Järgnevalt on ära toodud enamik teadaolevaid Konrad Mägi kirju. Need asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis [EKLA], Eesti Kunstimuuseumi arhiivis [EKM arhiiv], Tartu Kunstimuuseumi arhiivis [TKM arhiiv], samuti Helsingis erakogus.

Märkega [RP] on tähistatud kirjad, mille originaalid on siiani kadunud, kuid mis on avaldatud Rudolf Parise monograafias (1932). Paris toob kirjad sageli ära vaid tükiti. Antud juhul on trükitud vaid need kirjakatked, kus on Mägi otsetsitaadid ning Parise ümberjutustused kirjadest on jäetud kõrvale. Samuti on loetavuse huvides ära jäetud Konrad Mägi tervitused kirjade lõpus, kui need ei sisalda olulist teavet.

Venekeelsed kirjad August Vesantole on tõlkinud Ilona Martson.

Kirjad trükkisid ümber Mareli Reinhold, Liisi Tee, Kadi Kass, Aili Kuldkepp ja Aili Grichin.

Karl August Hermannile¹
12.08.1903

Jõudsin õnnelikult Peterburgi². Muidu läheb ka õige hästi. Teid ja Teie abikaasat tervitades!
[EKLA]

[1] Helilooja Karl August Hermanni (1851‒1909) ja Konrad Mägi varasemate ning hilisemate sidemete kohta puuduvad andmed. Seetõttu on ka veidi mõistatuslik, miks Mägi just Hermannile tervituse saadab. Antud postkaardi teisele poolele on Mägi maalinud talumajakese, mis on teadaolevalt tema esimene kujutava kunsti alane visand.
[2] Peterburi siirdus Konrad Mägi õppima nn Stieglitzi kunstikooli. Ta saabus Peterburi esimest korda 1903. aasta jaanuaris, koolist lahkus ta pärast osalemist 1905. aasta revolutsioonisündmustes. Stieglitzi kooli kuiv tehniline haridus ei rahuldanud Mägi ning pigem peaks Peterburis viibimise ajast esile tõstma tema kunstikogemusi, kuna esimest korda nägi ta sedavõrd intensiivselt kujutavat kunsti.

Mart Pukitsale³
08.06.1905

Tervitusi Vallinkoskist⁴
[EKLA]

[3] Mart Pukits (1874‒1961), graafik, tõlkija ja ajakirjanik. Konrad Mägi lapsepõlvesõber, kellega koos kuuluti nn Sangernebo polku, kus rühm noori mehi tegeles spordi, teatri ja muusikaga. Nimetus Sangernebo polk tulenes tisler Märt Sangernebost, kes võttis Mägi enda juurde ametit õppima ning kelle õues Tartus noorukid kogunesid. Alates 1905. aastast elas Pukits 15 aastat Peterburis.
[4] Vallinkoski asub Karjalas Viiburi linna lähedal. Mägi viibis seal 1905. aasta juunis koos lapsepõlvesõbra Aleksander Meibaumiga lühiajaliselt. Hiljem on Vallinkoski juures maalinud Ants Laikmaa.

Peeter Rootslasele⁵
07.12.1905

/…/ Mina ise elan kaunis vana viisi, kuid selle vahega, et nüüd juba igapäev hoolega õppimas käin, selle sama⁶ juures kuhu minema pidin.
/…/
Ainuke asi mis mulle praeguses elus meeldida ei taha ja see on see, et väga külmad ilmad on – 10 graadi juba ja mina pean aga sommermantliga laskma, et kannad välguvad. Noh, aga mis sinna parata, inimene harjub kõigega ära ja päälegi on mul kaaskannatajaid ka, sest tihti näen uulitsal mõne, kes niisamasuguse riistaga ümber uitab… Tuba on ka praegu külm, sest perenaine on kokku hoidlik, ei armasta niisuguse tühja asja pääle nagu tua kütmine mitte puid raisata – ka lõbu.
[RP]

[5] Peeter Rootslane (1880‒1962), Eesti ettevõtja, hiljem ka kirjastaja, leiutaja, luuletaja. Mägi oli temaga tihedas suhtluses Peterburis, Pariisis ja Norras viibimise ajal. Hilisemast suhtlusest andmed puuduvad.
[6] Mõeldud on joonistusõpetajat Jakov Goldblatti.

Peeter Rootslasele
02.03.1906

Ma ütlesin talle⁷ muidugi mõned head ässad näkku ja ka ühtlasi, et ma enam sinna ei jää… Üleüldse ei tahagi ma niisuguse kõrilõikaja juures teenida, kes valmis on oma hinge rubla eest ära müüma. Oleks palju sellest rahvast rääkida, aga nad pole väärt, et nende pärast palju paberid ära raisata. On enne neid läbi saadud, siis saab nüid ka läbi ja parem kümme korda ennem nälgida, kui niisuguse mammona kumardajal⁸ ennast tüssata lasta.
[RP]

[7] Mägi oli just vallandatud Viroolia ärist, kus uus omanik tahtis tema palka vähendada.
[8] Mõeldud on kodanlasi. Mägi oli terve elu väga kriitiline kodanluse ja väikekodanluse suhtes, kes tema arvates oli liialt keskendunud materiaalsetele väärtustele ja ratsionaalsele maailmapildile. Hiljem kujunes ka Mägist jõukas kodanlane, kuid protestiva hoiaku nii kodanluse kui ka riigi suhtes säilitas ta elu lõpuni.

Peeter Rootslasele
15.03.1906

Kõige paremad vene lehed on kinni⁹, muidugi ka meie leht, millest ainult 3 nummert välja tuli. Eesti maal on aga koledaid tükka tehtud, poodakse, tapetakse ja pekstakse rahvast.
[RP]

[9] Pärast 1905. aasta revolutsiooni suleti palju ajakirjandusväljaandeid. Paljud väljaanded ilmusid omakorda vaid ühe või mõne numbrina, nt eestikeelseid lehti ilmus 1906. aastal koguni umbes sada, kuid paljud neist väga lühiajaliselt. Mitmele revolutsioonilisele väljaandele tegid kaastööd ka Eesti kunstnikud, sh Mägi. Peamiselt tegi ta koostööd paljude väljaannete taga seisnud Juhan Lilienbachiga.

Peeter Rootslasele
Dateerimata, kevadel 1906

Suur aitäh¹⁰ – natuke küll liiga palju, aga eks ta ära kulu muidugi. Jään veel mõneks päevaks Piitrisse, siis tahan tingimata kuskile maale suvitama, ehk õigem ütelda – vähe väljapuhkama sõita. Unistan küll Soome maast, aga kindlasti ei tea, kas sinna kukkun.
[RP]

[10] Rootslane oli talle saatnud Pariisi sõiduks 100 rubla.

Peeter Rootslasele
02.[?] 04.1906

Pean veel tähendama, et ma selle aja jooksul teatud kunstniku¹¹ juures tõesti palju juurde õppisin, igatahes selle poole aastaga nii palju kui Stieglitzi juures kahe aastaga… Ma olen praegu just väga tujus joonistama… Ja mina olen nüüd juba küllalt nii kaugel et Parisi võib sõita, sest koguni lollilt sinna minna, kui veel midagi ei oska, ka ei maksa… Seltsimehed on juba mitmed Parisi poole teel¹² so. Eestlased muidugi… Kui Parisis paar aastad töötada saaks, muidugi niisugustes tingimistes, et õppimises mitte takistusi ei ole, siis võiks juba minu arvates küll midagi kätte saada.
/…/
Olen mõne kunstijüngriga tuttavaks saanud, kes Parisis on õpinud ja need seletasid, et ainult Paris on linn, kus kunstis täiusele võib saada.
[RP]

[11] Goldblatt.
[12] Jaan Koort oli Pariisi jõudnud juba 1905. aastal, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa olid sinnapoole teele asunud.

Peeter Rootslasele
06.05.1906
Helsingi

Tunnen ennast siin nagu teises ilmas olema… sõidan Abosse ja säält Ålandi saarele, kuhu paariks kuuks mõtlen jääda.
[RP]

Mart Pukitsale
19.05.1906

Jõudsin õnnelikult pärale¹³. Talupojad on siin kõik rootslased ja elavad nad nagu Eestimaa mõisniku[d]. Üleüldse meeldib mulle siin väga, ainult külm on siin praegu vähe. Mõtlen vähemalt paariks kuuks siia jääda, ‒ kuhu edaspidi jään ‒ ei tea. Elage väga hästi!
[EKLA]

[13] Postkaart on saadetud Ahvenamaalt. Ahvenamaal peatus Mägi 1906. aasta suvel, alustades just siin püsivamalt maalimisega.

Rudolf Mäesepale¹⁴
30.05.1906

Olen otsaga siin. Elamine väga nobel. Elad siin nagu teises maailmas. Passi siin üleüldse tarvis ei ole. Saata võib siia kõik. Elamiseks on mul üksinda väga tore tuba ja mõistagi saab 6 korda päevas süüa. Iga päev 2-3 korda kohvi¹⁵ ja ei puudu kompotki.
[RP]

[14] Rudolf Mäesepp (1884‒1949) oli Konrad Mägi õpingukaaslane Stieglitzi kunstikoolist, kes õppis seal Mägiga samal ajal alates 1905. aastast kuni 1907. aastani. Erinevalt Mägist ei lahkunud ta koolist protestiks revolutsioonisündmuste mahasurumise vastu, samuti ei reisinud ta edasi Ahvenamaale või Pariisi ja nende taaskohtumine toimus alles siis, kui Mägi jõudis tagasi Eestisse. Mäesepp oli hiljem kaupmees, kuid tegeles siiski ka kunstnikuna, kuid temast ei kujunenud olulist autorit. 1910. aastate lõpus maalis Mägi ka Rudolf Mäesepa portree. Antud postkaart on ära toodud Rudolf Parise monograafias, kuid seal on märgitud saajaks Peeter Rootslane.
[15] Konrad Mägi oli aktiivne kohvijooja, kes eelistas väga kanget kohvi.

Peeter Rootslasele
12.06.1906
Ahvenamaa

Tõesti peab ütlema – maailm on ilus, nagu näituseks siin on niipalju iludust ja suurust looduses et imesta. Poole taevani ulatuvad kaljud, haralised männid, nagu neid üksi Soomemaal võib näha ja imeilusad pikkad ja peenikesed kased. Kui õhtal kuskilt kalju mäe päält ümber vaatad, kus silm laia merd ja lõpmata palju saaresi näeb, kui meri salaliselt kohiseb, siis peab kül arvama, et midagi vägevamat ei ole kui põhjamaa loodus. Seda suurust vaadates tunned ennast nii väikese ja võimetu olema selle määratu jõu vastu. Aga siiski on inimese vaim suur, mis ise omale uusi maailmasi võib luua. Meie oleme nii jõuetud, et meie selle looduse suurusest aru ei jaksa saada, ja ka ühtlasi veel veiksemad, et inimese hingest aru saada. Mulle tulevad ühe kirjaniku sõnad meelde: „Inimene ei maksa olla, ingel ka mitte, sest esimene ingel tundis igavust ja sai Luciferiks, sai ise valitsejaks ja vägevaks mõtlejaks vaimuks. Tarvis olla kas Jumal, ehk mitte midagi.“ Kes teisi Jumalaid ei usu, selle Jumal on ta ise, ja ta ise võib omale kui Jumal uue maailma luua. Ainult loomises (töös) seisab inimese suurus (väärtus), väärtus, mis seisma jääb ja veel tuleva põlvedele jutustab, mis sel ajal inimese vaim luua võis. Ainult täius on hea, kas olla täiuses: kelmuses, aususes ehk üksta kõik milles, ehk kui midagi teed, katsu seda tingimata hästi teha, nagu Grenzstein ütleb. Väga õige on Nietzsche ütelus: „Saage üliinimeseks, s.o saage täielikuks, saage Jumalaks, tõuske kõrgemale sellest tolmust milles te nüid ümber uitade. Kui vaatad lillesi – nad õitsevad, närtsivad, surevad, kuid siiski nad valitsevad, on Jumalad. Looduses on ju kõik ilus, kõik nii täielik, et sääl midagi ülearu ei ole, ja õigust ütelda ei sure ka looduses midagi, nii ka meie oleme surematad, ehk me küll sureme, kuid me elame selles suuruses ikka edasi, kui ka teisel kujul.
Viimasel ajal on iseäranis märgata, et inimesed maailma tahavad ümber luua, kuid selles eksivad nad väga. Kõiki inimesi ühetaoliseks teha ei saa. Masse (inimeste kari) jääb ikka masseks. Kui kord kokku saame, saab palju rääkida olema. Elu on mul siin praegu väga hea, iseäranis saan ma alles nüid aru, mis see tähendab vabas looduses olla (mõistagi kõht täis), sest mõtted just ronivad pähe ja tunned, kuda fantaasia kasvab. Sügiseni loodan siia jääda, s.o kui takistusi ei tule, aga igatahes olen kaunis kindlaks teinud, maksku mis maksab siia jääda. Mis sügisel just ette võttan, s.o kuida Parisi poole rändan – ei tea.
Ainuke rumal asi on siin see, et iga paari nädalaga paari saapaid ära peab lõhkuma ja ka riiete pääle ei heida armu, sest maalimise juures sattud vaimustusse ja ei märka, kudas värvi plekkid kuue külge ilmuvad. Meid on siin kolm Eestlast ‒ kõik väga kunsti poisid, nii et maalimise juures kuni nina otsani ennast värviga määrivad, sellest hoolimata, et kõigil viimane kuub seljas on. Üleüldse on siin väga lõbus ‒ kaljusi mööda ümber uidata, maalida, meres supelda ja vahel oleme Alandi saart mööda kuni 40 vesta jalutuskäikisi teinud. Igatahes tunnen ma sellest siin olekust palju kasu.
Mehed lähevad ka enamiste kõik Parisi. Mis Parisis ka pääle hakkata on ka kõigil kirju, aga peab ometi kord maailma minema, kui see ka elu maksab, sest ükstakõik kuda inimene sureb, ehk kus ta sureb.
[RP]

Peeter Rootslasele
14.06.1906

/…/
Soome kunstis on midagi sellesarnast, mis meie Eestiga väga kokku läheb.
[RP]

Peeter Rootslasele
11.08.1906

/…/
Kui kuidagi otsaga Parisi saaks, oleks sääl ennem nälgimisega rahul, kui siin täie kõhuga. Siinsed talupojad on haledad inimesed, ehk kül elamine siin õige hea on, kui nende röövlitele õigel ajal ära on makstud. Praegu on mul lugu nendega nii, et maksu termin on üle läinud ja õige palju veel – on ka kohe märgata et söömine halvem on… Olin kõige paremas töötamise tujus, aga sääl tuli korraga asjale kõige proosalikum lõpp: raha otsas. On küll vilets meie aeg – pead kõiksugu mudast läbi roomama ja kui korra päike paistma tõotab hakkata on jällegi midagi, mis teda pimestab… Salata ei saa, et see aeg mulle kõige kasulikum on olnud, esiteks kunstis ja teiseks on siin võimalus ja rahu mõtelda olnud… Kõige tähtsam küsimine on kuda siit „ahvenamaalt“ välja saada. Ahvenad on ka koguni ära tüütanud – on nagu nõiad – rändavad hommikul, lõunal ja õhtal lauale. Esimene takistus siit ära pääseda on juba see, et meri igalpool ümber on ja kus sa oma kahe jalaga ikka lähed. Teiseks tahavad need ahvenad siin, et neile seda va raha peab maksma ja see oleks peaaegu kõik. Nii vähe ja siiski nii palju… On nüüd kuda on, aga kui oma fantasia käima paned ehk saad kuidagi mind ahvenate käest päästa, sest asi on tõsisem, kui isegi siiamaale arvasin…
/…/
Siin saarepeal on asi koguni hull veel, sest mujal ilmas oskad midagi väljamõtelda, ehk pääle hakkata, aga siin midagi sarnast ettevõtta ei saa… Linnas on küll vahel ka hull seisukord olnud, aga oled ikka vähemalt hulga rahva seas ja kes sind mõistavad, aga siin oled nagu Robinson ja keelest ei saa ka veel aru… Nii siis, kui kuidagi neid rattaid käima saad ajada – siis tee seda!
[RP]

Austatud hr. Stieglitz¹⁶!
Dateerimata, 1906. aasta suvi

Õige hammu kui Teile viimati kirjutasin. Tukord küsisin veel järele, kui palju ma Teile võlga olen j.n.e. Ma ei tea, miks Teie mitte ei vastanud. Olgu nüid asi kuda on, aga olge nüid nii lahke ja vastake kohe. Kui mu võla summa mitte väga suur pole ja Teie mulle veel usaldate, siis olge nii lahke ja tehke mulle üks ülikond, mitte kallis, aga ikka võimalikult kõva riie. Must riie, vest hästi kinni eest ja kuuele õiged taskud. Vooder lihtne, aga kõva, sest mul kulub ta alati väga ruttu läbi. Elan juba 3. kuud Soomes. Alakoi saarel s.o sõitsin siia maalima. Siet sõidan Helsingforsi, kuhu õppima jään. Loodan Teile ligemas tulevikus osa omast võlast ära õiendata.
Olge siis nii lahke ja tehke.
Kirjutage aga kohe vastus.

P. S. Võla tasun Teile ausasti ära – selle pääle võite julge olla, et aga ootama peate tuleb sellest, et mul veel see aeg pole jõudnud, kui palju teenida võib.
Kaugel ta kül väga enam ei ole.
Seesama

[16] Tegemist ei ole Alexander von Stieglitziga, kes asutas Peterburi Stieglitzi kunstikooli, kus Konrad Mägi õppis. Antud kiri on adresseeritud Tartusse rätsepale Jaan Stieglitzile. Jaan Stieglitzi lapselapselapse Lauri Viikna sõnul lasi Mägi Stieglitzi juures endale tihti riideid õmmelda. Kuna tal polevat olnud kunagi tasumiseks raha, maksis ta maalides. Maalid hävisid Teise maailmasõja ajal Tartu pommitamisel. 

Anni Vesantole¹⁷
16.09.1907

Jõudsin Parisi. Teile ja Teie õdedele palju tervisid!
[Helsingi, erakogu]

[17] Anni Vesanto pidas Helsingis tubakapoodi ning Mägi andis talle kunstitunde. Nende vahel kujunes tihe sõprus, Vesanto toetas Mägi ka rahaliselt ning aitas müüa Helsingis Mägi teoseid.

