{"id":4600,"date":"2024-02-17T15:45:15","date_gmt":"2024-02-17T15:45:15","guid":{"rendered":"https:\/\/konradmagi.ee\/?p=4600"},"modified":"2024-02-22T12:09:43","modified_gmt":"2024-02-22T12:09:43","slug":"konrad-magi-maalide-tehnilised-uuringud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/konrad-magi-maalide-tehnilised-uuringud\/","title":{"rendered":"Konrad M\u00e4gi maalide tehnilised uuringud"},"content":{"rendered":"\n

Darja Jefimova<\/p>\n\n\n\n

2023. aastal sai kaitstud Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal magistrit\u00f6\u00f6 \u201cM\u00e4gi materjalid. Konrad M\u00e4gi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses\u201d. Selle raames teostati mitmeid tehnilisi uuringuid Eesti Kunstimuuseumi kogus olevatele Konrad M\u00e4gi maalidele. P\u00f5hifookus oli peamiselt pildindusuuringutel, mille alla kuuluvad r\u00f6ntgeni-, ultraviolett- ja infrapuna fotograafia, mis v\u00f5imaldab n\u00e4ha seda, mis paljale silmale j\u00e4\u00e4b n\u00e4htamatuks.
Samuti kasutati pigmentide tuvastamiseks elemendiuuringuid, mille l\u00e4biviimine ei n\u00f5ua v\u00e4rviproovide v\u00f5tmist, mist\u00f5ttu on see \u00f5rnema kultuurip\u00e4randi uurimisel v\u00e4ga efektiivne l\u00e4henemine. Erinevate tehniliste uuringute kaudu on v\u00f5imalik ammutada infot kunstniku loomemeetodite ja -materjalide kohta, mida oleks v\u00f5imalik ekspertidel rakendada teiste Konrad M\u00e4gi t\u00f6\u00f6de atribueerimisel, pakkudes \u00fchtlasi uusi perspektiive kunstniku teoste s\u00e4ilitamise osas. <\/p>\n\n\n\n

Reeglina j\u00e4rgis Konrad M\u00e4gi l\u00f5uendi esmase ettevalmistusetappi, milleks on loomse liimi (n\u00e4iteks kondi- v\u00f5i kalaliim) peale kandmine. Sellel sammul on mitu funktsiooni: see moodustab justkui kile, mis muudab l\u00f5uendi j\u00e4igemaks ja siledamaks ning kaitseb seda v\u00e4rvikihtide happelisuse eest. Liimiga kaetud l\u00f5uendile lisatakse tavap\u00e4raselt ka l\u00e4bipaistmatu kiht krunti, mis lisab maalile strukturaalse toe ning optilise aluskihi pigmentidele. Mis teeb Konrad M\u00e4gi maalid hapramaks on asjaolu, et kunstnik tihtipeale ei katnudki krundikihiga oma maalide alusmaterjale. Eriliselt torkab silma krundi puudumine just M\u00e4gi varajaste t\u00f6\u00f6de puhul Norra- ja Saaremaa perioodis. <\/p>\n\n\n\n

Krundi kasutamata j\u00e4tmise on kunstnik teadlikult v\u00e4lja toonud, j\u00e4ttes kompositsioonis n\u00e4htavaks puutumata puhta l\u00f5uendi pinna. Seda erip\u00e4ra on v\u00f5imalik j\u00e4lgida n\u00e4iteks Kumu p\u00fcsiekspositsioonis eksponeeritud maalil \u201cMerikapsad\u201d v\u00f5i mitme teise Norra maastiku puhul. Kruntimata l\u00f5uend j\u00e4\u00e4dvustub UV-pildil erk-valgena, mis on loomse liimi fluorestseerumise tunnus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\u201cNorra maastik\u201d (1908-1910)<\/p>\n\n\n\n

\"Konrad<\/figure>\n\n\n\n

Valgelt fluorestseeruvad kohad viitavad ainult loomse liimiga kaetud l\u00f5uendile.<\/p>\n\n\n\n

