![\"\"](\"http:\/\/konradmagi.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/10\/1920-P\u00fchaj\u00e4rve-maastik.jpg\")
<\/a>\nV\u00e4ljas on \u00fcle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest ning fookuses on tema dramaatilised, intensiivse v\u00e4rvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed.
\nL\u00f5una-Eestis p\u00f5lislaante vahel kasvanud Konrad M\u00e4gi jaoks oli looduse maalimine alati katse tungida looduses peituvate salap\u00e4raste ja m\u00fcstiliste j\u00f5ududeni. Tema jaoks pakkusid nii loodus kui ka selle maalimine peaaegu et sakraalseid kogemusi, kuna \u00e4\u00e4rmiselt tundliku natuuriga kunstnik otsis pidevalt kokkupuudet reaalsusv\u00e4lisega.<\/p>\n
\u201eOn kaks teed, kuidas kunst v\u00f5iks h\u00f5lmata elu,” kirjutas ta kunagi. \u201eMugav tee on m\u00f5istuse tee, mis h\u00f5lmab elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. J\u00e4rsk tee, mis viib \u00fcle kuristike \u2013 see on hinge tee, kelle jaoks elu on s\u00fcgav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsugustest s\u00fcgavikest kui need, milleni meie hale m\u00f5istus v\u00f5ib tungida.”
\nKonrad M\u00e4gi looming \u00e4ratas v\u00e4ga laialdast t\u00e4helepanu juba kunstniku eluajal. Kuigi N\u00f5ukogude ajal oli tema teoste eksponeerimine m\u00f5nda aega p\u00f5lu all, kujunes temast 1970. aastate l\u00f5puks Eesti kunstiajaloo kanooniline autor. Viimastel aastatel on hakatud M\u00e4gi fenomeni hindama ka L\u00e4\u00e4ne-Euroopas: toimunud on tema isikun\u00e4itus Roomas, valik t\u00f6id oli eksponeeritud Orsay muuseumis Pariisis. Ka v\u00e4liskriitikas on esile t\u00f5stetud M\u00e4gi harukordset v\u00e4rvitaju ning erilist suhet loodusesse. Kumu v\u00e4ljapanek ei ole retrospektiivne ega h\u00f5lma k\u00f5iki M\u00e4gi viljeletud \u017eanreid, vaid keskendub tema maastikuvaadetele, mille k\u00f5rval t\u00f5usevad esile ka Itaalia perioodil Capril, Roomas ning Veneetsias valminud teosed.<\/p>\n
<\/p>\n
Baltimaade s\u00fcmbolistid j\u00f5uavad Pariisist Kumusse<\/strong><\/p>\n \u201eMe peame kunstiajaloos Konrad M\u00e4ge k\u00f5ige v\u00f5imsamaks koloristiks, iseseisvaks ja s\u00f5ltumatuks loojaks, kelle panteistlik loodusvaade k\u00f5rgub Eestis nii armastatud maastikumaali kohal. Vaimustunud sajandialguse kunsti loomingulisest vabadusest, j\u00e4i ta oma loomingus alati suver\u00e4\u00e4niks, ta ei j\u00e4ljenda kedagi, vaid usaldab vaid oma vaistu ja taju. Konrad M\u00e4gi looming on partner Euroopa modernismi suurte meistrite reas,” \u00fctles Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme.<\/p>\n Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925) n\u00e4itus toimub osana Eesti Vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4eva pidustuste rahvusvahelisest programmist, mille jooksul leiab juubeliaastal aset rohkem kui 100 \u00fcritust \u00fcle kogu maailma. Eesti Kunstimuuseumi v\u00e4lisn\u00e4ituste programm algas eelmisel aastal koos Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistumise algusega, mille raames j\u00f5udis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koost\u00f6\u00f6s Br\u00fcsseli Bozari kunstikeskusesse eesti kaasaegse kunsti n\u00e4itus \u201eEkraani arheoloogia” ja Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse suurn\u00e4itus \u201eKonrad M\u00e4gi”.<\/p>\n K\u00e4esoleva aasta jaanuaris avati Rahvusgaleriis Washingtonis koost\u00f6\u00f6n\u00e4itus \u201eMichel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa \u00f5ukondades” ja alates 8. juunist n\u00e4eb n\u00e4itust Kumu kunstimuuseumi suures saalis. Aprillis avanes Pariisis Orsay Muuseumis Baltimaade \u00fchine suurn\u00e4itus \u201eS\u00fcmbolism Baltimaade kunstis”, mida on v\u00f5imalik n\u00e4ha Kumus 2018. aasta teisel poolel. Alates juulist on avatud n\u00e4itus “Ekraani arheoloogia”. 16 August 2018 ERR Merit Maarits Neljap\u00e4eval, 23. augustil 2018 kell 18 avatakse Kumu kunstimuuseumis Konrad M\u00e4gi (1878\u20131925) maastikuvaadete n\u00e4itus. V\u00e4ljas on \u00fcle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest ning fookuses on tema dramaatilised, intensiivse v\u00e4rvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed. L\u00f5una-Eestis p\u00f5lislaante vahel kasvanud Konrad M\u00e4gi jaoks oli looduse maalimine alati katse tungida looduses peituvate salap\u00e4raste… <\/p>\n
\nN\u00e4ituse \u201eKonrad M\u00e4gi\u201c kuraator on Eero Epner, koordinaator Liis P\u00e4hlapuu, kujundaja T\u00f5nis Saadoja ning graafiline disainer K\u00e4tlin Tischler.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"