates maastikes ja muutuvas maalilaadis. Tema t\u00f6\u00f6d on nagu moodsa inimese poolt n\u00e4htud paikade \u00fclesv\u00f5tted, mis on teostatud vabas ja mittelineaarses stiilis. Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et kogu M\u00e4gi looming esindab moodsat m\u00f5ttelaadi reisimisest kui olemise sihtseisundist.  <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Peat\u00fckk 2. Avangardim\u00f5tted ja identiteediotsingud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi r\u00e4nnakud viisid ta Euroopa avangardkunsti liikumise juurde, kus ta puutus kokku tolle aja radikaalse m\u00f5tlemisega. Kokkupuude modernismiideedega Pariisis ja mujal viis tema vabanemiseni kunstikaanonitest. Uurime seda teemat veidi l\u00e4hemalt.  <\/p>\n\n\n\n

Nagu m\u00e4rgib Soome kunstiajaloolane professor Altti Kuusamo, ei olnud Prantsuse kunstiakadeemia mitte ainult oluline institutsioon toonasel kunstiv\u00e4ljal, vaid ka innovatiivse vastupanu esilekutsuja v\u00e4ljaspool seda.[vi]<\/a> Akadeemias\u00fcsteemi poolt loodud legitimeerimata ja mitteametlik kunstiharidus on M\u00e4gi puhul \u00e4\u00e4rmiselt oluline aspekt.    Prestii\u017ene kosmopoliitne kunstikeskus oli seega sellise liikumise tulem, mis oli \u00fcheaegselt nii isereguleeruv kui enesekriitiline. Ise\u00f5ppinud mittekodanlastest kunstnikud, kes saabusid suurlinna otsima vilgast kunstielu, tegid tegelikult Pariisist selle, mis ta on \u2013 rahvusvaheline, intellektuaalselt mitmekesine ja lummav erinevate m\u00f5jude kogum. \u00c4\u00e4remaalt \u00e4sja saabunud kunstnikule, nagu M\u00e4gi seda oli, pidi Pariis tunduma arvutute kokkupuudete ja l\u00f5putu stiililise mitmekesisuse p\u00f5neva allikana.<\/p>\n\n\n\n

Sellises \u00f5hustikus kasutas M\u00e4gi v\u00e4rvipigmente, et loodusmuljeid l\u00f5uendile kanda, ent tegi seda v\u00e4ga loominguliselt. Ta j\u00e4rgis Matisse\u2019i eeskuju, kes loobus asjade maalimisest ehtsates, realistlikes toonides. 1908. aastal kirjutas Matisse: \u201eMaalides s\u00fcgismaastikku ei \u00fcrita ma meenutada, mis v\u00e4rvid selle aastaajaga sobivad.\u201c [vii]<\/a> M\u00e4gi maalidest \u00f5hkub samasugust modernse kunstniku vabadust v\u00e4rvide ja meeleolude kasutamisel eesm\u00e4rgiga eemalduda tegeliku looduse kujutamisest ja p\u00f6\u00f6rduda hoopis looduse eluj\u00f5ulisuse poole maalikunstis.<\/p>\n\n\n\n

Seega v\u00f5ime t\u00f5deda, et M\u00e4gi v\u00f5ttis omaks avangardi elemente ja m\u00f5tteviisi, ent samal ajal oli ta ka normide l\u00f5hkuja ning erinevalt m\u00f5nest teisest kunstnikust ei oleks talle olnud omane modernistliku avangardismi kui lineaarse v\u00f5i stiililise normi \u00fclev\u00f5tmine. Ma \u00fctleks, et ta v\u00f5ttis avangardi kui ideoloogia omaks selle puhtaimal kujul \u2013 uskudes tavade kahtluse alla seadmisse ja avangardi enda piiride nihutamisse. Seega ajal, mil M\u00e4gi oli kujunemas avangardistiks, sai temast paradoksaalsel kombel ka avangardi kriitiline vaataja, samas kui mitmed tema kaasaegsed kunstnikud tajusid oma positsiooni realistliku v\u00e4ljenduslaadi piiride l\u00f5hkujatena. V\u00f5itlus realismiga ei olnud M\u00e4gi s\u00f5da. Ta sisenes avangardi kui maalikunsti avastaja, kui iseenda avastaja kunstnikuna.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4ssumeelne M\u00e4gi, nagu me teda tunneme, paigutub h\u00f5lpsasti kujutelma boheemlaslik-revolutsioonilisest avangardistist. Seet\u00f5ttu oli ta pigem modernismi ajastu saadus kui erand. Ta otsis juurdep\u00e4\u00e4su avangardile sellisest vaatenurgast, kus ta saaks teha valikuid oma vaba tahte kohaselt, mitte j\u00e4rgides kunstiuuenduste peavoolu. Samas tema elustiil, kuhu kuulusid reisimine, vaesus, oma kannatuste v\u00e4ljendamine, oli \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline tolle aja elustiil, eriti kunstnike seas.<\/p>\n\n\n\n