Konrad M\u00e4gi maalid paistavad eriliselt silma oma v\u00f5ime poolest erakordselt fluorestseeruda \u2013 UV lampide abil l\u00f6\u00f6vad \u00fched pigmendid s\u00e4rama, teised sulanduvad tumelillasse massi, kolmandad muutuvad aga hoopiski mustaks. Ultraviolettvalguse abil on v\u00f5imalik sel moel ka oletada, mis pigmentidega on tegemist. N\u00e4iteks kui roheline v\u00e4rv muutub UV-valguse k\u00e4es mustaks, v\u00f5iks tegemis olla smaragdrohelisega. \u00dchte erilist pigmenti oli v\u00f5imalik tuvastada ka maalil \u201dViljandi maastik\u201d, kus paistab silma neoon-roosa v\u00e4rv \u2013 teadaolevalt ainus pigment, mis sarnaselt fluoresteerub on ajalooline pigment krapplakk. Pigmentide helendamist v\u00f5imendab samuti asjaolu, et Konrad M\u00e4gi \u00fcldjuhul ei lakkinud oma maale \u00fcle, nimelt vana lakk on tuvastatav piimja kihina ultraviolettkiirguses, mis summutab v\u00e4rvide fluoresteerumise omadust. Maali lakkimata j\u00e4tmine on modernism kontekstis ootusp\u00e4rane ning seda praktikat j\u00e4rgisid ka paljud 20. sajandi alguse meistrid. <\/p>\n\n\n\n

\"Viljandi<\/figure>\n\n\n\n

\u201cViljandi maastik\u201d (1914-1915)<\/p>\n\n\n\n

\"Konrad<\/figure>\n\n\n\n

\u201cViljandi maastik\u201d UV-foto<\/p>\n\n\n\n

Paljud v\u00e4rvid, mis on n\u00e4htavale valgusele l\u00e4bipaistmatud, v\u00f5ivad infrapunavalguses muutuda l\u00e4bipaistvaks. Nii v\u00f5ivad v\u00e4lja tulla maalikihi all olevad alusjoonised, mis sisaldavad s\u00fcsinikku (nagu n\u00e4iteks pliiats v\u00f5i s\u00fcsi). Konrad M\u00e4gi l\u00f5uendmaalide alusjooniseid on infrapuna piltidelt paraku raske tuvastada. M\u00f5nel juhul raskendab seda heleda krundikihi puudumine, teisal j\u00e4llegi pastoosne v\u00f5i mitmes kihis peale kantud v\u00e4rvikiht. Tihtipeale visandas M\u00e4gi \u00f5liv\u00e4rvidega ka otse l\u00f5uendile, kavandades oma p\u00f5hilised kompositsiooni elemendid (nagu horisondipiir ja maastiku kulgemised) ette kiirete ja peenikeste pintslit\u00f5mmetega, kasutades piirjoonte t\u00f5mbamiseks peamiselt sinist v\u00e4rvi.<\/p>\n\n\n\n

Magistrit\u00f6\u00f6 raames tehtud uuringute p\u00f5hjal tuli selge alusjoonis v\u00e4lja ainult \u201cV\u00f5rumaa maastikul\u201d. Selle maali puhul oli alusjoonise n\u00e4htavaks tegemisel kindlasti abi tumenenud pappi katvast \u00f5hukesest heledast krundikihist. <\/p>\n\n\n\n

\"V\u00f5rumaa<\/figure>\n\n\n\n

\u201cV\u00f5rumaa maastik\u201d (1915-1917)<\/p>\n\n\n\n

\"K.<\/figure>\n\n\n\n

\u201cV\u00f5rumaa maastik\u201d infrapunafoto<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemm\u00e4rgatavaid, otse liimistatud l\u00f5uendile tehtud visandlikke jooni esines ka maalil \u201cNorra maastik m\u00e4nniga\u201d. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\u201cNorra maastik m\u00e4nniga\u201d (1908-1910)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

  \u201cNorra maastik m\u00e4nniga\u201d infrapunafoto<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\u201cNorra maastik\u201d detailfotod<\/p>\n\n\n\n