Anni Vesantole
22.09.1907

Pariis¹⁸ – see on linn, kus võib kõike näha. Olen siin ainult kaks päeva ning juba olen väga palju huvitavat näinud. Mul oleks Teile väga palju öelda, eriti aga Teie õele, ent võib-olla see jääbki ütlemata. Momendil pole mu asjad just eriti head.
[Helsingi, erakogu]

[18] Kirjutatud vene keeles, eelmine postkaart oli aga eesti keeles.

Peeter Rootslasele
22.09.1907

Olen juba kaks päeva Parisis. Saksamaa ei meeldinud sugugi. Tehnika on küll sääl suurepäraline, aga lollus on veel suurepäralisem. Prantsusmaa on aga koguni teine, prantslased ise meeldivad väga. Paris on – huvitav linn. Kunsti on siin – palju näha. Meeldib siin üleüldse väga, ehk küll paar franki taskus oli, kui siia jõudsin.
[RP]

August Vesantole¹⁹
Dateerimata, ilmselt 1907. aasta sügisel

Minu kallis

Ei ole palju aega möödas, kuid näib, et on möödunud terve igavik. Meenuvad viimased päevad Helsingforsis, kui Te ükskord mind mööda pimedaid tänavaid saatsite. Vaikisime. Miski rõhus raskesti rinda ja oli ääretult kurb olla. Midagi imelikku toimus minu sees sel ajal. Olen säilitanud palju neist mälestustest, mis ma Soomes sain. Kirjutasin Teile kaardil, et mul oleks Teile ja Teie õele paljugi ütelda, kuid see pole nii, kuna pole mul Teile midagi ütelda. Teie õde oli mu peale väga pahane, ja küllap on tal selleks põhjust, kuid mind ei huvita, mis põhjused need on. Arvan, et ka Teie, vaene, kannatasite minu pärast, kuid andke andeks, ma ei tahtnud seda Teile teha. Võin öelda ainult üht, (ja võite seda oma õele edasi ütelda, kui soovite). Ma olen igasugustest jälkustest alati eemal seisnud ja mul pole kunagi olnud mõtet petta teda või kedagi Teie omadest. See on kõik. Oleksin Teile soovitanud mõnda asja, aga mõtlesin ümber, kuna mitte kõik võõrad nõuanded pole kasulikud.
Nüüd Pariisist. Pariis on huvitav linn, kuid läheb vaja palju aega, et seda hästi tundma õppida. Ma olen näinud palju huvitavat, eriti kunsti osas. Siin on väga rikkalik antiigimuuseum, kuid ka palju huvitavat kaasaegset kunsti. Avati salong (neist Pariisi salongidest oleme Teiega palju rääkinud), kuhu alguses suundus kogu Pariisi aristokraatia. Prantslased on väga kaunis rahvas, eriti aristokraatia. Ootasin väga paljut, kuid sain väga vähe, kuna kõik see pole hea, millest nii palju räägitakse ja mida kiidetakse. Näitusel oli väljas ligi 3000 maali. Igav oli kõigist neist saalidest läbi kõndida ja kõiksugu jäledusi ja jälkusi vahtida. Muidugi oli nende vahel head ka, kuid vähe ja põhiliselt vene kunstnike töid. Võib-olla ei saa ma veel eriti uuest kunstist aru, kuid nii palju olen aru saanud, et tänapäeva prantsuse kunst mulle eriti ei meeldi (siin on erandeid). Pärast vanade portreede vaatamist on eriti valus vaadata kõiksugu plötserdusi. Kuid üldse on Pariisi kunstis nii palju huvitavat ja head, et seda ei saa sõnadega edasi anda. Ma kirjutasin Teile esimestel päevadel kirja ja seda oleks Teil ehk olnud väga huvitav lugeda, kuid eri põhjustel ma ei saatnud seda Teile ära.
Ma elan siin kunstnike koloonias²⁰. Tuba on nii niiske, et võib suisa kala püüda. Selles koloonias (st ühes majas) elab ligi 200 kunstnikku. Suuremalt jaolt on rahvas nälgas, ja muidugi osalen minagi selles ja muidugi mitte vähem, vaid suisa rohkemgi kui teised. Ma polegi veel teisi inimesi näinud peale kunstnike. Nende seas on väga põnevaid inimesi ning andekaid, kui ka ebameeldivaid ja andetuid. Mõnikord unustad nälja, kui nende inimeste keskel oled. Kuid nälgitakse siin kohutavalt palju. Peale selle need õudsed niisked korterid (muidugi ilma mööbli ja ahjuta) rikuvad paljudel tervist. Kuid need inimesed (meie kõik) usuvad siiski helgesse tulevikku. Kõik käivad ringi hirmus kõhnade ja kahvatutena ning sageli näib, et need inimesed pole sellest ilmast. Tahaks Teile paljust kirjutada, kuid tuju pole selline, mis seda võimaldaks. Kui mulle saabuvad paremad ajad, siis kirjutan Teile palju, palju. Surun Teil kätt ja soovin Teile kõike head.

Teie Mägi
Kui tahate – /vahelekirjutus/ vahest tahate, sellepärast pöördun sedasi Teie poole – kirjutage mulle midagi.

Aadress Passage de Dantzig 2, Paris
K. Mägi (chez Koort²¹)
Andke Teie omadele minu poolt edasi minu tervised (kes soovib ja kes vahest ei soovi minu tervisi, ha-haa!)
[Helsingi, erakogu]

[19] Anni Vesanto vend. Ka talle andis Mägi joonistustunde.
[20] Mõeldud on nn La Ruche (pr ’mesipuu’) kolooniat. La Ruche oli omapärase väljanägemisega suurte klaasakendega kolmekorruseline kunagine paviljon. Seal elasid aastate jooksul paljud Pariisi saabunud kunstnikud. Hoolimata nadidest elamis- ja töötingimustest moodustus La Ruche’i sisse ja ümber omaette kunstnike koloonia, kus peatusid mh ka Marc Chagall, Amadeo Modigliani, Diego Rivera, Tsuguharu Foujita jt. Palju oli Ida-Euroopast saabunud kunstnikke, sh elasid La Ruche’is paljud eestlased.
[21] Jaan Koort (1883‒1935), skulptor ja maalikunstnik. Kuigi Koortiga puutus Mägi mitmel korral kokku, olid nende suhted pingelised.

August Vesantole
16.12.1907

Minu kallis

Sain Teie kirja kätte ja rõõmustasin väga, et te pole mind unustanud. Ma poleks Teile täna kirjutanud, kuid on midagi, mis sunnib seda tegema, kuid ma selgitan seda kirja lõpus. Olen näinud Pariisis nii palju huvitavat, et ei ole suuteline seda Teile edasi andma. Sellist grandioosset muuseumi nagu Pariisi Louvre ei ole kusagil. Louvre’is on nii palju materjali, et läheb tarvis palju aega, et see kõik üle vaadata, ja veelgi rohkem aega, et sellest sügavamalt aru saada. Nägin siin Leonardo da Vinci Mona Lisat ja paljusid teisi huvitavaid vanaaegseid meistreid. Uuest kunstist ei saanud ma alguses midagi aru, kuid nüüd hakkan neid paremini mõistma. Prantslased on kohutavalt peened joonistajad, vaevalt et kedagi nendega võrrelda saab. Kaasaja kunsti muuseumis on vähe huvitavat, kuna see sõltub kunstnike tutvustest kõiksugu ministritega jne. Mul oli eraviisiliselt võimalus näha kõige huvitavamaid prantsuse kunstnikke. Kahjuks pole mingeid postkaarte, muidu saadaksin neid kunagi Teile. Reproduktsioone on, kuid need maksavad palju. On kunstnikke, kes ei saa põhjamaa kunstnikest aru, kuid sedasama võin ma öelda ka paljude prantsuse ja muude kunstnike kohta. Ma olen põhjamaa poeg ja kõik, mis mus on, pole midagi muud kui osake kogu rahvast ja meie loodusest. Kus ma ka ei viibiks, jääb Põhi minu kodumaaks (laiemas mõttes). Mulle meeldib nukker karm, põhjamaa loodus, eredad päikesehelgid, mida on kohalike kunstnikel palju näha. Ei hakka kunagi meeldima. Vaat Pariisi kunstnikud ei pea meid Eurooplasteks ja tuletavad tihti meelde, et nemad on Eurooplased, aga meie “venelased”, see tähendab meis on… [loetamatu] ja vene rahva hing, vaid nii vana [vanamoodne?], nagu kõik, Venemaal. Kõiki kunstnikke ei tohiks ühte raami suruda. Enkel²² on väga huvitav kunstnik, kuigi mulle ei ole ta nii lähedane kui mõni muu. Gallenist²³ ei pea ma enam nii palju lugu kui varemalt. Nüüd ma arvan, et Eeriefeld²⁴ ja Enkel ei seisa sugugi allpool, vaid on vahest sama peened kunstnikud kui Gallen. Tema, Gallen, on muidugi suur jõud, kuid nüüd sain ma temast paremini aru, kui nägin, kellest on mõjutatud tema tööd. Te võib-olla ei mõista seda kõike, millest ma Teile kirjutan ja ega seda pole tarviski, vaid tarvis on, et Teie ise selle üle mõtleks. Tulevikus vahest sellest rohkem. Soovitan Teile ühte: võimalikult palju joonistada, ja alati natuurist, ja võimalust mööda anda edasi õigesti ja isikupäraselt. Pole tähtis kasutada värve, kuna kui hakkate hästi joonistama, siis tulevad värvid iseenesest välja. Teil saab olema keeruline minu kirju lugeda, kuna ma kiirustan väga, et see täna teele saata.
Siin on väga huvitavad kirikud. Kui astud sisse Notre-Dame’i, läheb kogu elu räpasus mõneks ajaks meelest. Nende vanade kirikute kogu võlu on võimatu kirjeldada. Ma kirjutan Teile rohkem, kui mul parem tuju on. Ma ei saanud Teie kirjas päris kõigest aru, kuid üldjoontes sain. Te eksite väga, kui kirjutate, et tuleb andestada, kuna kui keegi ongi milleski süüdi, siis olen see mina, mitte keegi teine. Kui ma oleksin tahtnud Teid ja Teie [lähedasi?] petta, siis oleksin ma seda suurepäraselt saanud teha, kuid ma ei tahtnud seda ja oli midagi hoopis muud, miks ma Teiega /maha tõmmatud/ teie kõigiga sedasi käitusin. Kuidas ka poleks, olen ikkagi õiglane inimene, ehkki ma ei läinud iseenese vastu. Kuid see on jälle minu isiklik asi. Igaüks vastutab kõige eest iseenese ees. – Kui ma vaatan heledasti valgustatud bulvareid ja väga ilusate prantslannade rõõmsaid nägusid, siis läheb mu meel veelgi kurvemaks ja elu tühisus on veelgi selgem²⁵. Igasugust elu on väga huvitav pealt vaadata, kuna selles bulvarielus ja kõlvatuses on oma ilu, täielise inimliku tragöödia ilu. Pariis on kohutav linn, kust võib leida kõike. Õiglaseid inimesi on siin väga vähe. Soome on Pariisiga võrreldes paradiis. Ma olen ennast alati üksikuna tundnud, kuid mitte kusagil nii kui siin²⁶. Mitte see pole hirmus, et leiba pole, vaid on hoopis midagi muud, kuigi ka leivapuudus on piisavalt ebameeldiv, kuna võtab võimaluse töötada, töötada selle nimel, et näidata inimkonnale elu täies tühisuses, ja sülitada teatud seltskonnale näkku, kuna nad on ilged. „Õnn ei ole (nagu ütleb üks [kirjaniku nimi loetamatu], kunstnik tema romaanist, meie jaoks, vaeste maa poegade jaoks. Meie jaoks on kunst ainuke pääsetee, kuna hetkel, kui hing on täis elu igavest kannatust, avab kunst meile selle, mida elu anda ei suuda. Seal, kunstis, omaenese loomingus, võib leida rahu. Ma liiga palju alustan otsast peale ja unustan ära, millest ma nimelt tahtsin Teile täna kirjutada. Asi on väga ebahuvitav, kuid samas ka väga tähtis. Kahjuks elan ma hetkel koos mehega, keda võib julgelt hüüda lurjuseks, idioodiks, kaabakaks jne. Kui ma oleks teda kiitnud ja temaga nõustunud, siis võiks ta mulle väga kasulik olla, kuid kuna ma pole veel nii kaugele läinud, et kiita igasugu jälkust ja armastan pigem tõde, siis on ta mu vastu eriti vastik. Ta on valetanud minu ja paljude teiste peale. Siin on palju põhjuseid, millest ma rääkima ei hakka. Vaat sellise mehega pean ma asjaolude sunnil koos elama. Et sellest august välja pääseda, oleks mul vaja raha, aga mul ei ole. Siis on veel muudki (teinekord kirjutan sellest rohkem). Ma pean tegema midagi näituse tarvis, tutvuma siin inimestega, kellest võiks kõige selle juures kasu olla, on vaja korterit, isiklikku. Vajan raha, et maksta kolm kuud ette, see on 50 franki, ja siis veel natuke mööbli jaoks. Te kunagi ütlesite, et kui minu jaoks sellest nii palju sõltub, siis olete valmis selle tarbeks ohverdama. Nüüd ongi mul see hetk käes, kuigi ma mõtlesin, et ei Teid ei tule sellega tülitada. Millal ma Teile saaksin tagasi maksta – ei tea, kuid arvatavasti mitte kiiresti. Nüüd veel üks asi ja kõige tähtsam: tehke seda vaid juhul, kui see pole Teile väga raske. Et Teil saab olema raske, selles olen ma kindel, kuid vahest annab midagi välja mõelda. Asi on veel selles ka, et kui mul oleks ateljee, siis ma saaks midagi teha, siis võib-olla saaksin ma lähitulevikus stipendiumi ja saaksin üldse ennast kuidagi sisse seada. Pikalt ma sellest ei kirjuta, kuna see on väga keeruline lugu. Palun ainult ühte, et kõik, millest ma Teile kirjutan, jääks meie vahele. Kui ma saaksin 100 franki, siis võiksin väga kenasti sisse seada ja töötada, kuna mul on ka mõni asi veel silmapiiril. Mis oleks väga hea, kuna isiklikku korterit omades saaksin olla vaba ja teha, mida tahan. Nii et tähendab mul oleks vaja 50‒100 marka. Tehke, mida saate, kuid peamine, saatke mulle raha nii pea, kui olete kirja kätte saanud. Mul on raha vaja 1. jaanuarist kuni 6. jaanuarini, siis antakse [üüritakse?] ateljeesid välja. Kuid ärge tehke endale [maha tõmmatud]. Kuid tehke seda ainult siis, kui Teil endal sellest häda ei sünni. Kuid aitab sellest, see on ebameeldiv lugu.
Tahan praegu kirja ära saata, seepärast kirjutan järgmisel korral rohkem Pariisi impressionistidest ja paljust muust. Kuid veel kord, et kõik jääks meie vahele.
Kõike head Teile ja ootan kirja.
Rohkem eimidagi.

PS. Loll²⁷, kellega ma koos elan, avab kirju, nii et pole tarvis tema nime kirjutada.
Juhulikult oli mul Manet’ postkaart. Lisan selle kirjale. Ma ei lugenud kirja läbi, ei tea, kuidas Te sellest aru saate. Mis Te arvate – kas ma saan tulevikus Teie õele saata tervisi.
[Helsingi, erakogu]

[22] Magnus Enckell (1870‒1925), Soome sümbolistlik maalikunstnik.
[23] Akseli Gallen-Kallela (1865‒1931), Soome maalikunstnik.
[24] Ilmselt mõeldud Albert Edelfelti (1854‒1905), Soome realistlik maalikunstnik.
[25] Tüüpiline dekadentlik hoiak, kus esteetiline elamus saadakse mitte ainult pealtnäha ilusast, vaid ka koledast. Esteetiline elamus omakorda ei piirdu visuaalse naudinguga, vaid võib tähendada hoopis emotsionaalselt laetud elamust, mis ei pea tingimata olema positiivne. Mägi kunstis on märgata, kuidas tema loomingu aluspõhja moodustab sageli emotsionaalne afekt või šokk, mida kunstnik on kogenud ja mida proovib vaatajale edasi anda ja maali pinnal taaslavastada või konstrueerida.
[26] Konrad Mägi elas elu jooksul mitmetes suurlinnades, kuid teadaolevalt maalis neid väga harva ja säilinud on vaid mõned üksikud Napoli, Rooma ja Veneetsia vaated. Ka neis teostes on siiski raske näha moodsat urbanistlikku keskkonda, vaid pigem on need ajatud pargi- ja kanalivaated. Mägi loomingu tuumiku moodustavad maastikumaalid, ent samas käis ta maal vaid suvitamas ning eelistas elada linnas. Mitmetes kirjades väljendab ta igatsust elada just nimelt metropolides, kuigi need süvendasid temas üksindustunnet.
[27] Võimalik, et ta mõtleb Jaan Koorti, kes oli konfliktse natuuriga – nagu ka Mägi ise.

August Vesantole
02.01.1908

Sain teie kirja kätte. Merci. Mul juhtus siin üks väga ebameeldiv lugu – rikkus tuju ära. Peagi kirjutan teile pikemalt. Kolin nüüd isiklikku ateljeesse ja sellega seoses on palju muresid.
[Helsingi, erakogu]

August Vesantole
Dateerimata, ilmselt kirjutatud 1908. aasta alguses

Minu kallis!