Seega kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Euroopa kunstiv\u00e4ljal liikudes ei otsinud M\u00e4gi pelgalt loomingulist inspiratsiooni, vaid pigem sellist elustilli, mis m\u00f5jutaks teda kui maalikunstnikku. Oma loominguliste otsingute k\u00e4igus maadles M\u00e4gi ka eesm\u00e4rgi ja allumatuse probleemidega.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas see siis l\u00f5uendil kajastub? Kuusamo s\u00f5nul seostati tol ajal v\u00e4rvi vastandamist joonele v\u00f5imalusega omandada boheemlaskunstniku identiteet.[viii]<\/a> M\u00f5te, et v\u00e4rv v\u00f5iks olla midagi enamat kui \u201epelgalt\u201c materjal l\u00f5uendil on tegelikult \u00fcsna intrigeeriv. Kui v\u00e4rv oli teistsugususe v\u00e4ljendusvahend, siis toimis see ka \u00fchendusl\u00fclina selle teema poliitilisuse juurde. On p\u00f5nev kujutleda, et M\u00e4gi v\u00f5is sellise idee omaks v\u00f5tta, et ta v\u00f5is eelistada v\u00e4rvimaali kui vahendit oma kunstnikuidentiteedi \u00fclesehitamiseks. See tundub loogiline, sest Euroopa kunstikeskustes tegutsevate kunstnike loomingus oli vormiline pool domineerivaks aspektiks. V\u00e4rv pakkus rohkem vabadust.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5iksime t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka asjaolule, et maalikunstnike kasutatavad v\u00e4rvid on pigmendid. See t\u00e4hendab, et t\u00e4hendab looduslikku p\u00e4ritolu pigmendid on materjal, mis seob maalimise elusloodusega.[ix]<\/a> Nagu David Batchelor oma raamatus \u201eChromophobia\u201c <\/em>(\u201eKromofoobia\u201c) v\u00e4rvidest ja nendega seotud hirmudest kirjutab, on L\u00e4\u00e4ne kultuur l\u00e4bi 20. sajandi \u00fcsna aktiivselt t\u00f5rjunud v\u00e4rvi kultuurist eemale, eitanud selle olulisust ja komplekssust.[x]<\/a> Selle tagaj\u00e4rjel on v\u00e4rvist saanud ratsionaalsele l\u00e4\u00e4nelikule korrale teadliku vastandumise s\u00fcmbol. V\u00e4rv on midagi imelikku, see r\u00e4\u00e4gib meile instinktide olemasolust, asjadest, mida ei saa ohjata.<\/p>\n\n\n\n

On v\u00f5imalik, et v\u00e4rvi valimises maalimise l\u00e4htekohaks peitus s\u00f5num \u2013 M\u00e4gi v\u00e4ga isiklik visuaalne manifest. Maalijana tegutsemise aktiivsematel aastatel muutis M\u00e4gi v\u00e4rvi j\u00e4rjest olulisemaks osaks oma isikup\u00e4rasest modernismist. M\u00e4gi oskas \u2013 kas teadlikult v\u00f5i intuitiivselt \u2013 kasutada seda kultuurilist troopi, mida 20. sajandi alguses teati kui boheemlust. Ehk oli see tema viis v\u00f5idelda kaanonitega. Selles m\u00f5ttelaadis esindab v\u00e4rv teistsugusust ja peavoolu mitte kuulumist, kuna M\u00e4gi puhul oli l\u00e4henemine v\u00e4rvile enamiku tema kolleegidega v\u00f5rreldes v\u00e4ga erandlik.  <\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gil jagus kriitilist silma teiste kunstnike suhtes kogu tema karj\u00e4\u00e4ri jooksul ja ta ei kartnud kritiseerida isegi laialt tuntud kolleegide loomingut. N\u00e4iteks Soome kunstniku Akseli Gallen-Kallela puhul leidis M\u00e4gi, et tema staatus on \u00fclehinnatud, ehkki ta avaldas oma arvamust tunnustavate s\u00f5nadega. Siiski oli M\u00e4gi kriitilisus ilmselt ka p\u00f5hjuseks, miks ta ei kaldunud idealiseerima stiilivalikuid v\u00f5i v\u00e4liseid omadusi, vaid pigem \u00fcritas leida kunstilise v\u00e4ljenduse m\u00f5tet, hinnates n\u00e4htut omaenda arengu seisukohalt. See on M\u00e4gi m\u00f5ttemaailmas sageli esile kerkiv teema, mist\u00f5ttu tema k\u00f5ige karmima kriitika osaliseks sai tema ise. Ta oli t\u00f5eline enesekriitiline avangardist.  <\/p>\n\n\n\n

