![\"\"](\"http:\/\/konradmagi.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/10\/vabad-hinged.jpg\")
<\/a>\n<\/p>\n
\u201eKolme riigi vahel on olnud \u00e4\u00e4rmiselt professionaalne koost\u00f6\u00f6,\u201c kiidab Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. \u201eSuure n\u00e4ituse tegemine, kus on vaja vaielda sisu \u00fcle ja \u00fchiselt paika panna prioriteedid, on sujunud s\u00f5bralikult,\u201c lisab ta. Helme kirjeldab 19. sajandi l\u00f5ppu ja 20. sajandi algust, kui \u00e4\u00e4rmiselt olulist aega k\u00f5igile kolmele Balti riigile. \u201eMitte ainult seep\u00e4rast, et 1918. aastal saavutasime iseseisvuse vaid ka seep\u00e4rast, et just see oli aeg, millal kujunes v\u00e4lja meie professionaalse kunsti keskkond.<\/p>\n
See oli kui suur supikatel Venemaalt \u00fcle Euroopa Pariisini v\u00e4lja. Selle sees ujusid ka meie kunstnikud,\u201c ilmestab ta. Eesti Vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4eva programmi kuuluva n\u00e4ituse rosinaks peab Helme selle avamist Pariisis Orsay muuseumis. \u201eOrsay on kahtlemata mitte ainult Euroopa vaid \u00fcle maailma 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kunsti v\u00f5imsaim muuseum, mille retoorikat peavad k\u00f5ik selle perioodiga tegelejad h\u00e4sti silmas. Orsays oldi v\u00e4ga rahul k\u00fclastajate numbritega, mis ulatus 250 000 k\u00fclastajani ning ka meediakajastus Prantsusmaal oli \u00e4\u00e4rmiselt positiivne,\u201c tunneb ta heameelt. N\u00e4itus oli Pariisis avatud septembri keskpaigani ning n\u00fc\u00fcd on see j\u00f5udnud Eestisse Kumu kunstimuuseumisse, kus see on avatud veebruari alguseni.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4hendatakse vahemaid<\/strong> <\/p>\n M\u00fc\u00fcdid, hing ja loodus<\/strong> 11.10.2018 \u00d5htuleht Henry Linnard Kumu kunstimuuseumis avati t\u00e4na kolme Balti riigi koost\u00f6\u00f6s s\u00fcndinud n\u00e4itus \u201eVabad hinged. S\u00fcmbolism Baltimaade kunstis\u201c, mis kogus Pariisis Orsay muuseumis juunist septembri keskpaigani 250 000 vaatajat. N\u00e4itusel on v\u00e4ljas ligi 150 teost Eesti, L\u00e4ti ja Leedu kunstiloo m\u00e4rgilistelt autoritelt 19. sajandi l\u00f5pust kuni 1930. aastateni. Teiste hulgas on \u00fcles pandud Kristjan… <\/p>\n
\nEV100 rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv kiidab Eesti kunstimuuseumit, et too on ellu viinud \u00fche alusm\u00f5tte, mida on t\u00e4htsustatud kogu juubeliprogrammi ette valmistades. \u201eSee seisneb selles, et m\u00f5tteline vahemaa nende inimeste vahel, kes k\u00e4ivad n\u00e4itusel Pariisis, nagu seda juhtus selle ilusa n\u00e4itusega, v\u00f5i Roomas, v\u00f5i Washingtonis v\u00e4heneks minimaalseks selle n\u00e4itusel k\u00e4ijaga, kes jalutab Kadriorus,\u201c selgitab ta. \u201eSee on tohutult suur eesm\u00e4rk, mis on vaimustava elegantsiga ellu viidud. Me oleme j\u00e4rjest ja j\u00e4rjest selle tunnistajateks, see on imeline ja ma arvan, et selle kaalukus alles hakkab meieni j\u00f5udma,\u201c kiidab ta.
\n\u201ePeame endale aru andma, et \u00fcks asi on r\u00e4\u00e4kida Eesti lugu. See on t\u00e4htis, aga sama t\u00e4htis on r\u00e4\u00e4kida kolme Balti riigi lugu ja olla selle v\u00f5rra Euroopas rohkem pildil ja n\u00e4idata neid \u00fchisusi ja erinevusi. Mul on v\u00e4ga hea meel, et m\u00f5nes valdkonnas on see meil \u00f5nnestunud. Kunstimuuseum on \u00fcks neist,\u201c lisab Sarv. EV100 rahvusvahelise programmi juht kinnitab, et j\u00e4tkatakse sama ambitsioonikalt ja usub, et Kunstimuuseum on selleks palju h\u00e4id s\u00f5pru leidnud.
\nN\u00e4ituse kuraatori Liis P\u00e4hlapuu selgitusel kannab n\u00e4itus pealkirja \u201eVabad hinged\u201c, sest see iseloomustab h\u00e4sti seda, kuidas lihtsatest taluperedest tulid kunstihuvilised noored. \u201eSee on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuidas maainimeste seast tulid noored, kes k\u00e4isid kunsti \u00f5ppimas ka v\u00e4ljaspool Eestit, alustasid siis kunsti \u00f5ppimist ja praktiseerimist. Seda v\u00f5ib pidada omamoodi imeks,\u201c leiab P\u00e4hlapuu. \u201eSee oli nende v\u00e4ga julge valik. Nad j\u00e4rgisid seda, mida nende hing neile \u00fctles,\u201c ilmestab n\u00e4ituse kuraator.<\/p>\n
\nP\u00e4hlapuu tutvustab n\u00e4itust l\u00e4bi kolme teema, mida n\u00e4itusel n\u00e4eb. Esimene neist tutvustab baltimaade m\u00fc\u00fcte ja legende. \u201eBaltimaade lugude ja jutustuste tasand on p\u00f5nev ja isiklik. Kui l\u00e4\u00e4ne kunstnikud on s\u00fcmbolismis tegelenud v\u00e4ga \u00fcldiste inimeste ekistentsi puudutavate teemadega, siis Baltimaades l\u00e4henesid kunstnikud rahvuskultuuri uurimise poolega,\u201c selgitab ta.
\nTeise teema, hinge kohta \u00fctleb kuraator, et seal on peetud vaatlust inimeste erinevatele tunnetele. \u201eEkstaatilisest joovastusest depressiivsuseni v\u00e4lja. See on selle ajastu s\u00fcmbolismile ja selle alavormile dekadentsile iseloomulik,\u201c s\u00f5nab P\u00e4hlapuu.
\nKolmas teema tutvustab baltimaade loodust. \u201eMis on eriline selle poolest, kuidas meie kunstnikud on loodust n\u00e4inud ja t\u00f5lgendanud. Looduse vaatluses mindi nii s\u00fcgavuti, nagu tegi seda n\u00e4iteks Konrad M\u00e4gi. See kontakt loodusega on v\u00e4ga m\u00fcstiline, s\u00fcgav ja eriline,\u201c leiab kuraator P\u00e4hlapuu. \u201eV\u00e4ga \u00f5nnestunud on see, et nende kunst k\u00f5netab meid ka praegu. See, et spetsiifilises keskkonnas sajand tagasi loodud kunstiteosed on k\u00f5nekad ka praegu, n\u00e4itab, et teostega on saavutatud universaalne m\u00f5\u00f5de.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"