Ma kirjutasin Teile, et minuga leidis aset väga ebameeldiv lugu, kuid see asi on nüüd möödas, kuigi hing ei saa veel rahu. Rohkem ma sellest Teile ei kirjuta – pole huvitav. Olen siin üldse endale vaenlasi kogunud, aga ka sõpru. Juba ammu sõitis siia minu hea sõber Norrast²⁸. Tema ja ta naine²⁹ on väga head ja õiglased inimesed. Üldse on meid 5 inimest³⁰. Tegime endale väikesse kommuuni ja elame sel viisil kõik koos päris kenasti – ei nälgi, vaid iga päev on kõht täis. Mul on isiklik ateljee ja isegi ahi. Siin oli kole külm, 12 kraadi, kuid Pariisis on see kole, kuna majad on siin väga halvasti ehitatud. Esimesel päeval suri Pariisis külmast 8 inimest. Hea, et minul olid siin head sõbrad (on ka ebameeldivaid), nii et veel ei tulnud külma kätte surra. Muidugi on ka väga palju puudujääke, kuna ma ei saa akadeemiasse sisse³¹. Tunnen üht, et mul tuleb veel väga palju õppida. Prantslased on väga head joonistajad ja kui tahta samasuguseks saada, on vaja palju-palju töötada. Teinekord sellest pikemalt. Mul on nüüd kuidagi kahju, et näppasin Teie käest nii palju raha, kuigi mul oli seda väga vaja. Tavaliselt on nii, et kui tahate kaotada sõpra, siis küsige temalt raha laenuks ja sõpra teil enam ei ole. Ja on ka nii, et kui oled sõbrale raha andnud võlgu, ei taha ta teid enam tunda. Ma ei mäleta hästi, mida ma Galleni kohta öeldud olen, kuid vahest ei saanud ka teie täpselt aru. Ma pean nüüdki Galleni väga heaks kunstnikuks, kuigi varem seadsin ma teda kõrgemale kui nüüd. Gallen ei ole kunstis midagi eriti uut lisanud. Gallen on sellepärast (hea?), et ta on mõistnud vana kunsti ja töötab gooti vaimus, ja peale selle on ta Puvis De Chavannes³²’i õpilane. Selles on midagi head. Ja midagi mitte nii väga head jne. Kui sügavalt ta soome rahvast aru saab – ei tea. Seda teate Teie paremini. Esitage enesele väga lihtne küsimus: kui poleks „Kalevalat“ (st kui Gallenil poleks olnud võimalik seda kõike raamatust lugeda), kuid Kalevala oleks veel rahvas sügaval sees. Ei tea, kas G. oleks saanud oma rahvasse niis sügavale süüvida ja luua seda, mis tal praegu on. (Kui head on tema praegused tööd kui soome kunst, ma hinnata ei saa, kuna tunnen soomlasi väga vähe) Kas G. pole üksnes geniaalne illustreerija? Kuidas teile tundub? Mulle meenusid ühe poola luuletaja sõnad, kes oma kodumaad väga sügavalt on tunnetanud. Mäletan mõnda rida tema laulust, kus tema räägib kunstniku (luuletaja) kohta
Oo, selle vaese maa poeg,
see kes kohisevatelt põldudelt
korjas kokku selle imelikult ärevusseajava mühinat
ja viis ta oma laulude ja mõtet ilma.

Tähendab, tegu on tõelise luuletaja, siira isamaa pojaga, kes korjab põldudelt „mühinat“. On ju hea?
[Édouard] Manet on huvitav kunstnik. Te saite temast üsna õigesti (st minu meelest) aru. Kuigi selles pildis on peale selle seletuse, mida meie aju meile anda võib, palju salapärast. Sõnadega ei saa seda üldse edasi anda. Võib-olla on see mingi armastuse ja saladuse saladus, kui inimene [loetamatu] vaatab teda ümbritsevasse. Võib-olla on see noore tütarlapse (või üldse naise) tragöödia, kes on tantsinud armastuse ja surma tantsu ning vaatab pärani silmil kuskile sügavusse. Ma arvan, et see on kogu Pariisi elu, st see pöörane armastuse ja surma tants, kus hukkuvad tuhanded inimesed. Sellest kirjutan ma teile kunagi eraldi. Praegu on vähe ruumi.
Lugesin Ola Hans[s]oni³³ huvitavat raamatut. Ta on rootslane. Hankige omale, kui võimalik. „Sensitiva Amorosa“. Seda kirjutab tema kohta too tuntud kriitik:
„Ta joonistab maailma kui midagi katkematut. Ta ei too nähtuste tulvas esile eraldi punkte, ei kinnista neid, kui inimesed seda on seda teinud, kirjeldades neid kui „asju“, „piire“, „vastuolusid“ – temal see tulv ei katke kusagil. Uue vaimu jaoks ei ole vastandusi, ei ole vastuolusid, kuna tema mõistusele esitatakse kõike – nagu lõputu ahel tunnete üleminekuid, mis on pidevas muutumises, mis värelevad kõigis toonides ja värvides, kuid oma sügavuses on lahutamatult teineteisega seotud, kuna ei ole kahtlemisi, mis ei muutuks ajunärvide võngeteks ja teadlikuks vibreerimiseks.“ – Ola Hans[s]onil on palju teisigi huvitavaid asju.
Kas Te saate mu kirjadest aru? Ma arvan, et see on Teile üsna raske, kasvõi sellepärast, et ma ei kirjuta kuigi selgelt. Mina saan teie kirjadest väga hästi aru. Te tahtsite saata mulle soome-vene sõnaraamatu, eks? Kui Teil on üle, siis palun! Andke edasi minu terviseid, kellele ise vajalikuks peate.

PS. Te ärge uskuge kõike seda, mida kirjutan – vahest on see kõik jama, ma ei usu ka ise paljut, mida räägin. Tahtsin veel ühele Teie õele kaardi saata, aga nimi ei tule meelde – mul on sellistes asjades vilets mälu. Palun üht: visake kõik minu kirjad [loetamatu], ma ei soovi, et te neid alles hoiaksite.
Ma oleks tahtnud Teile edasi anda mõne sõna kaasaja kunstist ja veel kunstnikest (artist). Vaat mida kirjutab üks rootsi kriitik: „Rahvas on osake igavikust ja temast on artisti (kunstniku) juured läbi kasvanud. Sealt, oma kodumaast ammutab artist oma elujõudu. Artisti juured on rahva sees, kuid mitte tema poliitikutes, mitte väliseis avaldusis, vaid ainult selles, mis on rahva sees igavene, tema erinevuses teistest rahvastest, muutumatus ja [loetamatu] – rassis. Ja sellepärast pole mõtet heita kunstnikule ette rahvusliku palge puudumist, kuna tema kaudu avaldub kõige tugevamini rahva „olemuslik“ sisemine vaim, see müstiline „vaimu kuningas“, Rahva kuulsus ja aujärg.
On kaks teed, kuidas kunst võiks hõlmata elu. Üks tee on lai, avar, ohutu ja mugav tee, teine on järsk, mis viib üle kuristike, täis surmaohtusid. Mugav tee on mõistuse tee, viie [loetamatu] tunde tee, mis hõlmavad elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. Järsk tee, mis viib üle kuristike – see on hinge tee, kelle jaoks elu on sügav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsuguste sügavikest kui need, mille meie hale mõistus võib tungida. Need teed on erinevad, kuna aju mõistus on argipäev, töötegemine ja leitsak, see on matemaatika ja loogika, aga hing, see on harv pidupäev, mis on see, mida ei saa hõlmata ei teadvuse ega loogikaga, see on inimsoo kiitus ja ülestõusmine. Mõistuse jaoks on kaks korda kaks neli, hinge jaoks aga võib see olla miljon, kuna ta ei tunne intervalle ei ajas ega ruumis. Hinge jaoks eksisteerib esemetu, ruumitu, väljaspool aega asuv asjade olemus.
[Helsingi, erakogu]

[28] Nikolai Triik (1884‒1940), maalikunstnik. Konrad Mägi sõber, kelle mõjutusel hakkas Mägi ilmselt Ahvenamaal ka maalima. Ka hiljem oli Triigil nii Mägi elule kui ka loomingule märgatav mõju. Triik on maalinud ka Konrad Mägi portree.
[29] Valentina Grekova, vene kunstnik, oli Triigiga abielus alates 1906. aastast, kuid 1909. aasta sügisel lahkus Triigi juurest teadmata suunas. Eesti Apostelliku Kiriku Piiskopkonna Nõukogu lahutas nende abielu alles 1920. aastal.
[30] Ilmselt Mägi, Aleksander Tassa, Nikolai ja Valentina Triik ning Roman Nyman.
[31] Pariisi Kunstiakadeemia. Mägi jaoks oli sinna sissesaamine oluline, ta mainis seda oma kirjades veel. 1908. aasta suvel Norrasse minnes oli üks tema eesmärke suve jooksul etüüde teha ning joonistamist harjutada, et sügisel Pariisi naastes uuesti akadeemiasse proovida. Mägi jaoks oli akadeemiline kunstiharidus oluline ilmselt teatud ebakindluse pärast, mida ta tajus endas maalikunstnikuna, kuna oli juba 20. eluaastate lõpus, kuid polnud veel eriti maalinudki.
[32] Prantsuse sümbolist.
[33] Ola Hansson (1860‒1925) oli Rootsi kirjanik ja kriitik. Oma esimestes luuletustes ülistas ta maalähedast eluviisi, kuid „Sensitiva Amorosa“ (1887) oli morbiidne ja erootiline, šokeerides toonast avalikkust. Mis keeles Mägi tema teost luges, ei ole teada.

August Vesantole
Pariis, 22.01.1908

Kallis sõber!

Teie kirjast ma hästi aru ei saanud, st ei saanud aru kõigest. Üldjoontes siiski sain. Gorki portree on huvitav, kuid nii halva foto põhjal on keeruline hinnata. Huvitav, millal tuleb soome kunstnike näitus Pariisi. Ma kirjutan Teile pärast, mida prantslased neist räägivad. Mul on teie juurde asja ka.
Minu sõber³⁴ tahab mõned pildid välja panna Helsingforsis (praegu esineb ta nendega siin) – kevadel või sügisel. On palju ebamugavusi seoses sellega, et pilte ei tohi, ei ole kuhugi jätta, kuna vahest neid ei võeta vastu, aga tagasi ka on ebamugav saata, kuna mu sõber sõidab kevadel ära. Palun uurige välja, millal näitused toimuvad. Saate selle teada Ateneumist, Lagerstami³⁵ käest. Öelge Lagerstamile, et Teil on Pariisis tuttav noor kunstnik (eestlane), kes soovib seal esineda. See on kõik. Siis veel: I Kas Te olete nõus, kui pildid saadetakse Teie nimele? Kas Teil on võimalus need välja võtta ja näitusele viia. II Kas Te saate pilte pärast näitust enda juurde jätta, võimalik, et üsna pikaks ajaks? Mul on seal tuttavaid eestlasi, kuid ma ei usalda neid hästi.
Palun kirjutage mulle – kas Te saate selle enda peale võtta või mitte. Kui see on Teile mingil moel ebamugav (paljugi mis võib olla), siis öelge otse. Asi on selles, et minu sõber ei taha oma pilte ükskõik mis inimese kätte jätta, aga tal pole seal tuttavaid. Rääkige palun oma lähedastega läbi, nemad võivad vastu olla. See ei muuda midagi. Kõige tähtsam on, et see poleks Teile raske ja et Teil ei tuleks sellest ebameeldivusi. See on nüüd kõik. Ma olen juba Pariisist väga väsinud ja asjad kuidagi ei laabu. Kogu see siinne elu on sedasi mõjunud, et ma ei saa üldse öösiti magada. Närvid, kurat neid teab, on samuti ula peal.
Töötada ei saa peaaegu üldse. Mul oleks vaja ajutiselt Pariisist ära sõita, et korrastada seda, mida ma olen siin näinud ja läbi elanud. Kui see mul kuidagi õnnestub, sõidan kevadel sõpradega Norrasse, seal saab tõsiselt enesega tegeleda. Kuid kõik see on seni vaid unistus. Alati on palju ebameeldivusi ja tahaks juba kõigele sülitada ja inimeste eest päris peitu pugeda. Kuid kuhu siis? Vahel on kogu see elu inimeste seas nii vastik, et hulluks võib minna. Kuid ma soovin, et teil läheks paremini kui minul.
[Helsingi, erakogu]

[34] Ilmselt mõtleb Konrad Mägi Nikolai Triiki, kuigi Pariisis esines 1908. aastal näitustel ka Jaan Koort.
[35] Berndt Lagerstam (1868‒1930), Soome kunstnik ja kunstiõpetaja.

Anni Vesantole
17.02.1908

Postikorti tuttana katuga³⁶ Teie käest. Merci! Väga rõõmustav, et ikka vana viisi elate – arvasin juba, et koolnud olete. Teil on Soomes nüid väga palju huvitavat ja uudist. Kas on nii? Elage väga hüvaste ja tervitage oma velje ja kaiki siskasi³⁷.
[Helsingi, erakogu]

[36] Tuttava tänavaga.
[37] Oma venda ja kõiki õdesid.

August Vesantole
20.02.1908

Merci huvitava kirja eest. Kirjutan neil päevil Teile pikemalt. Mul on hea meel, et Teile meeldivad sellised kirjanikud nagu Tšehhov, Oscar Wilde jne. Ma pole päris terve – närvid on hirmus haiged. Kuidas Teie loometöö edeneb? Ma ootan Teilt väga paljut ja arvan, et Te siiski tegelete sellega tõsiselt. Noh – kõike head.
[Helsingi, erakogu]

August Vesantole
Dateerimata, ilmselt märts 1908

Kallis sõber!

Sain kirja kätte. Olen väga rõõmus, et olid nõus endale tüli tegema. Kevadel minu sõber Helsingis esineda ei saa, kuna siinne salong (kus ta esineb) on avatud 2. maini³⁸. Vahest sügisel saab ta Helsingis väljas olla. Ka mina arvan, et saaksin tulevikus Helsingis esineda, kuid praegu pole mul midagi, millega võiksin esineda. Te arvate, et olen töötanud palju, kuid asi on selles, et olen töötanud väga vähe. Kaotasin Helsingis terve aasta ja olen muidugi palju unustanud. Siin töötasin ma esimesed kaks kuud väga usinalt, kuid siis saabus talv, külm, nälg ja palju muudki ebameeldivat. Polnud ei oma korterit ega raha ning töötada enam ei saanud. Kui võtsin endale ateljee, ei saanud jällegi töötada, kuna hakkasin enda juures lõunaid valmistama (ma vist kirjutasin teile, et meil on tekkinud kommuun – üks kuu valmistatakse ühe juures lõunat, siis teise ja kolmanda juures ja nii edasi). See kommuun on hea asi, kuid ebameeldiv selle poolest, et mul pole kunagi raha. Kõik raha, mis mul oli, muidugi vähene, kulus mul tubaka ja paberi peale (tubakas on hirmus kallis ja vilets) ning samuti materjali peale ei jätkunud. Sedaviisi kulus mul kuu lõunate pärast ära. Esiotsa ei läinud joonistamine samuti kuigi hästi, ma ei joonistanud kaua, aga seejärel, kui asi juba minema hakkas, juhtus taas mingi ebameeldivus.
Muidugi, on põhiviga rahas – oleks raha, oleks kõik korras, saaksin tööd teha ja halba tuju poleks ka. Vahest käiks minu käsi paremini, kui oleksin kena jõukate [loetamatu], kuid ma ei suuda kometit teha. Sedasorti inimesed on suuremas osas pätid, kaabakad või siis päris rumalad. Ja kurat nendega.
Olen muidugi palju õppinud juba kasvõi seetõttu, et olen väga palju näinud. Olen teinud mitukümmend visandit (skize) natuurist, maalinud oma aknast paistvaid etüüde (étude)³⁹, tegin puulõikest väikese portree⁴⁰, esialgu lasin tulla ka mõnel fantaasial, kuid ka see on kõik.
Oleks ma saanud rohkem töötada, oleks edu muidugi suurem olnud. Mul on nii halb iseloom, et igasugused rahadega seotud pisiasjad rikuvad tuju ja töötahte. Saaks ma veel aastal tõsiselt töötada (sõidaks kuskile külasse või võiks Norrasse), siis tuleval aastal, arvan, saaksin siin esineda.
Siin, Pariisis, näidatakse kõiksugu jälkust ja muidugi on siin võimalik näidata kõike, kuid ma ei saa siiski enne esineda, kui mul pole midagi vähegi kaalukat ette näidata. Kogu mu siinne elu on nii kirev, et kõike kirjeldada on võimatu. Nagu ma aru saan, soovitate mul koguda raha. Hea mõte, kuid üsna raskesti teostatav. Töötasin siin ühe dekoraatori juures (maaler) 2 ja ½ päeva ja sain selle eest 16 franki (rohkem ei olnud tööd). Raha on küll suur, kuid ka väga väike. Vahest saaksin veelgi tööd, kuid ei saa neetud prantsuse keelega hakkama⁴¹.
Sedapuhku läks jälle nii, et kiri sai liiga pikk. Tean teie Soome asjust – väga-väga kurb. Peab ootama, mida tulevik toob. Soovin teile kõike head ja saadan tervisi teie lähedastele.

Juurdekirjutus: Kui avatakse salong, siis vahest kirjutan midagi veel.
[Helsingi, erakogu]

[38] Société des Artistes Indépendants näitus oli avatud Orangerie’ muuseumis 20. märtsist 2. maini. Nikolai Triigilt oli seal väljas kuus teost: neli Norra maastikku ja kaks portreed. Võimalik, et nende seas oli ka Triigi tehtud portree Konrad Mägist (1908).
[39] Neist pole ühtegi teada.
[40] Ilmselt Andres Dido portree. Andres Dido (1855‒1921) oli sunnitud poliitilise tagakiusamise tõttu minema pagulusse juba 19. sajandi lõpul ning oli Mägi Pariisi saabumise ajaks elanud seal juba aastakümneid. Töötas keeleõpetaja ja raamatukoguhoidjana.
[41] Mägi ei õppinudki prantsuse keelt ära. Tema haridustee oli olnud väga lühike ja lünklik, seetõttu oli ka tema keeleoskus ilmselt katkendlik. Ta valdas mingil määral vene ja soome keelt, ilmselt ka saksa keelt ning võib-olla natuke ka prantsuse ning norra keelt.

Anni Vesantole
Dateerimata

Neiti! Monda aiku ei ole Teile kirjutanut, muuta minula on nüit kurati ikävat asjat. Olen tulnud oike hullusti kipiaks. Olin lääkkarille ja see sano et minä pites matkusta pois Parisista. Minulla on pikusut tuberkulos (rakomka). Vat on hullu asja. Külla või tulla terveks sano nain???, mutta sitten pitäs olla hüva rooga ja hüva ilma. Pitäs matkusta Italia vai Helvetia. Ei minu eläma kuika mene. Meni moni aika oike hüvaste mutta nüit on oike hullu asju – ei minä viitsi vielä kuolta pois, mutta Italia ei pääse ka – pitäs olla seda saatanan raha.⁴²
[Helsingi, erakogu]

[42] Neiu! Mõnda aega ei ole Teile kirjutanud, aga minul on nüüd kuradi tüütud asjad. Olen jäänud õige halvasti haigeks. Olin arsti juures ja see ütles, et ma pean Pariisist minema sõitma. Mul on väike tuberkuloos (rakomka). Vat on hull asi. Küll võin terveks saada, aga selleks peab olema hea söök ja hea ilm. Tuleks reisida Itaaliasse või Helvetiasse. Minu elu ei lähe kuidagi. Mõnda aega on kõik õige hästi, aga nüüd on õige hullusti – ei viitsi ma veel surra, aga Itaaliasse ei pääse ka – peaks olema seda kuradi raha.

