Konrad Mägi 145. sünniaastapäeva tähistamine
1. novembril 2023. aastal möödub Konrad Mägi (1878–1925) sünnist 145 aastat. Sel puhul toimub kuu aja jooksul Konrad Mägi Sihtasutuse eestvõttel rida sündmusi, mille kohta leiad pikemalt informatsiooni altpoolt.
1. oktoobril kell 12 on Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus muusikaline rännak Konrad Mägi maalimispaikadesse Norras, Itaalias, Prantsusmaal ja Eestis. Mihhail Gertsi koostatud kavas kõlavad Jean Sibeliuse, Albert Roussel’i, Fartein Valeni, Ottorino Respighi ja Eduard Tubina looming. Muusikat esitavad Heili Rosin-Leivategija (flööt) ja Mihhail Gerts (klaver), maalidest kõneleb Eero Epner.
https://www.tmk.ee/events/festival-tubin-muusikaline-rannak-konrad-mae-maalimispaikadesse
12. oktoobril avatakse Eesti Rahva Muuseumis näitus „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“. Viimastel aastatel on Konrad Mägi Sihtasutus leidnud kümneid uusi Mägi teoseid tema erinevatest loomeperioodidest. Eelmise aasta augustis toimus Tallinnas Mikkeli muuseumis nende esimene näitamine, kuid nüüd on tegemist laiendatud väljapanekuga, kus eksponeeritakse ka viimasel aastal ja isegi viimastel kuudel väljailmunud maale. Teosed pärinevad Eestist, Soomest, Rootsist, Kanadast ja Austraaliast. Nende seas on nii suurim kui ka väikseim teadaolev Konrad Mägi maal, lisaks ainuke teadaolev teos Mägi Kopenhaageni perioodist, aastaid kokkumurtuna kapi taha peidetud meremaal, üks esimesi Mägi akvarelle Helsingist ja nii edasi. Näitusesaalis on võimalik lugeda ka lugusid Mägi maalide kadumisest. Näituse koostas Konrad Mägi Sihtasutus, kujundab Mari Kurismaa, graafiline disain Mari Kaljuste.
Näitusega kaasneb kataloog, kus jutustatakse maalide kadumiste ja leidmiste lood. Kataloogi kujundaja Angelika Schneider.
Näitus on publikule avatud 13.10.2023–07.01.2024.
https://www.erm.ee/et/konrad-magi-seninagemata-maalid
Oktoobri keskel ilmub Joonas Sildre mahukas graafiline romaan „Värviline Mägi“. Mitme aasta töö tulemusena valminud romaan võtab pildiliselt kokku olulisemad pöördepunktid Mägi elus ja loomingus, rõhutades eriti värvi tähtsust Mägi kunstis. Joonas Sildre on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Arvo Pärdi elulooraamatu autor, kes käsitleb Konrad Mägi iseenda sisemiste pingete ja otsingute, rahvusvahelise konteksti ning Eesti 20. sajandi esimese poole olustiku võrgustikus. „Mind on alati huvitanud, mis on kunstnikku käivitav jõud,“ ütleb Sildre. „Konrad Mägi tundus keeruka kunstnikuteekonna musternäidis, lausa arhetüüp, kelle elukaart vaadata. Teadsin aga, et Konrad Mägi nimelise mõistatuse lahendamiseks pean ka uurima ja näitama valgust pealispinna all asuvatele sügavamatele värvikihtidele.“
19. oktoobril avatakse Kumu kunstimuuseumis projektiruumi-näitus „Konrad Mägi lähivaates“. Näitus põhineb Eesti Kunstimuuseumi maalikogu hoidja Darja Jefimova magistritööl, mille käigus dokumenteeriti tehniliste uuringutega ligi kolmkümmend Konrad Mägi maali. Näitus toob vaatajani Mägi maalide kihistused, mida tavasilmaga ei näe: alusjoonised, ülemaalingud, parandused, muudatused. Kaasatud on erinevad tehnilised vahendid. Näituse kujundaja on Villu Plink, graafiline kujundus Külli Kaats.
