Arhiividest on v\u00e4lja tulnud m\u00f5ningaid uusi andmeid Konrad M\u00e4gi ja tema teoste kohta.<\/p>\n\n\n\n
Endel K\u00f5ks palus \u00fchel hetkel saata endistel Pallase \u00f5pilastel m\u00e4lestusi \u00f5piaja kohta. Teiste seas kirjutas talle skulptor ning moelooja Amanda Jasmiin (1902-2006), kes asus Pallasesse \u00f5ppima juba 1919. aastal. Kaks aastat hiljem maalis Konrad M\u00e4gi hiigelsuure teose Kolgata, mis kujutab Jeesust ristil (teos on kadunud). Amanda Jasmiini s\u00f5nul oli just tema \u00fche maalil leinava maali modelliks \u2013 t\u00e4psemalt asub ta paremal pool risti, ahastava Maarja ja s\u00f5duri vahel. <\/p>\n\n\n\n
Kirjadest tuleb v\u00e4lja, et Konrad M\u00e4gi ateljeesse kolis p\u00e4rast tema lahkumist Karl P\u00e4rsim\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n
1990ndate alguses anti v\u00e4lja v\u00f5rokeste ajalehte Viruskundra. Kultuuriloo uurija Heino Sikk publitseeris seal (juuli 1992) \u00fche kirja Konrad M\u00e4gilt, mida siiani pole mujal k\u00e4sitletud. <\/p>\n\n\n\n
Kiri on kirjutatud umbes poolteist kuud p\u00e4rast M\u00e4gi naasmist pikalt v\u00e4lisreisilt Itaaliasse ja Saksamaale. See on adresseeritud V\u00f5ru kohtu kirjutajale Julius Tiitsule, kellega tutvus ilmselt kohtunik Martin Taevere kaudu, kelle k\u00fclaline oli M\u00e4gi mitmel suvel V\u00f5rumaal olnud. Kirjas tervitatakse Heino Siku andmetel ilmselt jaoskonnakohtunik Jaan Treumuthi ning endist V\u00f5ru linnapead ning rahukohtunikku Johann Freymanni.<\/p>\n\n\n\n
Kiri on s\u00e4\u00e4rane:<\/p>\n\n\n\n
Tartus, 20.10.1922<\/p>\n\n\n\n
Kallis herra Tiits!<\/p>\n\n\n\n
Eila peale l\u00f5unat sain Teie poolt saadetud palgalehe k\u00e4tte, mille ma siin juures Teile oma allkirjaga tagasi saadan. Praegust olen j\u00e4lle sisemiste haiguste kliinikus (tuba 12) Toome m\u00e4el, sest prof. Puusepp leiab, et minu n\u00e4rwid ikkagi k\u00f5hu haiguse l\u00e4bi on pingule t\u00f5mmatud. Siin esialgu tehakse mitmesuguseid katseid ja j\u00e4reluurimisi minu kallal, sest nad ei j\u00f5ua ikka weel otsusele, misp\u00e4rast minu k\u00f5ht ei t\u00f6\u00f6ta. Millal mind w\u00e4lja lastakse ei w\u00f5i weel \u00fctelda, kord arvasid, et ma juba paari p\u00e4ewa p\u00e4rast w\u00f5in kodu minna, aga t\u00e4na \u00fcteldi j\u00e4lle, et ma wist ikka weel rohkem aega pean kliiniku j\u00e4\u00e4ma. Ei w\u00f5i \u00fctelda, et minu terwiseseisukord oleks palju paremaks l\u00e4inud: m\u00f5ni p\u00e4ew tunnen ennast p\u00e4ris terwe, siis kordub j\u00e4lle niisugune halb n\u00e4rwiline tundmus. T\u00e4na \u00f6\u00f6si ei saanud heasti magada ja selle t\u00f5ttu tunnen ennast t\u00e4na \u00fcsna n\u00f5rga ja n\u00e4rwilise olewat.<\/p>\n\n\n\n
Terwitage minu poolt hra Treumuthi ja \u00fctelge temale, et ma teda waest w\u00e4ga kahetsen, et ta minu eest peab niipalju waewa n\u00e4gema. Ka hr Freymannile palju terwiseid.<\/p>\n\n\n\n
Elage heasti!<\/p>\n\n\n\n
Palju terwiseid Teile endale ja ka kaasametnikutele.<\/p>\n\n\n\n
Teie K M\u00e4gi<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Arhiividest on v\u00e4lja tulnud m\u00f5ningaid uusi andmeid Konrad M\u00e4gi ja tema teoste kohta. Endel K\u00f5ks palus \u00fchel hetkel saata endistel Pallase \u00f5pilastel m\u00e4lestusi \u00f5piaja kohta. Teiste seas kirjutas talle skulptor ning moelooja Amanda Jasmiin (1902-2006), kes asus Pallasesse \u00f5ppima juba 1919. aastal. Kaks aastat hiljem maalis Konrad M\u00e4gi hiigelsuure teose Kolgata, mis kujutab Jeesust ristil… <\/p>\n