August Vesantole
08.04.1908
Pariis

Minu kallis!

Kirjutan Teile siiski osalt vene keeles. Elämä on oige parha. Käisin Olimpias⁴³, kohtasin seal kaht noort vene kunstnikku – jõime kõvasti ja nägime seal kõige metsikumat tantsu, mida Pariisis näha võib. Seal oli väga huvitav, kuid kahjuks ei saa seda kõike kirjeldada. Minu elust pole Teile midagi erilist kirjutada. Hiljuti kirjutasin teile pika kirja. Kas Te saite mu kirja kätte? Tänapäeval kaovad kirjad sageli ära. Täälä on nuid [?] suur taitenäitely (sõltumatute kunstnike salong). On ka Her. Galleni taulud [?], mutta nemad on oige „slabo“. Kõige huvitavam on Norra taiteleja Edvard Munch. See on vähä samune härra ku Ola Hanson. Naitely piäl on 6700 taulu. Ei ole väha? On kaikilaisi taulusid: ihmisesööjad (ljudojedõ). Mustad ja valgused ihmised jne. On oige palju huvitavat, mutta midagi suurt – ei ole. Kaiki Parisi salonid ei ole palju hüvad. Küllä täälä on huvitavat taitelejat, mutta minule on nad paljud veerad (tšužije). Viimasel ajal töötan üpris palju. Kuid varsti on selle kõigel jälle lõpp. Kolm kuud on ammu läbi ja ateljee eest nõutakse raha, siis veel minu sõbrad sõidavad 3-4 nädala pärast Norrasse. Mul oleks kohutavalt tähtis samuti sinna sõita, et suvel töötada seal, kuid pole raha, et sinna saada ja ka värvide peale kulub palju. Ja seal tuleb 4-5 kuud elada.
Kohutavalt totter, et inimesel on nii palju vajadusi.
Kui ma Pariisi jään, on suvi minu jaoks kadunud, kuna üksi on siin võõraste seas väga raske hakkama saada. Norras saaksin sõpradega suve kuidagi üle elatud, ma teeks seal palju tööd ja saaks pärast midagi maha müüa või siis vähemalt näitusele välja panna. Võib-olla ma saan veidi raha ka, kuid seda on nii vähe, et jätkub vaid Pariisi jaoks. Ega Teie ei saaks jälle natuke saata? See on nüüd väga tähtis (ehkki see on alati tähtis), kuna ma olen palju aega kaotanud. Tuleval aastal, kui mul on palju töid, siis saadan osa Teile. Äkki on seal (Helsingis) võimalik näitusel välja panna või saata midagi kuidagi maha müüa. Muidugi, Teile on see väga ebameeldiv, aga kui saate mind aidata ja tahate ka, siis vahest tulevikus hakkame paremini elama kui praegu. Saatke mulle kaart, äkki nuputate minu heaks midagi välja või mitte. Ma arvan, et Teil on samuti kriis, kuid küllap saate enesele ette kujutada, et minu asjad on päris „švah“ (kui ma oma saabastele mõtlen, vaatavad need mulle väga nukralt otsa). Ühesõnaga, palju pahasid asju. Ega ma pole Teid veel oma kirjadega ära tüüdanud? Kuid ma surun Teie kätt ja soovin Teile kõike head.
[Helsingi, erakogu]

[43] L’Olympia, Pariisi kontserdimaja.

August Vesantole
25.04.1908
Pariis

K(allis) s(õber)

Merci kaardi eest. Taas avati üks salong⁴⁴, kuid head on väga vähe. 2700 maali – oi kui palju värve on raisatud! Olen ikka kadestanud neid, kellel on nii palju värve ja lõuendit. Suurelt osalt on see kunst mulle võõras. Pariis on mind ära tüüdanud ja tahaks kohutavalt kusagile maale. Pariisis on palju huvitavaid parke jne, kuid kogu see loodus ei meeldi mulle. Hea meelega jätkas selle maha ja sõidaks kuskile Põhja. Kui tore oleks olla kuskil maal (mõistagi Põhjas), maalida pilte, veidike põllutööd teha⁴⁵ jne. On ju tore? Nüüd ma leian, et kõige parem on, kui sul on maal oma väike majake, töötad seal ja keegi ei sega sind, saad fantaseerida.
Kui tobe, et me oleme nii vaesed.

[Pöördel]
Pariisis on mingi aeg võimalik elada, kuid pikemaks jääda pole huvitav. Ma ei saa veel täpselt öelda, kas ma lähen Pariisist ära või mitte. Kas teil on Helsingis igav elada? Helsingis on kõik puhas ja korras, siin aga kõik räpane ja korrast ära. Siin on vaid üks huvitav asi – „vana ja uus kunst“. Kirjutage põhjalikumalt, kuidas Te elate, ja kuidas üldse teie poole elatakse.
[Helsingi, erakogu]

[44] Société Nationale des Beaux-Artsi näitus oli avatud 15. aprillist 30. juunini Grand Palais des Champs Elysées.
[45] See fantaasia ei ole Mägile iseloomulik. Metropolides või ka väiksemates linnades elades unistas ta suviti maaleminekust, kuid see utoopia ei sisaldanud endas maal töötamist, vaid vahetut kontakti loodusega. Maal töötegemine oli iseloomulik Mägi vanemate põlvkonnale ning Mägi oli selle kogemusega ka üles kasvanud, kuid temast endast kujunes suvitaja, looduskogemuste nautija, maastikuflanöör.

Anni Vesantole
1908. aasta
Pariis
Olen saanud Teie kirja. Kiitoksi palju! Ei tea mida Teile kirjutada sest võib olla, et pean Parisist pois minema. Siis kirjutan Teile enam kui Parisi jään, ehk kui /loetamatu/. Elage väga hüvasti!
[Helsingi, erakogu]

August Vesantole
15.05.1908
Kopenhaagenist

Kallis sõber,

Olen reisist⁴⁶ nii kohutavalt väsinud, et pea enam üldse ei tööta. Tuleb veidi puhata, et ennast jälle normaalselt tunda. Teel siia tuli ööbida tänaval, kuna polnud nii palju raha, et hotelli minna. Siin on kõik väga puhas, aga Pariisis on kõik õudselt räpane. Pariis on muidugi palju huvitavam, kuid palju huvitavat on ka siin. Pariisis ma ostsin endale üsna palju materjali ja peale selle sõit siia, see kõik maksis nii palju, et praegusel hetkel midagi enam ei ole. Ma lootsin siin maale pääseda, aga nüüd ei tea, mis sellega saab. Tore oleks töötada siin ka linnas või linna lähedal, kuna siin on palju huvitavaid kohti. Elu pole siin eriti kallis, kuid minu jaoks on see ikkagi kallis. Üürisin korteri 5 krooni eest kuus, hommikukohviga. Kui elada linnas, siis peaks vähemasti 40 krooni olema. Sain teie kirja Pariisis kätte just enne ärasõitu. Ma saan teist aru, et Te soovite mulle ainult head, kuid kas see Teile liiga raske pole. Kurat teab, kuidas ma võlgadesse sattusin. Asi on selles, et mul on jälle taskutes tühjus ja sellepärast, kui Teil on võimalik, siis saatke palun. Võib-olla lähen ma siin ajutiselt tavalise maalri juurde (tööle), et veidi teenida, siis aga sõidan maale. Maal on elu odavam ja siis ma saan päris oma tööd teha. Pariisis oli mul fantaasia pääseda Rootsi, kus sündis ja elas Ola Hans[s]en. Asi on selles, et teisiti ma ei [loetamatu]. Kui ma rohkem linnaga ja rahvaga tuttavaks saan, siis kirjutan rohkem. Rahvas paistab väga sümpaatne. Soovin teile kõike head!
[Helsingi, erakogu]

[46] Mägi asus Pariisist teele 1908. aasta aprilli lõpus või mai alguses. Mai alguses oli ta Brüsselis, seejärel jõudis Kopenhaagenisse, kuhu jäi paariks kuuks, liikudes juuli keskel edasi Norrasse.

Peeter Rootslasele
13.07.1908
Oslo

Istun siin Kristianias⁴⁷ ja nii ei saa seda õiget, seda suurepäralist Norrat muidugi näha, sest et sinna reis palju maksab ja ei riskeeri ka niisugust reisu oma krossidega, mis vahel juhtub olema, ette võtta.
Talvel olla siin ka ime suurepäraline ja mitte (kohati) väga külm. Igatahes jään paariks kuuks ikka siia, sest edasi liikumine väga raske on. Sõidaks muidugi kõige parema meelega suurtesse mägedesse, aga praegu selle pääle mõtelda ei või. Tihti on niisugune asi, et elada veel vähe saab kuidagi, aga siis ei ole tingimata värvisi, nii et üks puudus alati kaelas on. Mudelleerimise ja kuju raidumise olen kaunis kõrvale jätnud, sest toda asja palju raskem on edasi ajada, aga igal võimalusel ikka vähe olen teinud ka. Üleüldse on küll päevi mööda saadetud, aga saab selle lootusega ikka tööd tehtud, et tulevikus ometi paremine hakab vedama. – Sügise pean tingimata kuidagi Parisi tagasi saama ja sääl akademias veel vähe õppima, muidu sääl veel töötada, välja katsuda panda j.n.e.
/…/
Parisist sõitsin just selle plaaniga välja, et siin midagi huvitavat maalida. Mõtlesin siin midagi ehk välja lüüa saada, mis Parisis salooni välja katsun panda s.o kui vastu võetakse, sest sinna sisse pääseda on õige raske asi, aga kui korra juba sees oled olnud, siis on ta kaunis kasulik, sest igale ühele võid siis näkku lüüa, et oled Parisi saloonis välja pannud. Muidugi ei tee tu asja sugugi targemaks, sest sääl on tihti niisugust sõnnikut, millest rääkida ei maksa, aga rahva arvamine on korra juba niisugune ja sinna ei saa midagi parata. Venemaale tagasi sõites saab siis kohe paremini vedama. Praegu ei ole kül veel palju sarnast, mida ehk välja võiks panda, aga materiali siiski sugu on, mille järele talvel midagi võib teha. Olen siin juba mõned asjad maalinud, aga heaste ei taha veel asi minna.
[RP]

[47] Oslo toonane nimi.

August Vesantole
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta suvel
Oslo

Hüva veli!

Pean vähe Venejksi abiks ottamä. Asi on selles, et nüüd ma Pariisi muidugi sõita ei saa, ja see pole ka eriti tähtis, kuna kui ma ei saa töötada akadeemias, on kasu vähe, või vähemasti pole eriti kasu. Üldse on sedasi raske edasi minna. Pariisi oli üks, kes teenis 250 franki kuus ja rääkis, et ei saa töötada, kuna raha on vähe. Kuid see pole muidugi vähe, kuid ikkagi on sellest näha, et selleks, et korralikult asjaga tegeleda, on vaja 150 franki kuus, või vähemasti 100. Seal oli vene kunstnike Ühing ja nad lubasid paljusid aidata, kuna neil oli raha ning ka mina lootsin saada (nagu ma Teile Pariisist kirjutasin), kuid nad ainult valetasid ega andnud kellelegi. Mul on Venemaal inimene⁴⁸, kes on leidnud väga huvitava ja küllap ka kasuliku ettevõtte „Afär“. Kuid ilma minuta ei sa ta seda teoks teha ja põhiline et tal pole selle jaoks veel raha. Mina jällegi tean natuke ühte ja teist, kuid mitte täiesti ja mul oleks vaja seda asja tundma õppida. Muidugi ei tea ma, kas õnnestub selle asja kõiki saladusi tundma õppida või mitte, kuid mina arvan, et see on võimalik. See asi ei ole huvitav, kuid Venemaal pole taolist kuskil ja arvan, et võiks, kui äri hästi püsti panna, ütleme ühe aasta jooksul teenida 25‒50 tuhat rubla, aga vahest isegi palju rohkem. Mulle muidugi sellised asjad ei meeldi, kuid mis sa teed ilma rahata ja ma olen valmis ohverdama aasta või rohkem, et hiljem muretult töötada. Varem ma ei suhtunud nälgimisse sedasi nagu nüüd, kui ma selle neetud maohaiguse⁴⁹ sain. Ma tulin maalt Kristianiasse, aga siin on üsna hea raamatukogu ja ma looda Lexikon’ide abil midagi sellest asja kohta teada saada. Peale selle leidsin ma Pariisist samuti „Afär’i“ jaoks midagi kasulikku. Teinekord kirjutan sellest lähemalt. Mida arvate sellest, kui saadan Teile mõned oma etüüdid (étude), vahest õnnestub Teil midagi maha müüa või korraldada tuttavate hulgas loterii? Rääkige sellest oma õega. Kui saaksite midagi teha, siis saadaksin Teile nii tükki 30. Mul on kõik väikesed, kuna ma ei saanud ennast kuidagi sisse seatud, et midagi suurt maalida. Peale selle töötasin siin väga viletsalt, kuna tervis polnud kogu aeg korras. Muidugi ma ei maalinud pilte, vaid ainult uurisin ja vahest ei ole neis nii palju head kui kasu mu enese jaoks.
Ma arvan nii, et neist parimaid võiks proovida müüa, aga ülejäänuist korraldada loterii. Muidugi ma ei tea, kas saab seda nüüd niimoodi korraldada, kas Teil on selle korraldamiseks soovi jne. Kuid kui see on Teile keerukas ja Te ei saa, siis kirjutage sellest mulle otse. Palun kirjutage kohe, kui olete kirja kätte saanud. Tahaks väga Teid näha, oleks palju huvitavat rääkida. Ma olen alati meenutanud aega, kui Helsingis võeti väikest tuju. Mul pole muidugi enam sellised huvid nagu siis, kuid seal oleks ikkagi väga huvitav.
Kui meil õnnestub see „Afär“ teoks teha, siis ma muidugi sõidan Venemaale ja käin korra ka Helsingis. Ärge sellest kõigest Elef⁵⁰. midagi rääkige, kuid otsige ta üles ja öelge että hän lähetäsi minule paikal minu passi, kuin piän matkustamma Venessä.
Öelge Elef., et minu aadress on Poste-restorante Sallinen⁵¹.
Ärge talle midagi selgitage, vaid öelge, et Te ei tea, mis asju ma ajan, ainult ma pean Venemaale sõitma. Palun otsige ta üles ja andke edasi kõik, mida ma öelda palun.
Vabandan, et koorman Teid jälle igasugu asjadega. Teine kord kirjutan rohkem.
Surun Teil kätt ja soovin Teile ja teie lähedastele kõike, kõike head.
[Helsingi, erakogu]

[48] Arvatavasti Peeter Rootslane.
[49] Ilmselt katarr või gastriit.
[50] Oskar Elevant (1884‒1951), revolutsionäär ja Saksa agendi Aleksander Keskküla lähedane abiline. Viibis Mägiga samal ajal ka Pariisis, 1908. aastal kolis Helsingisse.
[51] Soome kunstnik Tyko Konstantin Sallinen (1879–1955), kes elas 1909. aastal Pariisis. Mägi õppis teda tundma juba Helsingis. Mägil olid temaga ilmselt lähedased suhted, nt pagulasaastatel kasutas Mägi enda isiku varjamiseks Sallineni passi ning Norras lasi kirjad adresseerida vahel Sallineni nimele.

Peeter Rootslasele
30.07.1908

Kõige huvitavam linn on kül vist maailmas Paris. Võib olla, et ta igaühele seda ei paku aga kunstnikule küll tingimata. Elamine läks mul Parisis õige pahasti, ehk kül kõige selle pääle tollest elamisest väga palju kasu oli, kui ka mitte otsekohest, aga kaudselt ometi. Näha sai tõesti palju ja palju jäi veel nägemata, sest raha puudusel igale poole minna ei saanud. Kõigist tollest nägemisest õppisin muidugi väga palju, aga kahjuks ei saanud ise peaaegu mitte midagi teha, sellest vähesest rääkimata, mis siiski tehtud sai. Elamine on Parisis kallis, aga võib ka odavasti elamist sisse sääda s.o kui hästi vähe süüa, palju külmetada jne.
/…/
Kui raha oleks olnud – oleks siis kuhugile akadeemiasse sisse astunud. Maks sääl on õige odav õppimise eest, aga kui seda vähet ka ei ole, siis mõistagi väga kallis.
[RP]

Anni Vesantole
05.08.1908

Ei ole aega olnud Teile ennem kirjutada kui Tämä elämä on seisune aiga oike kirju olnud. Palju palju tervisi!
Kaikile teie kanskle.
[Helsingi, erakogu]

Peeter Rootslasele
Umbes augusti keskel 1908

Niikaua kui meil veiksedki ideaalid on, nii kaua oleme ikka veel inimese kõrgusel ja võime ehk veel kõrgemalegi saada. Kõige tähtsam on see, et meie oma ideaalidele truuks peame jääma – kui seda ei tee, siis midagi kätte ei saa, mida kätte saada maksab. Tee valimisega peab siiski ettevaatlik olema ja tähele panema, et ta kuristikusse ei vii. Inimene arvab alati, et aega küllalt on, kõike teha võib, mis ta kül hääks just ei pea, aga märkab ikka alati lõppu s.o hukkaminemist siis, kui hilja on.
[RP]

Peeter Rootslasele
August 1908

Mõistagi, kui mul mõnikümmend kroonigi rohkem oleks olnud, oleks võinud edasi sõita, oleks seda tüüpilist Norrat näha saanud ja oleks ka hulka huvitavat materjali olnud.
[RP]

Anni Vesantole
07.09.1908

Ei mitä kuulu teilte. Mina kirkis koolma pois, aga ei mennud veel niin hüvaile⁵². Tuiaka voite, missä Aug. velje on j.ne. Küllä olisi pagu kerde kirjutenud Teile, mutta ei mitä hüväki – ainult paha. Kirjutage vähe. Kaiki hüväd Teile ja siskudele. Teie Mägi.
[Helsingi, erakogu]

[52] Mägi viitab siin sellele, nagu ta oleks peaaegu surnud, kuid ei vedanud – jäi elama. Sarnases tonaalsuses kirjutab ta surmast ka hiljem.