Niisiis tuleks M\u00e4gi vaadelda modernismi seest, mitte v\u00e4ljast. M\u00e4gi omastas modernimistiile m\u00e4ngleva kergusega ning Euroopa kunstivoolud ei tundunud olevat talle ei ebaolulised ega ka enesestm\u00f5istetavad. M\u00e4gi biograafias kirjeldab Epner tema soovi m\u00e4\u00e4ratleda ennast mitte ainult kunstnikuna, vaid ka uuendusliku kunstnikuna.[xi]<\/a> Tema Gallen-Kallela vastu suunatud kriitika n\u00e4itlikustab M\u00e4gi arusaamu kunstist just sellest vaatenurgast: \u201eMa endiselt pean Gallenit suureks kunstnikuks, kuigi varem hindasin teda k\u00f5rgemalt kui n\u00fc\u00fcd. Gallen ei ole andnud kunstile midagi uut,\u201c[xii]<\/a> kirjutab M\u00e4gi. Ilmselgelt oli ta haaratud modernismi progressiivsusest ja avangardi arengust.  <\/p>\n\n\n\n

Selles m\u00f5ttes oli ta oma ajastu produkt, modernismi eestk\u00f5neleja ja esindaja. Kunstnikud k\u00f5ikjal Euroopas olid ametis oma abstraktsete k\u00f5nekujundite loomisega. M\u00f5iste \u201emodernne\u201c t\u00e4hendas juba iseenesest \u201euuendatud\u201c v\u00f5i \u201eparendatud\u201c.[xiii]<\/a> Kunstivoolude kiire areng k\u00e4ivitas omamoodi v\u00f5idujooksu, mida oleme hakanud kutsuma Euroopa modernismiks. Selle ajaliseks raamiks peetakse enamasti aastaid 1880\u20131940 ning seda hoolimata kunstnikust, riigist v\u00f5i allikast. M\u00e4gi karj\u00e4\u00e4r langeb t\u00e4pselt modernismiperioodi keskele. Ta sisenes modernismisf\u00e4\u00e4ri otse, ilma vajaduseta raputada maha eelnevate loomeperioodide taaka. Miski ei viita sellele, et M\u00e4gi modernismikontseptsioon oleks sisaldanud \u00fcksk\u00f5iksust v\u00f5i arusaamise puudumist.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Peat\u00fckk 3: stiilieklektika M\u00e4gi p\u00e4randis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4gi reageeris avangardismiajastule kartmatu stiililise liberaalsusega. Tema v\u00e4ljenduslaadi eklektilisus \u2013 segu impressionismist, ekspressionismist ja s\u00fcmbolismist, kui mainida vaid m\u00f5ningaid kunstivoolusid \u2013 esitas v\u00e4ljakutse rangetele piiridele kunstis.  Iga tema rahutut vaimu v\u00e4ljendav pintslit\u00f5mme kinnitas tema p\u00f5lgust tavalisuse vastu. K\u00e4esolevas ettekandes ei ole mul aega peatuda pikemalt M\u00e4gi stiilivabadusel, aga olen tema loomingut sellest vaatenurgast l\u00e4hemalt uurinud essees \u201eStiilitunnetus\u201c  (\u201eKonrad M\u00e4gi. The Enigma of Painting\u201c, <\/em>2021).<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tan vaid siinkohal kokku m\u00f5ned visuaalsed t\u00e4helepanekud:<\/p>\n\n\n\n