Näitus on avatud 19.10.2023–14.04.2024.
https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/konrad-magi-lahivaates/
31. oktoobril toimub Eesti Rahva Muuseumis Theatrumi esietendus „Konrad Mägi kirjad“. Ott Aardami muusikalises lavastuses tuuakse kuulajani Konrad Mägi elulugu, inimsuhted ja maailmavaade läbi tema enda sõnade. Mägi pihtimuslik kirjavahetus võimaldab heita pilgu ühe kunstniku kujunemisse ja sisemistesse hoiakutesse. Konrad Mägi kirju loevad Theatrumi näitlejad. Lavastusele on originaalmuusika kirjutanud Georg Jakob Salumäe, esineb keelpillikvartett. Lavastuse järgmine etendus toimub 1. novembril Tallinnas Theatrumi saalis.
https://www.theatrum.ee/lavastused/konrad-magi-kirjad/
Konrad Mägi 145. sünniaastapäeval 1. novembril toimub Heino Elleri Muusikakoolis Tartus rahvusvaheline konverents Konrad Mägist. Esinevad EMMA muuseumi direktriss Pilvi Kalhama, Ateneumi peakuraator Timo Huusko ja Lillehammeri kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen, samuti Eero Epner Konrad Mägi Sihtasutusest. Konrad Mägi looming asetatakse erinevatesse rahvusvahelistesse kontekstidesse ning silmitsetakse tema töid uute nurkade alt. Pilvi Kalhama peab ettekande „Kaanoneid murdes. Vastupanu jõud Konrad Mägi loomingus“. Nils Ohlsen analüüsib oma ettekandes Konrad Mägi ja kunstnikerühmituse Die Brücke liikmete paralleelseid liikumisi mere äärde saartele ja seal uute loominguliste impulsside leidmist. Timo Huusko vaatleb romantismi ja modernismi ilmnemist Konrad Mägi maastikes. Eero Epner räägib Konrad Mägi Sihtasutuse tegevusest. Toimub ka kõigi osalejate paneeldiskussioon. Konverents on inglise keeles, kuid eestikeelse tõlkega.
Samal päeval antakse üle traditsiooniline Konrad Mägi Sihtasutuse preemia inimesele, kes on teinud palju Konrad Mägi elu ja loomingu tutvustamiseks. Siiani on preemia pälvinud teiste seas maalikunstnik Tõnis Saadoja, filmirežissöör Marianne Kõrver, EMMA muuseumi direktriss Pilvi Kalhama.
Esitletakse Eesti Kunstimuuseumi kullafondi postmarki – seekord on sellel Mägi maal Marie Reisikust (1916). Marie Reisik oli naisõiguslane ning Mägi hea sõber. Mägi lõi temast harukordse portree, kus nappide vahenditega on saavutatud veenev tulemus. See on üks kõige isiklikumaid ja psühholoogilisemaid portreesid Mägi loomingus.
1. novembri õhtul kell 22.05 läheb ETV eetrisse esimene osa Konrad Mägist kõnelevast telesarjast. Nelja episoodi vältel kõneletakse Mägi jõudmisest kunsti juurde ning inimese, looduse ja värvi tähtsusest tema loomingus. Mägi ja tema ajastut analüüsivad Kristi Kongi, Lola Annabel Kass, Marek Tamm, Tiit Hennoste, Kadi Polli, Kaido Ole, Linda Kaljundi, Tiit Pääsuke, Daniele Monticelli ja Tõnis Tatar. Saadet ilmestavad kaadrid Konrad Mägi maalimispaikadest ning tema maalidest. Saate režissöör on Erle Veber, toimetaja Kai Väärtnõu.
Alates septembrist on neljapäeviti peale OP! saadet ETV eetris saatesari Kunstihetk. Marianne Kõrveri loodud sari toob vaatajani iga kord ühe maali Mägi loomingust ja avab selle taustu ning loomiskontekste.