Peeter Rootslasele
September 1908

Üks asi oli mul aga tähtis ja seda sooviks ma ka tulevikus, kui midagi sarnasest ärist⁵³ välja peaks tulema, et see nii jääks. Loodan et sul vist ka midagi selle vastu ei saa olema. Nimelt: üks osa vahest õige suur protsent, puhtast kasust tuleks Eesti kunsti museumi, kunsti kooli, ehk midagi sarnase asjale fondiks määrata. Mis sa arvad selle kohta? … on tuhat korda vihastada saanud ja alati tuleb uusi faktisi juurde, et Eesti rahvas juhm olla ja nendest midagi välja ei tule, nad midagi korda saata ei või j.n.e. Ütle prantslasele, et sa eestlane oled, siis küsib ta kohe, kas see rahvakene afrikas, või kuskil mujal asub… Eesti rahvas hakkab ehk tulevikus midagi väga isevärki nalja tegema, mis ehk kellegile pääle eestlaste ei taha meeldida. Keegi tolle E.r.⁵⁴ mineviku ei tea, sest teadus selles asjas mitte midagi veel pole teinud. Kui need prantslased, inglased j.n.e. teaks vähe, mis meie rahvas on, ma arvan nad vaataks vähe viltu siis kõige selle pääle. Las kord meie vanavara tõsiselt ja hoolega läbi uuritakse ja ma arvan et säält väga isevärki imelikka asju päevavalgele hakkab tulema…. ei tohi mitte unustada missugustes tingimustes tu rahvas elanud on. Kui meie ka midagi suurt ära ei saa teha, aga aluse peame katsuma asjale panda ja ühte järeltulevat sugu kasvatada katsuma, kes meie tööd edasi saab tegema.
/…/
Paar ööd ei saanud peaaegu sugugi magada… põhjuseks oli väga palju asju, mis une päält ära ajasivad. Mõistagi et minu närvid sarnase elu pääle, nagu minul ta on, õige ära rikutud on ja iga ärritus kohe nii mõjub et unegi ära võttab. Asi oli selles et üks koleega siia sõitis ja kõiksugu hääd nõu hakkas andma. Mõistagi, et sarnased saksad, kel raha alati taskus on, nälga pole näinud j.n.e. asja pääle oma prilli-läbi vaatavad. Tema arvates ei oleks mul maksnud Norrasse tulla, sest ilma rahata midagi teha ei saa. Asju pääle vaadatakse ikka nii: kui sul raha ei ole, nälgima pead j.m.s., mis sa kipud siis Norrasse ja tont teab kuhu – ühesõnaga kui sa vaene oled ja sul saksa kuube ei ole, siis ära kipu saksa tuppa… Jah, kõik see rahvas arvab, et tollest mehest midagi tegijat ei saa, aga keegi ei mõtle selle pääle, missugustes tingimistes niisugused mehed elama peavad.
[RP]

[53] Peeter Rootslane oli Rudolf Parise andmetel teinud ettepaneku asutada ettevõte, mis valmistaks mitmesuguseid modelle (mudeleid). Konrad Mägil pidi seal olema juhtiv koht.
[54] Eesti rahva

Peeter Rootslasele
19.09.1908

See Norramaa on ka üks väga vaene maa ja siin mitte midagi ilma rahata teha ei ole. Mitte mingisugust tööd siin mõistagi ka ei saa.
[RP]

August Vesantole
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta sügisel
Oslo

Hyvä veli!

Lähetän Teile 35 kap etüdisi, ei need ole taulud, mutta ainult harjutused. 7 . kap on raamides ja voi olla pidas vähä tulli maksma raamide eest. Mina muinasin että voi täälä müüa, mutta temä publikumi ei tükki sämustä maalamista. Ei neissä ole mitä interesanti motofisi [huvitavaid motiive], kuin mina tahtsin ainult oppida. Kopenh. oli mul palju parem töötada, kuna olin terve, oli ilus ilm, palju päikest jne. Siin ma polnud kogu aeg terve ja nüüdki tunnen ennast kohutavalt viletsasti. Ma ei saanud midagi suureformaadilist maalida, kuna polnud raha sellisteks töödeks ja neil (elu)tingimusil, nagu mul on, ei saa ka omada palju mööblit. Ma maalisin erinevate võtetega ja õppisin siiski paljut. Kõik need on maalitud väga kiiresti, 1-2 tunni jooksul, seega pole muidugi viimistletud. Mul on neid veel päris palju, kuid ma vajan neid kui materjali ei taha nendes tulevikus miskit moodi kopeerida. Üldse on seal palju viletsaid, kuid ma mõtlen, et kui saate korraldada loterii, siis pole see nii tähtis. Valige vast 10 tükki välja, ülejäänud 25 saatke loteriile. Ma ei usu eriti, et Te neist midagi saate. Täna tunnen ennast eriti kehvasti ega saa maalida. Kurat teab, kui see neetud haigus muudkui jätkub, siis ei jää muud üle kui köis (kaela) või kuul pähe. Ma ei saa midagi teha ja nii on see peaaegu kolm kuud olnud.
Tohter, loll, ütleb, et kahe nädala pärast on see läbi, võib-olla ongi see nii, kuid kuidas ma saan sedasi toituda, nagu nemad ette kirjutavad.
Tõtt öelda pole ma korraliku tohtri juures veel käinud, kuna see läheks väga kalliks maksma. Kuid kurat temaga.
Pariisis ma muidugi elada ei saa, kuna selleks on vaja väga palju raha. Oleks hea, kui ma isegi siin saaks elada ja terveneda. Saaksin ikkagi siin töötada nii nagu Pariisis, kuid Pariisis oleks mul vaja astuda sisse Akadeemiasse, kuna mul on väga oluline kasvõi üks aasta korralikult õppida. Kuid seda ma muidugi ei saa ja sellepärast tuleb mul siin istuda.
Kõige tähtsam küsimus on mul nüüd tervis. Seda haigust põevad enamalt jaolt kõik inimesed, kuid mul on see veidike liiga tugev, kuna mitmeaastane nälg on mao ära rikkunud ja see tuleb ettevaatlikult korda saada. Mul on siin tuttavad Venemaalt ja ma saan maalida portreekest, mis on samuti mu jaoks väga kasulik. Rahadega on muidugi väga „švah“ ja see segab kõike. Praegu on mul veel mõned kroonid, kuid seda ei jätku kauaks, kuigi ma elan väga odavalt, kuid korteri eest on ikka vaja maksta ja kõik maksab raha. Paistab, et „Afär’ist“ ei tule midagi välja, kuna see inimene ei kirjuta mulle sellest enam midagi. – Etüüdid K. on Kopenhagenis tehtud ja N. on siinsed. Kui saate midagi maha müüa, siis muidugi sellise hinnaga, mis võimalik, ja küll Te ise näete, kui palju. Kirjutage, kui kätte saate ja kuidas nad Teile meeldivad. Ma siiski olen veidi teistsugust tööd teinud kui varasemalt. Siinne elu on siiski üsna odav ja on siiski lootust, et tervis korda saab. Üks asi on siin hirmus kallis ja need on paberossid ja tubakas üldse. 10 tk „Femin“ maksab 45 ööri. Skandaal! Üldse on tubakas vilets ja kallis. Ma muidugi suitsetan üsna palju, kuna see mõjub veidi tujule. Kui ma saaks siin talve üle elada ja terveneda, siis suve tulles võiks ma sõita huvitavasse kohta, rohkem põhja poole. Räägitakse, et elu on seal kohati väga odav ja siis oleks tore suvi läbi töötada.
Kui Teile ja Teie õele neist piltidest midagi meeldib, siis palun võtke millised tahate. Kui Te saaksite mulle veidi raha saata, oleks hea, kui ärge eriti püüdke, kuna ma tean, et Teil on eneselgi vähe ja mul on enesel juba niigi piinlik, et Teile nii palju võlgu olen.
Kuid soovin Teile kõike head ja tervitan Teie sõpru.
[Helsingi, erakogu]

Friedebert Tuglasele⁵⁵
Dateerimata, ilmselt 1908. aasta sügis

Kulla sõber!

Nii siis on saatus Sind ka otsaga Parisi vedanud⁵⁶.
Kuda Sulle Paris ja „Mesipuus“ elamine meeldib? Minul on suur igatsus sinna ka saada, kuid mingisugust võimalust selleks ei näe. Üleüldse elan ma suurepäraliselt sitasti, mitte miskis asjas ei vea.
Kõige selle sõnniku elamise tagajärjel on tervis nii mokka läinud, et paranemise lootustki pole. Mõtlen ikka tihti ära teisi ilma kolida, kuid lükkan toda asja ikka praegu veel edasi. Elamine siin Norras pakub väga vähe, ka looduski läheb igavaks s.o vaimustus temast kaob ja mis rahvasse puudub, siis peab ütlema: sõnnikumat ära otsi. Mõistagi et mõned huvitavad külled kõigil sellel elamisel on, kuid neid on siiski liiga vähe, või mina neid vähemalt ei näe. Töötanud olen vähe, hästi vähe, mille põhjuseks väga palju asju on olnud. Kõige pahem on see, et täiesti üksinda olen s.o, et kedagi oma inimest siin pole. Mõned tutavad mul muidugi on, kuid need „ei räägi mitte midagi“.

Nojah, olgu selleks korraks.
Soovin Sulle kõige paremat lõbustust Parisis.

PS.
Läti koksu adr. on
Kristiania, Fossveien N. 17a K. Skalbe
[EKLA]

[55] Friedebert Tuglas (1886‒1971), kirjanik. Oli üks Konrad Mägi lähedasemaid sõpru.
[56] Tuglas saabus Pariisi 25. septembril.

Peeter Rootslasele
Millalgi 1909

Mis nälgimisse puudub, siis oskan ma toda asja, või õigem oskasin, väga hästi, ainult nüid on ta natuke liigne, sest tervis enam korras ei ole, ehk siiski temaga väga ligidas sõpruses peab elama.
[RP]

Anni Vesantole
20.01.1909

Imelik, et elan veel. Kogu see elu on olnud säärane tragöödia.
[RP]

Anni Vesantole
03.06.1909
Neiti! Küllä olin oike palju kirjutada, oma elämast mutta ei ole nüit sämusel tuulel. 2. viimast kuud ei ole mitä maalanut kuni otsisin kaikilaista tööd. Nüit ei veel mitä tiada sanoda. Härä on täälä Kristi aniasaa.- Palju kiitoks, leikestei sesta. Toine kerdu kirjotaks enämbä. Elage oite hüvaste ja tervitage siskusi.
[Helsingi, erakogu]

Friedebert Tuglasele
05.11⁵⁷ .1909
Oslo

Kulla sõber!

Kiri käes. Aitäh! Tolle ajakirja⁵⁸ kaastööliseks olen valmis hakkama. Praegu on asjalugu aga niisugune, et ma nüüd kohe midagi anda ei saa, sest mul midagi valmist pole, või neid vähemalt vähe on. Mul on ju paarkümmend õli etüdi ja teine niipalju tuschi ja mitmesugusi teisi joonistusi, kuid mu tööd on nii segamini ja korraldamata, et niipea neid, mis mul ees on, veel lõpetada ei saa. 3-4 näopilti on mul poolikul, milledega ka paari kuu joosul valmis loodan saada. Meil on siin praegu häbemata pahad ilmad – hommikust õhtuni sadab vihma, ja mõistagi et pimeda ilma tõttu vähe tööd annab teha. Loodan siiski, et midagi paremat saan anda, kui need tuschi joonistused, mis Helsingist saadik olid. Muu seas on mul mõte, kui [Aleksander] Tas[s]a toimetamises oma pääle võtab, midagi Parisi kevadise näitusele saata s.o kui elu ja tervist on, st midagi tolleks ajaks teha saan. N. E. [Noor-Eesti] poolt mitte midagi pole saanud ja sooviks väga, nii ruttu kui võimalik Sinu novellide kogu⁵⁹ ja ka N. E. albumi saada. Ole siis hää mees ja kirjuta tolle rahvale kohe, et nad mulle nim. asjad saadaks, kui veel tähtsam oleks, kui tolle taha summa õige ruttu kätte saaks – saaks mõned väga hädalikud asjad ära korraldada. Siis veel üks asi: kas sul ei ole mõni tuttav hääsüdamline redaktor, kes mulle hinnata, ehk vähemalt odavalt, mõne Eesti lehe saadaks?
Siis ole veel nii hää ja kirjuta [Gustav] Suitsule, et ta mulle ühe kaastöölise kaarti saadaks (s.o kui ma niisuguseks saan ülesvõetud) saksa ehk prantsuse keeles, millega mul siin, kas teatrisse ehk mõne teise koha pääle, hinnata on lootust sisse pääseda. Õigeste ma ei tea, kuid Skalbe⁶⁰ vähemalt teatrisse sel viisil pääses. Ah soo, Skalbe reisis ootamata ära, Venemaale⁶¹ tagasi, kuid adr. ma praegu ei tea. Nii siis, kirjuta kohe Tartusse kõigest tollest ja oleks Sulle väga tänulik, kui õige ruttu nimetud kraami saaks, sest ka lugemise materjali puudus on mul siin õige suur. Tuju, praeguse pahade ilmade ja paha tervise tõttu, pole sugugi roosiline. Suurepäraline plaan see jala Itaaliasse reisimine⁶² , mida ma kõige suurema huviga kaasa teeks, kui aga esiteks kuidagi Parisi saaks. Kuule, kas Sa midagi hääd rohtu närvi haiguse vastu ei tea? Olen kül mõnda proovinud, kuid aitavad kõik vähe. Kas Tassad⁶³ ka La R[uche]is elavad? Praegu ei tea midagi enam kirjutada olema, vähemalt hädalikudest asjadest, muidu oleks ju mõndagi veel. Kui teen seda teine kord, kui tuju parem on.
Kirjuta siis ikka, kui vahel ehk tuju on. Tervita Tasasi ja ole ise ka hästi terve; vaata et Sa Parisis ennast ära ei külmeta – on üks neetud külm sääl Parisis, sest sain ise teda ka tunda.

Adr. On ikka sesama:
K. Mägi. Kirkevaien 56 I⁶⁴ Kristiana
[EKLA]

[57] Kiri on dateeritud ka 5. mai 1909 (Evi Pihlak) või 1910. aastaga (Tiina Nurk). Antud dateering toetub Maie Raitari analüüsile.
[58] Ilmselt on mõeldud rühmituse Noor-Eesti samanimelist ajakirja, mille esimene number ilmus 1910. aastal. Kokku ilmus viis numbrit. Esimesse numbrisse tegi Konrad Mägi neli vinjetti ja avaldati ka tema töö „Norra maastik. Stilisatsioon“ (tušš, guašš, Eesti Kunstimuuseum). Kunstnikest tegid kaastööd veel Nikolai Triik, Kristjan Raud, Paul Raud, Aleksander Uurits jt.
[59] Ilmselt „Kahekesi“, ilmus 1908. aastal ja Mägi tegi sinna vinjetid.
[60] Kārlis Skalbe (1879‒1945), Läti kirjanik, tuntud ennekõike oma täiskasvanutele kirjutatud muinasjuttude poolest. Ta pages pärast 1905. aasta revolutsiooni Lätist ja elas mõnda aega Norras, kust lahkus 1909. aasta kevadel tagasi kodumaale, kus ta arreteeriti. Kui Mägi ja Tassa 1908. aastal Norrasse jõudsid, pakkus Skalbe neile oma ühetoalises korteris eluruumi.
[61] On huvitav märkida, et Skalbe sõitis tegelikult Lätisse, kuid Mägi nimetab seda „Venemaaks“. Pariisis olles nimetati Eesti, Läti jt pagulasi sageli venelasteks, ent Mägit see ärritas. 1910. aastal Pariisis näitusel esinedes kirjutatakse kataloogis tema päritolumaaks: Eesti.
[62] Tuglas sõitis 1910. aasta kevadel Pariisist rongiga Torinosse ja rändas sealt jalgsi edasi Rooma. Kuna antud kiri on aga kirjutatud 1909. aasta kevadel, siis võis Tuglasel jalgsirännaku idee olla juba varem.
[63] Vennad Rudolf ja Aleksander Tassa.
[64] Tegelikult Kirkeveien. Pikk tänav asub üpris Oslo kesklinna lähedal ning ajal, mil Mägi seal elas, moodustas piiri linna ja maakonna vahel. Millal täpselt Mägi selles viiekorruselises majas elas, ei ole teada. 1909. aastal ilmunud Oslo aadressiraamatus Mägi nime ega aadressi veel ei ole, 1910. aasta omas tuuakse aga ära Konrad Mägi nimi ja amet (maalikunstnik) ning aadressina Kirkeveien 56. Kui tema majanumbri järel toodud V viitab korterinumbrile 5, siis tähendab see, et ta üüris tuba neljandal korrusel kahelapselises peres, kus ema ja isa olid tema eakaaslased. Isa töötas läheduses asuvas koolis, ema oli kodune, mõlemad olid pärit Oslost lõunasse jäävatest piirkondadest.
On veel teada, et sel ajal elas majas rohkem kui sada inimest, nende seas väga palju väikseid lapsi. Mägi ei ole oma kirjades kunagi maininud, kuid 1909. aasta septembris kukkus tema maja ühest aknast välja väike laps ning sai surma.

Friedebert Tuglasele
17.11.1909
Oslo

Raamat käes. Merci! Mis kaastöölise kaartisse puudub, siis ei pruugi just spetsiel sarnane kaart olla, vaid lihtne kiri, kus üteldud on, et sarnane saks nimetatud lehe kaastööline on ‒ see oleks kõik. Skalbe redaktor saatis sarnase kirja, millega ta siis National teatri [loetamatu] juurde läks, kes kohe nii piletisi andis ‒ muidugi mitte alati.
Kõike hääd Sulle soovides

Sinu Mägi
Tervita Sallineni ka „mesipuus“
[EKLA]

Friedebert Tuglasele
Dateerimata, ilmselt detsember 1909

Kallis sõber!