Kummalise fenomenina Konrad M\u00e4gi maalide infrapuna piltide puhul on see, et nii m\u00f5negi t\u00f6\u00f6 puhul \u201ckaob\u201d signatuur v\u00f5i m\u00f5ni kompositsiooni element nagu puud v\u00f5i p\u00f5\u00f5sad. Signatuuri kadumine on seletatav, kui M\u00e4gi segas signatuuri kokku n\u00e4iteks punase (mis ei ole h\u00e4sti loetav infrapunas) koos taustal oleva v\u00e4rviga. Puude kadumist v\u00f5iks seletada sellega, et kunstnik naases oma maalide juurde tagasi p\u00e4rast nende valmimist (kui \u00f5liv\u00e4rv oli juba kuivanud) ning t\u00e4iustas kompositsiooni.<\/p>\n\n\n\n

\"\u201cKasaritsa<\/figure>\n\n\n\n

\u201cKasaritsa maastik\u201d (1915-1917)<\/p>\n\n\n\n

\"Kasaritsa<\/figure>\n\n\n\n

\u201cKasaritsa maastik\u201d infrapunafoto<\/p>\n\n\n\n

Mitmete Konrad M\u00e4gi maalide puhul torkab silma kunstniku pastoosne maalipind ja n\u00fcansirikkad pintslit\u00f5mbed, mis justkui ristuvad maali motiivil kujutatuga: keset lagedat taevast v\u00f5i p\u00f5lde jooksevad paksud pastoossed j\u00e4ljed, mis joonistavad v\u00e4lja justkui oma mustri maalipinna all. See justkui viitaks sellele, et pealmise kihi all on peidus veel alumine kiht, mis on \u00fcle maalitud. \u00dclemaalingute h\u00fcpoteesi kontrollimiseks otsustati viia maalid r\u00f6ntgenisse. Viiest r\u00f6ntgenisse viidud maali puhul ainult \u00fcks (\u201cVeneetsia\u201d) peitis enda all teist maali. Teistelt joonistusid aga v\u00e4lja Konrad M\u00e4gi maalitehnikale iseloomulikud impulsiivsed ja rikkalikud pintslit\u00f5mbed. Arvatavasti viitavad j\u00e4medad pintslil\u00f6\u00f6gid temperamentsele kompositsiooni katsetamisele ning ette visandamisele v\u00f5i elavaloomulisele krundiv\u00e4rvi pealekandmisele, et t\u00f5hustada \u00f5liv\u00e4rvi haakumist l\u00f5uendi k\u00fclge. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks \u201cP\u00fchaj\u00e4rve\u201d puhul on peamine erinevus r\u00f6ntgeni ja originaali vahel just taeva piirkonnas, mille \u00fclesehitus on l\u00f5pptulemuses pisut teistsuguse kuju saanud, kuigi teostuslaad on sarnane. Antud r\u00f6ntgenipilt visualiseerib h\u00e4sti Konrad M\u00e4gi kompositsiooni \u00fclesehitust, mille puhul motiivi kesksel kohal olev objekt (puu) on maalitud \u00fcsna kiiresti ja v\u00e4hemate kihtidega, kuid seda \u00fcmbritsevat taevast ja veekogu on veel pikalt t\u00e4iendatud ja \u00fcmber tehtud, lisades aina juurde pintslil\u00f6\u00f6ke ja laseerivaid v\u00e4rvikihte.<\/p>\n\n\n\n

\"\u201cP\u00fchaj\u00e4rv\u201d<\/figure>\n\n\n\n

\u201cP\u00fchaj\u00e4rv\u201d (1918-1920)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\u201cP\u00fchaj\u00e4rv\u201d r\u00f6ntgen<\/p>\n\n\n\n