Album meeldib⁶⁵. Et rahvas te vastu opositsioonis on⁶⁶ ‒ on arusaadav, sest kõige vastu, mis uus, original ja milles ehk veel neid puudutakse, mis neile küllalt selge ei ole j.n.e. Kõige sarnase vaimu toidu vastu on ta alati. Toda kõike, mis rahvas arvab, ei maksa kül sugugi tähele panda. Sinu novellide kogust meeldis mulle iseäranus „Toome helbed“ ja ka „Vilkuv tuli“ albumist. Oleks Sulle väga tänulik, kui Sa võimaluse korral mulle rohkem oma töösid saadaks. Luuletustest meeldivad kül kõige enam Suitsi omad, niihästi originalid, kui ka tõlked. Tõlkedest, minu arvates, on kül kõige suurepäralisem Verlaine „Valge kuu“. Oleks huvitav, kui Suits tulevikus midagi E.Poe’st tõlgiks. Väga meeldib mulle ka tu J[aan] Oks omas luuletustes. Välimus on hea, ehk kül Triiki poolt midagi teist ootasin – ei ole karakterlik minu arvates, tema kohta. Mis kunsti kaasametisse puudub, siis Koorti tööd kül kuidagi meeldida ei taha, ehk nad mulle kül nalja teevad. (Olen neid juba enne ka originalis näinud). Tema melanholiast ma mingisugust melanholiat ei leia, vaid midagi sarnast, kui inimesel ninatubakaga tegemist on olnud ja ta vihaselt aevastama hakab. Niisama „Mure“ ja tema maastik, kus pääle esimesel plaanil oleva puu, mulle arusaamatuks jääb. Kui sügise salonis mõnda Mattisit [Henri Matisse] ehk vaatad, siis tunned ikkagi, et sul meistritega tegemist on, kuigi mõni esimese töö mulle ka naeru lõbu pakkus. Kõik sarnane kunst saab arvatavasti tulevikus suurt osa mängima, kuid mitte niisugune „talupojalik mitteoskamine“ materjaliga ümberkäimises. Parisis on sul võimalik palju sarnaseid saksu näha, kes ainult maneeriga mängivad, mille taga siiski mitte midagi ei ole. Tihti tahavad nad petta, kuid saad pärast ikkagi pettusest aru. Aga siiski on just nende liigis kõige huvitavamad ja kõige rohkem tõotavad jõud, mida rohkemal vaatlemisel kätte saad. Kahju, et Parisis nii vähe aega sain olla, kus alati uus ja liikuv elu kunstis valitseb, kuna siin aga nagu maha maetud oled ja kui veel kõik võimalused töötada, ka nii kitsendatud on, et ainult hakata saad, kuid lõpetada midagi.
Oled Sa palju näitustel käinud ja missugused Sulle meeldivad? Ajakirja lase mulle muidugi kohe saata. Kas kaastöölised kõik lehe eest maksma peavad? Kui kaastöölisi just väga palju ei ole, kas ei võiks seda siiski hinnata teha? Noh, olgu sellega nüüd kuda on. Kes lehe välimuse s.o dekorativlise külje sääl kokku säädab? ‒ Mis nud Parisi „Eesti sibulad“⁶⁷ ka teevad? Oleks huvitav kuulda, kuda tu Eesti kolonia elu sääl läheb. Võib olla, kui ehk õnnistab, siis ilmun kevadeks sinna, kuid selle plaaniga et jala rändama, kas Italia ehk mujale poole, minna. Ma olen vähe niisugust mustlase elu maitsenud ja tunnen suurt igatsust ta järele. Sina kirjutad reisi kirjeldused, mina teen skitsed j.n.e. ‒ asi läheks. Või ei huvita Sind enam tu Italia poole kõndimine? Tervita noid Sibulaid minu poolt ja ela ise ka heasti.

PS. Saatsin Sulle ühe kaarti, oma käega, kas oled saanud? Muu seas kirjutasin sääl tollest vanast rahaasjast. Kirjuta ikka, kui mahti on.
[EKLA]

[65] Noor-Eesti III album ilmus 1909. aastal.
[66] Mägi viitab Noor-Eesti pingetele konservatiivsemate autorite ning publikuga.
[67] Eesti kultuuritegelaste hüüdnimi.

Friedebert Tuglasele
02.02.1910

K. S. Kas oled ikka veel vee pääl? Eks ole vist viimsepäeva märgid? Kirjutasin T-le kaks korda, kuid ikkagi pole vastust saanud. Kuda meie rahvaga säälpool lood seisavad? Minul läheb viimasel ajal õige räbalaste – ei tea enam, kust otsast kinni hakata. Oli koht, kaotasin ta ja nüid istun päris põhjas, sest sarnast kohta ka enam siin loota pole, ehk kül terve kuu aega ümber kolanud olen. On üks neetud linn kõige oma rahvaga. Juba ammu saatsin N. E. [Noor-Eesti] mõned joonistused, aga siiamaale pole mingisugust teatust säält poolt saanud. Oled Sa ajakirja ehk juba saanud? Kirjuta mõni sõna, kui mahti on, kuda lood seisavad.

PS.
Ehk on T[assa] adressi muutnud – saada siis mulle.
[EKLA]

Anni Vesantole
12.02.1910

Kõigil on oma kannatus, võib õige palju olla igaühel. Minu õnnetus on, et pole leiba ega värve. /…/ Enam kui aasta elan siin ja nüüd olen rohkem surnud kui elav – kui ei tule midagi uut, siis on lõpp…
[RP]

Anni Vesantole
16.02.1910

Kogu elu ei ole muud kui kannatus. Ja kui on midagi kõrgemat kui elu, ei inimesed seda kunagi teada ei saa.
[RP]

Friedebert Tuglasele
03.03.1910

K.S. N.E. N.I⁶⁸ sain. Üleüldse, vigade pääle vaatamata, meeldib. Rahvas näikse säälpool K.R.⁶⁹ väga vaimustatud olema, kuna minule ta kül ei taha meeldida. Muidu on lehes on palju huvitavat. Suurepäraline on Suitsi luuletus „Ootamatused“⁷⁰. Kõik tu N.E [Noor-Eesti] ettevõte on väga hea asi, kui ta aga ainult elutseda suudab. Mis tollasse 10 r. puudub, siis sain ta kül, kuid tollest on juba enam kui kolm kuud tagasi. – Muidu on minu seisukord praegusel momendil päris kole. Siin elamine on võimata, liikuda siit paegalt ka ei saa. Olen viimane kuu kõiksugu töö otsimisega ümber jooksnud, kuid ikkagi ilma tagajärjeta, nii et lootusegi juba kaotanud olen siin veel midagi leida. Kõige selle krooniks on mu lõpulikult korrast läinud närvid ja veel palju „mitte lõbusaid“ asju. Kurat teab, millega see elamine siin lõpeb. Mis Tasad teevad, kuda elavad j.ne. Ei kirjuta ka keegi, pääle Sinu, mulle. Jah, seisukord vist, suurem jagu, kõigil hiilgav pole. Kas loodad P[ariisi] varsti välja rännata? Kirjuta ikka, kui midagi iseäralist juhtub.
[EKLA]

[68] Noor-Eesti 1. ajakiri.
[69] Kristjan Raud (1865‒1943). Mägi ja Kristjan Raua kunstialased põhimõtted erinesid juba inspiratsiooniallikate iseloomu poolest: Raud lähtus väga palju rahvakultuurist ammutatud etnograafilisest materjalist, samas kui Mägi kirjutas küll tudengina alla üleskutsele pärimuskultuuri koguda, kuid kaotas seejärel igasuguse huvi selle vastu.
[70] Armastusluuletus.

Eduard Virgole⁷¹
09.06.1910

A. Hr. Wirgo!

Jõudsin täna otsaga maale⁷². Loodus just palju ei paku, õhk vähe terav, kuid elamine on vähemalt odav. Kõige pahem, et rahad mul täiesti otsas on ‒ kulusivad materjali ostmiseks ja Kristianiast väljapääsemiseks ära. Pildi saatsin Jürgensteini nime pääle ära. Üle jäänud pildid saatsin ka kõik N. E. Tartu⁷³. Saatmine läks mul 14 kr. maksma. Katsuge tolle rahva pääle mõjuda, et nad mulle saatmise kulud ära saadaks. Jürgensteinile saadan ka täna oma uue adressi. Mis minu Helsingis olevate piltide kohta puudub, siis on sääl väga palju nii pahasid, et neid välja panda ei või, olgu era viisil ehk müüa. Näituseks mõned suuremas kaustas maastikud ja üks plika näopilt. Neid näitusele panda sugugi ei või, sest nii palju kui mäletan, on nad väga viletsad. Väiksete skitsede seas on mõned hääd, kuid mul pole meeles missugused. Ainult need mis raamides, ‒ võib kül kõik väljapanda, 7 tükki vist. Suur tänu Teile vaeva eest, et mu piltisi rahaks aitate teha. Saatsin Tartu 17 pilti ja + Teie pilt. Kui see Teile korda läheks eranäitust teha, oleks ju väga hää. Kui siit saadetud 17 + Helsingi töösid ka, siis ehk asi läheks, kuid olge siiski ettevaatlik nonde Helsingi piltidega, et midagi väga paha välja ei pane. No jah, tehke kuda ise paremaks arvate. Loodan siit mõned tööd sügise näitusele veel saata⁷⁴. Kui vähe enam rahasid kokku saaks ajada, siis võiks ju kül sügise poole kuhugi huvitavama ja parema kliimaga koha pääle sõita. Üleüldse on mu tervis ikka väga paha, kuid loodetavasti ta siin ehk vähe paraneb. Mitu pilti Teie Helsingist kaasa võtsite? Ma katsun meelde tuletada, ehk kirjutage mulle, missugused nad umbes on. Kõik ülejäänud palun minu õe kätte Wene uul N. 1 (Kaevu uul 16) kätte ära anda. Kirjutage kuda „Posti mehe“ rahvas pildi vastu võttis j.n.e. Hr. Jürgensteini pääle mõjuge ka, et ta saatekuluga ei viivitaks.

Veelkord tänu Teile vaeva eest
[EKLA]

[71] Eduard Virgo (1878‒1938) töötas tol hetkel ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures.
1910. aasta kevadel külastas ta Norras Konrad Mägi koos Bernhard Lindega ning hiljem aitas vahendada Mägi töid Eestisse.
[72] Täpsemalt Eidskoge maakonda Norras Rootsi piiri ääres, mis on linnulennul Oslost umbes 80 kilomeetri kaugusel. Mägi elas Skotterudi väikelinnas.
[73] Mägi on saatnud oma teoseid Noor-Eestile. Selle taga on aga laiem hõõrumine, kuna Mägi teosed olid selle kirjavahetuse ajal üleval juba Tallinnas Alfred Kivi tööruumides, kuhu need oli toonud Virgo. Kivi oli konservatiivsema maitsega Eesti Kunstiseltsi liige, samas kui Noor-Eesti planeeris oma esimest kunstinäitust, kaasates moodsamaid autoreid ning käekirju. Bernhard Linde oli üks Noor-Eesti näituse organiseerijaid ning tema kaudu jõudsid Mägi teosed ka sinna, kusjuures Kivi juures müümata jäänud maalid viidi samuti Tartusse.
[74] Maalide saatmine ja liigutamine üle Euroopa toimus toona nii käsipagasis kui ka posti teel.

Eduard Virgole
Dateerimata, ilmselt 1910. aasta suvel

A. Hr Virgo!

Raha saadetus 70r ja Teie kiri käes. Minu maale reis ei õnnestunud sugugi. Esimene nädal oli kaunis hea ilm, kuna 3 viimast hommikust õhtuni vihma sadab. Üleüldse on kliima siin väga paha, mille tõttu tervis ka veel pahemuse poole veab, söömine j.n.e. Ka käik kaunis kehvapoolne⁷⁵. Oleks teadnud, et Teil piltide müümisega nii õnnestus⁷⁶, oleks kuskile parema koha pääle sõitnud, kuna nüüd see ka enam ei lähe, sest siin juba töötama hakkasin. Kuuks ajaks pean veel siia jääma, et hakatud tööd lõpetada ja mõned neist veel Tartu näitusele saata. Mõne päeva eest sain hr. B. Lindelt kirja, kus ta teatas, et h. Kivi mu tööd oma poole olla viinud, kust müümise lootust ei olla ja soovis volitust, et neid säält ära tuua ja kellegi Tallinna seltskonnas tuntud isiku juurde anda. Siis kirjutas ta veel, et hr. Kivi neid ülejäänud pilte kõiki Tallinna „Kunsti seltsi“ näitusel välja panda tahtma. Et ma nende välja panemise poolt ei olnud, siis saatsin Lindele volituse, et ta pildid h Kivi juurest ära tooks. Imestasin kül vähe, et ta Teie käest asja üle järele ei pärinud, kuid arvasin, et Teie ehk ära olete sõitnud, et ehk asi Teile liiga palju tüli teeb.
Nagu Teie kirjast näen, oli asi nendega täiesti korras. Oleks kül kõige soovitavam, kui nad [nonde Soonets ja Koniki] hoolde jääks. Minu teiste piltidega on niisugune asi, et nad Stockholmist peatama jäänud, adressi puudusel, ei leita Venemaal sarnast linna. See äri ajab asja üleüldse väga halvasti. Saatmise kulu röövisid mu käest ka enam kui õigus, mille üle nendega veel läbirääkida tahan. Olge nii lahke ja teatage kohe, kas nad pärale on jõudnud, muidu pean tollele ärile veel kirjutama.
Loodetavasti saan veel siit tüki 10 pilta saata. On muuseas siin huvitav taluneiu, keda maalima hakkasin. Ilm on niisugune, et terve päev kodus peab istuma. Mis Teie hr. Linde teatise kohta arvate? Imelik nähe kõik tu asi. Arvan et küllalt näitusele saab, kui 7‒10 ehk Helsingist toodud piltidest, siit saadan ka tükki 10, mis suuremas kaustas on, siis Kristiania saadetis ka veel. Suur tänu Teile saatekulu ja kõige vaeva eest.

PS. Oleks huvitav enam Laulupidu üle kuulda saada. Kas Teil ehk võimalus ei oleks mulle mõne lehe saata, kus pikemalt oleks.
[EKLA]

[75] Mägi näib viitavat raskustele kõndimisel. See on kummaline, sest veel aastaid hiljem mäletatakse, et Mägi oli maastikus liikunud kiiresti ning osavalt.
[76] Mägi viitab oma teoste müügiedule Tallinnas Alfred Kivi juures. Müügile aitas ilmselt kaasa näituse toimumine üldlaulupeo ajal, kui Tallinnasse oli saabunud väga palju rahvast.

Eduard Virgole
Dateerimata, ilmselt 1910. aasta sügisel

A. Hra Virgo!

Sain täna hra Peterseni läbi teie kirja. Raha tuleb mõistagi paar päeva hiljem. Suur tänu Teile! Piltidele määrasin niisuguse hinna, nagu siin seda kõige harilikumaks peetakse. Kui Teie nii lahke võiksite olla ja N. E. [Noor-Eestile] teatada, et nad minu töödele minu poolt määratud alahinna määraksivad, millest muidugi veel õige palju, nii 30‒40% avavõtmine võib ära müüa⁷⁷. Ma seletasin ka seda Lindele, kuid teadmata kas tu hra näituse ajaks Tartus on, sest ma temast midagi enam kuulnud pole. Ma saatsin veel postipakkis 6 tööd. Ütelge veel N. E. meestele, et nad mulle teataks, kui mu tööd kõik pärale on jõudnud. Siia ma kauaks jääda ei mõtle, kuid üheks kuuks jään vähemalt kül. Mõtlen ikka Parisi või Müncheni talveks sõita ja tulevaks suveks ehk võtta siis kodumaa reisu ette. Oleksin Teile väga tänulik, kui Teie Tartu rahva ja oma tutvusringkonnas mõjuda katsuks, piltide müümise mõttes, sest muidu mu reisust midagi välja ei tule, kuna siia mul võimatu on jääda – tervise pärast juba. Kirjutage, kui vahel mahti on.

Tervitustega Teie
Mägi
Adr. Kristiania, Welhavensgade N.18 IV⁷⁸
[EKLA]

[77] Ilmselt kõneleb Mägi oma teoste müügihindadest Noor-Eesti Tartu kunstinäitusel. Mägi tööde müügiedu oli seal silmatorkav, ta teenib 400 rubla, hiljem Tallinnas toimunud Noor-Eesti näituselt veel 525 rubla. Kokku oli see umbes summa, mille toona võis teenida väikelinna linnapea poolteise aasta jooksul.
[78] Siin aadressil elas Mägi juba 1909. aastal.

Anni Vesantole
01.12.1910

Usun siiski, et ma Pariisi ikka jõuan. Kui ei midagi paremat, siis pääsen Pariisi surema.
[RP]

Anni Vesantole
05.12.1910

Neiti! Nüit mina olen täällä s.o Parisissä. Olite saanut minu kirje? Kirjutage pea, sitten mina ehk piiristan Teile temä asja parempi. Minula on niin palju pahu asju olnud, ette ei viitsi kirjutada Teile. Tervisi siskuile Teie KMägi.
[Helsingi, erakogu]

Anni Vesantole
27.09.1911
Saaksin ometi palju töötada, vahest kaoks see must pessimism. Aga oma märgi jätab see minule nii kaua kui elan.
[RP]

Anni Vesantole
28.12.1911

Nüüd on kõige vastu säärane apaatia, et kõik näib olevat ükskõik. Kui enne nii palju, palju armastasin Pariisi ja kõike mis Pariisis on, siis on nüüd kõik saanud musta värvi.
[RP]

Friedebert Tuglasele
22.01.1912

Kallis sõber!

Juba hammu olen Sulle ikka kirjutada tahtnud, aga on mitmesugustel põhjustel tegemata jäänud. Puudub ka Sinu adr., kuna nüüd lõpuks Tasa käest sain. Ei ole ka kunagi midagi hääd kirjutada ja alati seda tumedat seisukorda kirjeldada ei ole kellegile huvitav. Mõni aeg tagasi kirjutasin Lindele et ta mulle Sinu „Jumala saar“e⁷⁹ saadaks, aga mõistagi ei ole teda saanud ja vaevalt veel võib oodata. Oleks ehk midagi sinna juurde teha tahtnud, oli just niisugune meeleolu.
Oleks praegugi väga tahtnud seda teha, ehk kül mu elamine iseäranis praegusel momendil võimata kirju on. Igatahes saada mulle, kui ta Sul olemas on. Kuulsin muu seas Tasa käest, et Sa Parisi poole hakkama liikuma⁸⁰. Noh, siis ehk loodetavaste võib Sind varsti näha saada. Muidu elab meie kolonia vana viisi s. o. näruselt.
Kõike hääd Sulle ja kirjuta paar sõna.
[EKLA]

[79] Tuglase novell, mis ilmus Noor-Eesti II albumis (1907). Novelli tegevus on tihedalt seotud sooga ning võimalik, et see inspireeris ka Mägi pöörama mitmel oma Norras valminud maalil tähelepanu soole. 1920. aastal anti see eraldi raamatuna välja, kuid kaane ja frontispissi tegi hoopis Ado Vabbe.
[80] Tuglas oli Pariisis 1912. aastal mitmel korral. Mägiga kohtus ta 1912. aasta kevadel, ent kui Mägi sama aasta kevade lõpul Eestisse naasis, siis Tuglas läks Ahvenamaale ning sügisel veel mitmel korral tagasi Pariisi.

Friedebert Tuglasele
31.01.1913
Tartu

Ei ole kerge siin välja kannatada⁸¹, kuid loodan siin pea, vähemalt ajutiseks, pääseda. Nimelt tahan tuleva kuul Moskva⁸² sõita. Sain siin ühe vana tuttavaga kokku, kes oma juurde võõrsile kutsus. Muidu on olemine närune ja olen päris kade Sinu pääle, et nii huvitavasse linna oled pääsenud. Kuidas muidu oma elamise sääl sisse oled säädnud? Kas elamine sääl ka nii odav on kui Parisis või ehk koguni odavam? Kirjuta ikka vahel mõni rida.
Muu seas olen praegusel momendil jällegi harilikust enam haige ja nii ka selle tõttu tuju väga halb.
Noh, kõike hääd Sulle ja ela siis hästi.
[EKLA]

[81] Teadaolevas kirjavahetuses on olnud peaaegu aastane paus, kui Mägi endast märku annab (kuid kindlasti saatis ta ka vahepeal kirju ning postkaarte). Ta jõudis tagasi Eestisse 1912. aasta kevadsuvel ning elas esmalt venna juures Lõuna-Eestis Mõnistes, seejärel Tartus, Viljandis jm.
[82] Moskva-reisist andmed puuduvad.

Peeter Reisikule⁸³
20.04.1913

Hr[?]!
Istume Kerneli juures ja mõtleme Teie pääle ja joome teie terviseks. Kõike hääd Teile
[EKLA]

[83] Peeter Reisik (1885‒1941) oli Eesti naisliikumise ühe juhttegelase Marie Reisiku abikaasa. Mägi suhtles Marie Reisikuga tihedalt, mh luues temast ka portree.

Gustav Suitsule⁸⁴
Dateerimata, ilmselt 1913

Aust. hra Suits!

Saadan Teile siin ühe skitse „Liivakell“ale⁸⁵. Jäin ootamata haigeks ja nii ei saanud midagi muud teha. Igatahes ei saa ma praegusel momendil kül midagi muud enam teha. Kui see peaks minema, siis olge nii lahke ja saatke ta mulle tagasi, igal juhtumisel. Kui aega veel oleks, siis võiks midagi veel teha, aga et raamat vist juba valmis on, siis võiksin kül ainult selle veel valmis teha. Kohane ta kül just ei ole, aga kui ta siiski peaks meeldima sõbrale, siis saatke kohe ja kirjutage vastus skitse teisele poolele, kui ehk kiri muidu raskeks läheb. Kui aga peaks võimalik olema raamatud esialgu ilma kaanejoonistuseta välja anda, siis ligemas tulevikus katsuks midagi teha. Teid ja Teie sõpra Tervitades
[EKLA]

[84] Gustav Suits (1883‒1956), kirjanik. Mägi ja Suits liikusid väga paljudes ühistes seltskondades ja suhtlesid ka omavahel, kuid lähedased sidemed kujunesid kirjanikest Mägil siiski Friedebert Tuglasega, Suitsul omakorda kunstnikest Nikolai Triigiga.
[85] Friedebert Tuglase novellikogu „Liivakell“ ilmus 1913. aastal. Raamat ilmuski ilma Mägi illustratsioonideta.

Friedebert Tuglasele
Kuupäev postkaardi templil loetamatu, võib-olla 1913. aasta

Armas Tuglas!

Sain saadetuse kätte. Suur tänu ja iseäranis raamatu⁸⁶ eest. Välimus ka veel kanasitaga tutvunenud pole. Oleks sulle hammu kirjutanud, aga unustasin, et sina vist ainukene inimene oled, kes vastab ‒ teised mitte keegi. Ütle Lutsule⁸⁷ üks kõva tervitus ‒ ostaks talle 1. viina [?loetamatu] kirjutustest päris kaua [?loetamatu]
Ütle M-le palju tervisi ja ole ise terve
[EKLA]

[86] Mõeldud on ilmselt „Liivakella“.
[87] Oskar Lutsule. Konrad Mägi lõi 1913. aastal „Kevade“ esmaväljaande II osa kaanepildi. Kaanepilt irdub huvitavalt romaani sisust, kuna Palamusel talurahva seas lahtirulluvat sündmustikku ilmestavad kaanel hoopis juugendlikud fontäänid.

Aleksander Tassale⁸⁸
27.02.1914
Viljandi

Kallis Sõber! Kiri käes. Näitus sai järgmisel päeval avatud, kui Sina ära sõitsid. Üksjagi minu töösid jõudsid ka pärale ja ruum sai korralikult täis. Reedel sõitsin mina ära ja asjad jäid üleüldse korda. Triik sõitis neljapäeval Tallinna. Tema adr. on Nonne uul N. 11 kort 46. Ma jään esialgu Viljandi. Kirjuta K. Baarsi⁸⁹ kaudu Viljandis. Projekt, millest rääkisime, peaks tingimata läbi viidud saama. Igatahes kirjuta Triikile ka.
Tervisi St. ja Vabbele
[EKLA]

[88] Aleksander Tassa (1882‒1955), kunstnik, oli Mägi sõber juba Peterburis õppides. Sõitis koos Mägiga Ahvenamaale, Helsingisse, Pariisi ja Norrasse. Esimese maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti ning oli 1915‒1916 väeteenistuses Peterhofis (Peterburi eeslinn), sõdis hiljem Türgis ning naasis siis Peterburi. Hiljem organiseeris koos Mägiga kunstiühingut Pallas, oli ühingu esimene juhataja.
[89] Mägi lapsepõlvesõbra Frieda Sangernebo (Baars) (1884‒1949) abikaasa advokaat Karl Baars (1875‒1942).

Siegfried Talvikule⁹⁰
Dateerimata, ilmselt 1914. aasta veebruari lõpus

Väga aust herra!

Pidin hammu Teile kirjutama, aga olid viimasel ajal nii kurvad lood, et seda kuidagi teha ei saanud. Viimane kord Sõrmusega⁹¹ kohtudes, rääkis ta mulle, et ta Teiega minust pikemalt on rääkinud. Nii olete Teie arvamust avaldanud, et Pärnus ehk kuidagi mõne pildi võiks ära müüa ja veel muu seas ma oma reumat vähe võiks parandada. Oleksin teile väga tänulik, kui mulle ligemalt kirjutaks. Esialgu pean kül Viljandisse jääma, sest mul siin üks tellimine loota on, mis praegu kül veel päris kindel ei ole. Oleks kül hää, kui enne suvel vähe ennast Teie Süsteemi järele arstida saaks. Suveks kutsub Dr. Waltok⁹² mind oma poole Saaremaale, kus siis veel mudavannisi võtta saaks. Tolleks reisuks aga on jällegi raha tarvis ja nii peaks kuidagi tema kokku katsuma saada.
Praegu on N. E. juures Tartus kunstinäitus⁹³ ja suurem jagu töösid on mul sääl, nimelt Saaremaa motiivid. Mul on aga ka veel vanemaid töösid, mis aga kahjuks kõik õige laiali on, kuid ligemas tulevikus võiks neid kokku saada ja me võiks ühe osa linna saata, kui Teile nende vastu võtmine ja kuskile sääl paigutamine tüli ei tee. Olge siis nii lahke ja teatage mulle pea.
[EKLA]

[90] Siegfried Talvik (1878‒1929) oli arst. Tema vend Eduard Talvik oli Mägi lapsepõlvesõber, kes kuulus samuti nn Sangernebo polku.
[91] Eduard Sõrmus (1878‒1940), viiuldaja.
[92] Hermann Valtok.
[93] Noor-Eesti kunstinäitus oli avatud 20. – 24. veebruaril 1914 Tartus Vanemuise teatri ruumides. See oli ühtlasi näitus, kus esimest korda näidati futuristlikke teoseid (autoriks Ado Vabbe).

Hans Leokesele⁹⁴
14.06.1914

Aust hra Leoke!

Saadan siin Teile „Juta“ kaanejoonistuse. Kõik, mis pliiatsiga on ära märgitud, ka pleistri jooned, peavad hõbedaga trükitud saama (nagu Kevade II⁹⁵ juures näete). Oleks hää, kui see palju tüli ei tee, kui ka punkteeritud kohad s.o. punktid hõbedaga saaks, ehk hõbe kuidagi nondest kohtadest üle trükkida, kuid see pole nii tähtis. Siis, alla, kuidas kaasa pantud kontuuri joonistus näitab tuleks värviline joon trükkida, kui see teile kalliks ei lähe. Soovitavam oleks roosakas (on kaks proovi siin ligi), kuid ta peaks nii kaunis punti päält see toon olema, nagu kaasa lisatud proovil. Tähed on mul seest hõbedaga mõteldud, kuid nad võiks ka värvilised olla (s.o seest), kui Teie soovite, et nad rohkem silma paistaks.
Vabandage, et nii kaua viivitasin, aga mul oli niisugune põhjus, nimelt olin vähe aega haigevoodis ja selle tõttu ei saanud varem teha. Honorari (10 rub) paluks mulle kohe ära saata. Olge lahke ja saatke ka mulle „Kui torm vaikib“ näha ja ka sellest, kui trükitud saab.
[EKLA]

[94] Viljandi raamatukaupmees Hans Leoke. Tal oli üks riigi kõige tuntumaid raamatupoode, ühtlasi tegutses ta kirjastajana. 1914. aastal andis ta välja kaks raamatut, mille kaaneillustratsioonid tegi Konrad Mägi: Anton Jürgensteini luulekogu „Juta“ ja Heino Anto näidend „Kui torm vaikib“.
[95] Ka selle kaaneillustratsiooni oli teinud Konrad Mägi (1913).

Aleksander Tassale
18.[1?]1915

Armas sõber! Merci kirja eest. Siin, Tartu kasarmu pääl, ei ole ka mitte midagi mõistliku. On kogu aeg lõpmata suur raha nälg ja muidu seisab tuju ka alla poole nulli. P. Reisikule andsin kirja ära. Viimasel ajal olen rahvaga võrdlemisi vähe kokku puutunud. Saama vana viisi Verneri pääl istutud ja muidu mitte midagi mõistliku tehtud. Vahete vahel olen klubi pääl ka olnu – muidugi ainult aja viiteks. Tchudotvorets[?] sõidab varsti vist Petrogradi ja lubas siis Sind tingimata vaatama sõita. Ka sääl, klubi pääl, on lagedus. Üleüldse on raha nälg võimatu suur ja igal pool. Midagi hääd kül ei ole, aga siiski on see olemine oma ette ja mitte nii võimatu, kui Sinu kasarm⁹⁶. Kas oled midagi ette võtnud, et mõne parema kasarmu pääle saada? Sul võib ikka raske kül olla sääl ära arjuda, sest oled alati üksi elanud. Noh, aga loodame, et lõppude lõpuks sul hästi läheb – karjääri tegemise mõttes. Kirjuta vahel ikka paar reakest. Tervisi teiste kamraadide poolt
[EKLA]

[96] Aleksander Tassa oli samal ajal väeteenistuses Peterhofis.

Aleksander Tassale
04.02.1915

Armas sõber!

[Liisa?] kiri Tegi kurvaks päris meeleolu. Oleks sulle kohe vastanud, aga just sel ajal juhtus mul üks iseäranis terav pahandus. Oh, siin on ka ikka kõik see terve elu väga kasarm – vähemalt minu seisukorras. Muidugi annan ju järele, et Sinul väga, väga palju pahem on. Minul on kaunis selge ettekujutus sinu olemisest, sest omal ajal ka kuu aega kasarmu pääl istusin⁹⁷ , kuigi parematel tingimustel. Muidu on elu siin vana viisi väga nahkne ja mõistagi ei olen joonistamisest midagi välja tulnud ja arvatavasti ei tule ka tulevikus sellest midagi välja. On nii palju igapäevaseid raha muresid, et mitte midagi muud aega mõtelda ei saa, sest need mured igapäevaga ainult suurenevad. On ju ka veel üks asi, mis seda seisukorda iseäranis hapuks teeb ja nimelt see, et ei ole kaaskannatajaid. Onju siin mõned üksikud õige sympaatlikud inimesed, aga ikkagi tunned nende hulgas ennast võõrana. Käin siin nii päris varjuna ümber ja igapäevaga tüütavad ikka enam ja enam need näod ära. Ka see ainuke oaas ‒ Werner ‒ on vähe igavaks läinud, aga et kuskil olla ei ole ja et tööks vähe tuju on, siis saab sääl surma pelgtusega [?] edasi istutud. Proua ja preiliga juhtun ka vahete vahel kokku. Tu rahvas ka tihti ei ole tujus ‒ ka omad põhjused mitte rahul olemiseks. Muidu aga, see terve „seltskond“ on väga vanas stiilis. Jakob rahval läheb ka vana viisi kehvaste. Nende pool olen ka viimasel ajal õige harva olnud. Ilmad läksid meil häkitselt sulale ja see tõi enesega vähe kevade tundmust, mis minu pääle kohe nii mõjust, et juba fantaseerin, kuidas ja kuhu siit ära pääseks. Kui raha oleks, kaoks kuskile ära Siberi poole. Tahaks võimalikult siit kaugele saada. Kui aga rohkem ei õnnestu, siis vähemalt loodan ikkagi kuskile maale pääseda, kuigi mitte kaugele. Ma ei tea, aga arvan et sul siiski parem on ehk kantselei pääle jääda, kui polku tagasi minna. Kes teab, mis kõik võib juhtuda ja kuhu sind siis veel võidakse saata. On ikka kül kõik see praegu aega ja asjaolu võimatu pöörane ja keeruline, et kõige võimatumaid asju oodata võib. Minu tervis on ka sellest viimasest jandist saadik võrdlemisi hästi pahem ja õigust ütelda on see minu juures ka üheks kõige suuremaks takistuseks kuidagi edasi liikumises. Proua ja preili saadavad Sulle palju tervist ja Werneri juures käijad kamraadid ka. Kõike hääd Sulle ja palju jõudu vastu pidamiseks.
[EKLA]

[97] Mida täpselt Mägi siin mõtleb, ei ole aru saada, sest sõjaväeteenistusest oli ta tervislikel põhjustel vabastatud.

Aleksander Tassale
10.03.1915 [?]

Armas sõber!

Sinu kirja saades oli mul hirmus kurgu haigus ja nii ei saanud Sulle kohe vastata. Hääd ei ole siin selle vahe sees midagi juhtunud ‒ kõik väga vana viisi. Üks vahe laskis kevade ennast väga tunda, aga nüüd on jällegi kõva külm. Ei näe kevadeks praegu veel mitte mingisugust pääsemise teed, kuskile mõistlikuma koha pääle. Einsild⁹⁸ käis vähe Petrogradis ja on nüüd jällegi siin. Meie joonistamisest pole ikka veel midagi välja tulnud ‒ on liiga loid kõik see rahvas. Sain kuskilt kaks hääd valgus lampi ja nii poles enam mingisugusi kulusi, aga ikka ei saa tolle rahvaga hakkama. Proua ja preili elavad ikka vana viisi, pole sääl pool ka midagi iseäraliku uudist. Naisseltsi asi mind sugugi ei huvita. On tolle seltsi pärast paar korda väikest kokku põrkamist olnud. Ma ei olnud sugugi nõus nendele 3‒5 rubla eest joonistusi tegema. Selts võib enesele õige palju lubada – võrdlemisi, aga mustrisi tahetakse paari rubla eest saada. Ma ütlesin korra et 25‒75‒100 rub mustrite eest maksta võivad ja siis ka niisuguse asja kallal vaeva maksab näha ja ka rohkem huvitusi on. Werneri publikum elab ka kõik vana viisi. Mida siin aga vähe liigub – raha! Praegu ei näe ka veel kuidagi raha asjas parandust, ma mõtlen nii palju just, et siit kevadel vähemalt kuskile külasse pääseda. Kaugemale, kuskile Soome ehk, ei ole mõteldagi. Mul läheb see olemine siin igapäevaga vastikumaks ja kui tõesti kunagi siit välja pääseb, ma mõtlen Venemaalegi, siis oma nägu ma siiapoole kül enam ei näita. Kasvatagu see rahvas siis siin kanu või mõnda muud kasuliku loomade või lindude tõugu – mind praegu see asi enam ei huvitaks. Tont teab, aga mina olen peaaegu kül kõiksuguse armastuse oma kalli sugurahva vastu kaotanud. Sinul oli siin küll palju optimistlikum vaade. Minu arvates ei ole meie kummagi kodumaa kül mitte siin. Noh, kui omast teenistusest vabaks saad, siis ehk katsume kuskile parema, vähemalt kohasema, koha pääle üle kolida. Mind veab see saatana elu siin igast küljest alla. Katsun sel suvel kuidagi ennast vähe kosutada – sügiseks valmis ja loodetavasti oled Sina tol ajal ka jälle vaba. Igatahes loodame veel midagi mõistliku eespool.
Kõige paremat Sulle ja kirjuta ikka vahel
[EKLA]

[98] Kunstnik Johannes Einsild (1891‒1928). Oli Mägi ja Tassa kõrval 1918. aastal üks kunstiühingu Pallas asutajatest.

Aleksander Tassale
Dateerimata, võimalik et 1915. aasta kevadel

Kallis Alex!