\"\u201cVeneetsia\u201d<\/figure>\n\n\n\n

\u201cVeneetsia\u201d (1922-1923)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\u201cVeneetsia\u201d r\u00f6ntgen, mille alt tuli v\u00e4lja tundmatu daami portree.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche erip\u00e4rana, mis ei kattu 20. sajandi I poolel levinud maalimispraktikatega, on Konrad M\u00e4gi lokaalsete v\u00e4rviliste kruntide v\u00f5i alusmaalingute kasutamine. Antud h\u00fcpotees sai v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uurides M\u00e4gi maalide mikropragusid mikroskoobi abil, kus m\u00f5ningate maalide alumistest kihtidest hakkasid v\u00e4lja tulema justkui \u201cebaloogilised\u201d v\u00e4rvid. Roheliste puudegrupi alt tuli erksat punast v\u00f5i oran\u017ei, valge pilve alt helelilla ja ooker. P\u00e4rast mitme maali uurimist ilmnes, et sama v\u00e4rvi krundid kordusid erinevate teoste puhul. Mitmete maalide puhul tuli \u00fche v\u00e4rvilise alusmaalingu alt veel teisigi v\u00e4lja.
V\u00f5iks oletada, et M\u00e4gi kohandas enda k\u00e4e j\u00e4rgi vanade meistrite nagu Rubens ja Titian imprimatura <\/em>ehk v\u00e4rvilise alusmaalingu tehnika, kuigi toona olid pigem levinumad pruunid alusv\u00e4rvid. Impressionismi ajal oli aga antud tehnika v\u00e4heses kasutuses ja reeglina eelistati kasutada valget krunti. V\u00e4rviline krunt v\u00f5iks oma erip\u00e4ra poolest lihtsustada maalimisprotsessi, luues keskmisi toone v\u00f5i tumedate varjude p\u00f5hja. V\u00f5imalik, et M\u00e4gi kasutas v\u00e4rvilist alusmaalingut sel eesm\u00e4rgil, et luua k\u00fcllastunud ja tonaalselt mitmek\u00fclgsemaid v\u00e4rve, mis \u00fcksteisest l\u00e4bi kumades loovad erip\u00e4rase v\u00e4rviefekti. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Mikroskoobipilt \u201cV\u00f5rumaa maastiku\u201d taeva piirkonnast.<\/p>\n\n\n\n

Elemendiuuringute puhul rakendati uuringuteks mittedestruktiivset (mis ei n\u00f5ua v\u00e4rviproovi v\u00f5tmist maalil) pigmentide m\u00e4\u00e4ramise meetodit XRF (portatiivne r\u00f6ntgenfluoresentsanal\u00fcsaator), mis aitab tuvastada erinevaid metalli\u00fchendeid maalipinnalt. Antud uuringute p\u00f5hjal on v\u00f5imalik oletada, et Konrad M\u00e4gi paletti kuulusid j\u00e4rgmised pigmendid: pliivalge, tsinkvalge, kinaver, kroom punane, umbra, kaadmiumkollane, preisisinine, koobaltsinine, smaragdroheline, malahhiit ning kroom roheline. \u00dcksikutel proovidel on v\u00f5imalik oletada ka asuriidi, punase ookri ja Napoli kollase kasutust.<\/p>\n\n\n\n

\"XRF<\/figure>\n\n\n\n

XRF masina kasutamine maali \u201cRomat\u00fcdruk\u201d pigmentide m\u00e4\u00e4ramisel<\/p>\n\n\n\n

Darja Jefimova on Eesti Kunstimuuseumi maalikogu hoidja, kes kaitses 2023. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas oma magistrit\u00f6\u00f6 “M\u00e4gi materjalid. Konrad M\u00e4gi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses”. Magistrit\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal kureeris ta n\u00e4ituse “Konrad M\u00e4gi l\u00e4hivaates” Kumu kunstimuuseumis (19.10.2023-14.04.2024). Magistrit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus dokumenteeriti ligikaudu kolmk\u00fcmmend Konrad M\u00e4gi maali.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Darja Jefimova 2023. aastal sai kaitstud Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal magistrit\u00f6\u00f6 \u201cM\u00e4gi materjalid. Konrad M\u00e4gi maalide haprusest tehniliste uuringute valguses\u201d. Selle raames teostati mitmeid tehnilisi uuringuid Eesti Kunstimuuseumi kogus olevatele Konrad M\u00e4gi maalidele. P\u00f5hifookus oli peamiselt pildindusuuringutel, mille alla kuuluvad r\u00f6ntgeni-, ultraviolett- ja infrapuna fotograafia, mis v\u00f5imaldab n\u00e4ha seda, mis paljale silmale j\u00e4\u00e4b… <\/p>\n

Loe edasi »<\/div>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":4603,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"ngg_post_thumbnail":0},"categories":[1],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4600"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4600"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4600\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4663,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4600\/revisions\/4663"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4600"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4600"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/konradmagi.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4600"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}