Ei ole ime, et Sinu tuju nii all pool nulli seisab, kuna minu olemasolemine võrdlemisi hulka parem on, aga tuju ka võimatu halb.
Muidu olen suvekuudel ennast võrdlemisi hästi tundnud, aga sel suvel on kõik väga viltu vedanud.
Mõjub ka see üleüldise meeleolu osalt kaasa. Muidu oleks ju võrdlemisi kõik korras, kui seda neetud raha oleks, aga viimasest on võimatu suur puudus. Praegu siin⁹⁹ mul elamine kül midagi ei maksa, olen võõraks, aga tu asi lõpeb väga pea ja siis olen jällegi nii tuule pääl, et midagi ei tea ette näha. Elu on võrdlemisi ka väga kalliks läinud ja olla seda iseäranis Tartus, kuhu 810 tuhat Riia elaniku juurde on tulnud. Sügis hakkab pea ligi jõudma ja ei tea mitte sugugi, kuhu omale talve pesa asutama hakkata. Neetud asi, et omal kodu ei ole – on surmani see õhus rippumine ära tüütanud. Viimasel ajal olen ikka väikest viisi ka tööd teinud ja mõni etüd on ka õnnestunud, aga võrdlemisi vähe. Kõik see terve seisukord ja pääle selle paha tervis, ei lase sugugi töö meeleolusse minna.
Lõpulikult on kõiges sõda kõige rohkem süüdi.
Einsild¹⁰⁰ on kuskil Soomemaa pool mererannas ja sõidab säält 15 aug. jälle Petrogradi. Tema adress on B. O. II [uulits?] 48 kv 8. Tema praegust adressi ei tea ‒ ei annud mulle viimases kirjas.
On Sinul ka vähe töötamise võimalust ja meeleolu talleks? On kül pöörane, kui sõda veel kaua kestab ja paljud enam vähem asjatundjad ütlevad, et ta õige kaua veel kesta võib. On Sul ehk varsti võimalus jälle kodureisu ette näha? Väga võimalik, et sügisel jälle Tartu pääle kolin, aga ka võimalik, et kuskile mujale jään ‒ mitte midagi ei tea ette ütelda. Oled Sa ehk juba Parisi rahva poolt mingisuguseid teabeid
saanud?¹⁰¹ Kõige muu pääle on mul veel see õnnetus enam vähem [masse] seas elada ja nii ei ole kedagi kellele ennast hästi välja sõimatagi saaks. Olen kõige pääle ka veel nii närviliseks läinud, et iga väike asi vihastab ja tihti uneta ööd selle tagajärg on. Praegu elan võrdlemisi väga häädes tingimustes. Ainuke viga, mis selles elamises on, on see et võõras oled ja nii täieline vabadus puudub.
Aga siiski oleks valmis väga ja väga kauaks niisugustesse tingimustesse jääma, sest oma finantsid seisavad kõigiti nulli pääl. Nii ei tea ma omast ligemast saatusest mitte midagi ette ütelda. Kirjutan Sulle juba kasarmu pääle ‒ saad rutem kätte. Kirjuta vahete vahel mõni rida, kui meele olu lubab.
[EKLA]

[99] Ilmselt kirjutab Konrad Mägi Viljandist, kus ta elas oma lapsepõlvesõbra ja tõenäoliselt ka noorpõlvearmastuse Frieda Sangernebo ning tema abikaasa juures.
[100] Johannes Einsild. Ei ole selgelt aru saada, kas Einsild viibis Mägi andmetel Soomes või Soome lahe ääres. Einsild käis korduvalt vanavara korjamas Viru-Nigulas, mis asub Soome lahe ääres.
[101] Pariisis olid Esimese maailmasõja algusaastatel eestlastest veel vaid vähesed kunagise koloonia liikmed: Eduard Sõrmus, Rudolf Tassa, Ferdinand Kull.

Aleksander Tassale
Dateerimata, ilmselt 1915. aasta kevadsuvel

Kallis sõber!

Väga õige, et tu Tartu surnult sündinu on, aga Viljandi ei ole siin ka mitte enam ja nii ei tõmba mind midagi Tartu poole. Tõesti on siin ka üks hiljaks jäänud armastus mul¹⁰² , kuna Tartus ka todagi ei ole. Igatahes on kõik tu Tartu rahvas sõnnik, oma vahel ütelda¹⁰³. Triiki poolt ei ole pääle viimase kirja mingit vastust saanud. Ei tea kuidas nende näitusega lugu peaks olema. Kunas meie näitus siis kindlaste tuleb! Tööde poolest ei ole Jumal just suurt mind õnnistanud, aga loodan et tolleks ajaks ikka kuidagi neid korraldada jõuan, mis juba olemas on. Töötada on vilets, sest tervis ja raha, nagu ikka, takistavad. Värvid kipuvad vägisi otsa saama, ja uusi ei tea kuidagi saada¹⁰⁴. Kirjuta, kunas Sa Tartus tagasi saad olema, kui nüüd ehk ära sõidad. Muidugi pean siis ikka enne näituse avamist nädala päevad sääl olema. Peaks aga näituse üleskutse varem rahvale saatma, ma mõtlen oma meestele, et õigel ajal tööd kohal oleks. Kirjuta, kui midagi tähtsamat näituse asjas peaks olema. Ei taha [Bernhard] Lindele jälle pärast ekstra kirjutada. Muidu on tervis vähe paranenud, kuna korra jälle mõne päeva päris voodis lamasin. Mis huvitavad projektid teil muidu sääl veel on? Mina kül suurt niisuguste uute projektide sisse ei lasu, iseäranis kui neid Tartus läbi viima peab. Oled muidu ka Tartu „rahvaga“ kokku puutunud ja kellega? Noh, loodame et pea Tartus kokku saame ja siis võib pikemat kõigest rääkida. On Sul ka palju töösid väljapandu?
Muidugi peab ikka halvad ka katsuma välja panda, sest neid ikka enam jagu ainult ostetakse. Igatahes teata mulle näituse asjus, et ma oma kraamiga õigel ajal sinna jõuan. Noh, ela siis nii kaua hästi, kuni jälle nägemiseni
[EKLA]

[102] Mõeldud on ilmselt Frieda Sangernebot, kellega koos Mägi nooruspõlves Tartus koos teatritrupis osales.
[103] Mägi põlgus Tartu vastu tulenes tõenäoliselt tema Pariisi-kogemusest, kuna pärast Pariisi tundus Tartu talle provintslik ja väikekodanlik. Ferdinand Kulli sõnul oli Mägi sageli öelnud: „Kui juba kord nälgida, siis on see sada korda kergem Pariisis kui selles neetud väikekodanlises Tartus“.
[104] See pikk loetelu puudustest ei pruukinud peegeldada niivõrd tegelikku olukorda, kuivõrd Mägi närvilist ja depressiivset meelelaadi. Nii näiteks on vastuoluline Mägi kurtmine tööde vähesuse üle, kuna ta oli selleks hetkeks maalinud juba kümneid Saaremaa ning Viljandi vaateid, samuti portreesid. Ka rahapuudus ei pruukinud olla sedavõrd tõsine, kui Mägi oma kirjades lubab aimata, kuna ta müüs tol hetkel maale kõrgete hindadega ning võttis vastu ka tellimusi portreedele.

Aleksander Tassale
14.07.1915 [?]

Armas sõber!

Sain Sinu kirja. Jah, ei vedanud mul siiamaale sugugi, aga nüüd olen juba nii palju paranenud, et nädala päevad tööd olen teinud. Väljas ei ole kül maalimas veel käinud, aga kodus olen paar etüüdi mustlastest¹⁰⁵ teinud. Meeleolu on aga üleüldiselt õige närune ja nii ei taha ka töö hästi edeneda. Parisi rahvast ja Sõrmusest ei tea ma mitte midagi, aga arvan et Einsild Sõrmuse adressi teab. Tema on praegu Piteris adr B.O. II. [loetamatu] N. 48. kl 8. Küsi ehk kohe tema käest järele, sest arvatavaste ta kauaks sinna ei jää. Ehk saadad mulle ühe kaardikese, et teaks, kas ikka veel selle adressi pääl sulle kirjutada võib. Kirjutaks Sulle siis korra pikkemalt. Muu seas on siin kõva kraavikaevajate võtmine ja kui spetsialistidest ehk puudus tuleb, siis tuleb ehk omal ka veel toda nalja kaasa teha. Kõike hääd Sulle ja kirjuta kohe.
[EKLA]

[105] Mägi ja Villem Ormisson maalisid mitmel korral romasid. Samas viitavad teadaolevad romade maalid sellele, et Mägi maalis neid nende laagripaigas. Võimalik, et etüüdide all mõtleb Mägi joonistusi, millest on praegu teada üks.

Marie Reisikule¹⁰⁶
20.07.1915

Muidu olen viimasel ajal ühe vana pastori¹⁰⁷ maalinud ja nimelt nii, mille kohta kõik ütlevad, et see väga loomulik ja nagu elav olevat, millega aga ka peaaegu ära on üteldud, et ta väga vähe väärt on. Praegu maalin ühte teist vana meest, Fr[iedrich] Kuhlbarsi¹⁰⁸ millega ka varsti valmis olen. Vanamees ise on aga temaga väga rahul ja õnnelik, et pilt hästi plastilik ja punktipäälne on. Mulle enesele teeb tu terve asi võrdlemisi vähe lõbu.
[RP]

[106] Marie Reisik (1887‒1941), naisliikumise tegelane ja Mägi sõber.
[107] Mägi maalis portree Viljandi Jaani koguduse õpetajast Johannes Ernst Mickwitzist. Portree asub erakogus.
[108] Friedrich Kuhlbars (1841‒1924), kirjanik ja õpetaja, keda Konrad Mägi on Viljandis peatudes maalinud.

Friedrich Kuhlbarsile
11.11.15

Armas hea Kuhlbars!

Mul oli väga paha tuju Viljandist ära sõites ja nii ei saanud Teie poole tulla. Tuli jällegi kommisiooni¹⁰⁹ asi uuesti kaela. Nüüd olin siin kolmas kord ees ja sain jällegi vabaks.
Loodetavasti oli see ometi viimaks see viimane kord ja jäetakse mind nüüd täiesti rahule. Elu on muidu Tartus väga raske: palju rahvast ja kõik on väga kallis, kuna esimesi tarbe asju aga sugugi saada ei ole. Nii on meeleolu ka päris halb. Kuidas Teie elate ja ennast tunnete?
[EKLA]

[109] Mõeldud on sõjaväekomisjoni. Konrad Mägi vabastati väeteenistusest, viidates tema kehvale tervisele.

Aleksander Tassale
Dateerimata, ilmselt 1916. aasta veebruari lõpp

Armas sõber.

Sain pr R käest sinu aadressi. Siinpool mitte midagi mõistliku ei ole. Ruttan Sulle Tallinna K. S. näituse üleskutset saatma¹¹⁰.
Mina ei pidanud alul näitusest osa võtma, aga võib olla et siiski võtan, kuigi see veel väga kindel ei ole.
[EKLA]

[110] Konrad Mägi edastas Tassale kutse osaleda Eesti Kunstiseltsi näitusel 23.03 ‒10.04.1916 Tallinnas. Mägi kuulus koos Nikolai Triigi, Kristjan ja Paul Raua, Ants Laikmaa ning Karl Burmaniga näituse žüriisse, mille ülesandeks oli näitusele sobivad teosed välja valida. Näituse tuludest pidi toetatama sõjameeste perekondi ning kunstimuuseumi asutamist. Kuigi Mägi väljendab kirjas kõhklust, kas ta ise näitusel osaleb, eksponeeris ta lõpuks 27 maali, teiste seas olid üleval Ida Menningu portree, portreed romatüdrukust ja roma noormehest, Friedrich Kuhlbarsi portree, natüürmort „Sirelid“, Dieppe’i motiiv ning hulgaliselt maastikke. Eesti Kunstiseltsi liige Konrad Mägi ei olnud.

Friedebert Tuglasele
Dateerimata, ilmselt 1916. aasta suvel

Armas Tuglas!

Olemine siin maal¹¹¹ on suurepäraline. Täielik rahu ja ümbrus niisugune, mis kõike seda pakub, mis maal nõuab. Ja võiksid kül siia jalutada ja kui soovi on võiksid ka siin kuskil talus pikemat aega olla. Tuled sa aga ainult mõneks päevaks, siis loodetavasti saad siin Taeverede juures olla ja nad arvavad, et Sa Rõuges arvatavasti võiksid saada omale idealse olemise, kellegi väikse mõisniku juures. Igatahes võiksid tulla ja võib-olla saab Sul siin väga hää olemine olema. Ma mõtlen just sellest seisukohast, kui tööd mõtled teha. Proua Taevere arvas, et kui Sul praegu muud plaani ees ei ole, et siis kohe võiksid siia poole tulla. Võru voorimehega sõit ei ole sugugi nii hull. Sõit kestis kül umbes 14 tundi, kõige puhkeajaga. Muidugi pead vähe söögimaterjali kaasa võtma, sest tee pääl midagi saada ei ole. Igal kolmapäeval ilmub voorimees Tartu Peterburgi hotelli. Tolle mehe nimi on Tolsa, Tõmmu, vähe hallika habemega. Kaupled temaga kolmap. ära (vist maksab ilma [loetamatu] 3 rb) ja neljap. pääle lõuna sõidab ta välja. Kui mõtled sõita, siis enne kirjuta. Ütle kohvimaja rahvale tervisi ja ela ise kõige paremusse.
[EKLA]

[111] Mägi viibis Martin Taevere (1879‒1939) ja tema abikaasa Alma Alide Taevere (s 1890) kutsel Võru lähedal Kasaritsas suvitamas. Martin Taevere oli hilisem riigikohtunik, kes 1910. aastatel töötas kohtunikuna Võrus. Koos abikaasaga olid nad kuulnud Mägi kehvast tervisest ning kuigi nad Mägi ei tundnud, kutsusid enda juurde suvitama.

Aleksander Tassale
Dateerimata

Armas Alex!

Võtme saadan siin kaasa. Minu suvitamine, nagu ikka, ei õnnestu. Paar päeva läks päris kenasti, aga siis jäin nohu tõppe¹¹², mida praegu veel põen. Umbes nädala pärast ilmun Tartu tagasi.
Tervita kõiki teisi minu poolt
[EKLA]

[112] Konrad Mägi peegeldused iseenese tervisest on tugevalt hüpohondrilised, kuna ta kõneleb pidevalt erinevatest tervisehädadest, mis kõik ei pruukinud sugugi tõele vastata. Ka elu lõpupoole ravitakse tal erinevaid haigusi, millele on tähelepanu juhtinud ilmselt Mägi ise, kuid mitmed neist on nuriravid. Pärast Mägi surma leitakse tema toast 47 erinevat rohupudelit, samuti kõhukompress ja klistiiri tegemise vahendid.

Alma Alide Taeverele
08.08.1916

Sõimaks häämeelega Teie Võru lehe redaktori, kes lehes minu kõhu haigusest¹¹³ olla kirjutanud. Üks narr tegi seda ees Postimehes ja ta tahtis vist paremini järele teha. Keegi rääkis mulle, et olla V. T. teatel Tallinna lehtedes olnud. Ei saa aru, mis lõbu nendel teeb teise inimese närvide pääl seista ja mis läheb kellegile minu haigus korda. Saadaks tolle noorhärrale küll ühe epistli, aga siis hakkab tingimata veel mingisugust seletust tegema. Küll olen igal juhtumisel seletanud, et sa „armas Eesti rahvas“ mind rahule jätaks, aga midagi ei mõju nende pääle. Nüüd ei kuule muud kui igaüks pärib minu kõhu haiguse üle, ka inimese, kes mind vaevalt tunnevad – täitsa idiotie! Teine asi kui ma juba surnud oleks, siis võiks igaüks kirjutada nii palju kui keegi oma lõbuks seda soovib –
[RP]

[113] 1916. aasta juuli lõpus kirjutasid mitmed lehed, et Konrad Mägi on Võrus suvitades tabanud raske kõhutõbi.

Alma Alide Taeverele
29.09.1916

Tunnen ennast viimastel päevadel hästi halvasti, mis vist halbade ilmade tagajärjel nii on … Teie ikka imestate, et miks olen ma siin, kui ma siin olla ei taha jne. Mõistagi oleks ma ajutiselt Võrus ehk ükskõik kus, aga praegu pean ikkagi siin olema. Ma ei ole ju nii provintsiaal, et ma ainult maneeri pärast seletan, et ma näituseks Võrusse tulla ei saa. On ju inimesi küll, kes tihti nii räägivad, et ennast huvitavaks teha s.o seletades, et nendel sääl ja sääl just tarvis olla on, kuna see ehk aga sugugi nii ei ole. Mina seda kunagi ei tee.
[RP]

Alma Alide Taeverele
04.10.1916

Tervis on nii paha, et pahemat soovida ei saa ja muidu olemine on ka kõik selle järele – ühesõnaga idealne harmoonia.
[RP]

Artur Adsonile¹¹⁴
Mais 1917
Tartu

Väga aust. herra!
Herra Tuglas rääkis mulle, et Teil tõsine soov on minu tööd Medit¹¹⁵. omandada. Et ma pea maale tahan sõita, siis kirjutasin Kunsti Seltsi, et mu töö kohe tagasi saadaks. Saame meie aga kaubale, siis võib [pilt?] sinna kohe jätta. Teeksin Teile niisugused tingimused: kui korraga välja maksate 300 rbl¹¹⁶, kuue kuu jooksul makstes 400, sada rbl. korraga ja ülejäänud kuu viisi. Olete Teie niisuguste tingimustega nõus, paluks mulle õige kohe teatada.

Aupaklikult K. Mägi
Tartus
Uueturu uul.¹¹⁷ N. 13. K2
[EKLA]

[114] Artur Adson (1889‒1977), kirjanik, Marie Underi abikaasa. Oli tegev kirjandusrühmituses Siuru, millega oli seotud ka Mägi.
[115] „Meditatsioon“.
[116] See polnud väga suur raha. 300 rubla võrdus 1917. aastal näiteks köstri või näitejuhi kuupalgaga, samuti oldi valmis maksma nii suurt raha näiteks neile, kes teatasid varastatud hobuste asupaigast. Võimalik, et Mägi tegi sõpradele ka allahindlust.
[117] Tänav Tartu kesklinnas, kus Mägi toona elas.

Artur Adsonile
Dateerimata

aust. hra. Adson!

Sain Teie kaardi. Minu ettepanek oleks järgmine: hinnake nad oma arvamise järele ära ja saatke üks aga, niipalju kui Teil võimalik, õige kohe ära! Ülejäänud summale võite määrata nii pikka aja, kuidas see Teile vastuvõtlik oleks.
[EKLA]

Artur Adsonile
23.05.1917
Tartu

Väga aust. herra!

Teie ettepanekuga nõus¹¹⁸. Umbes nädal pärast pääle pühi tahaks ma ka siit ära sõita. Kahjuks jäi minu kiri hiljaks, muidu oleksite võinud pilti sääl kohe kätte saada, aga nüüd on nad vist kõik juba mulle tagasi saatnud. Kui kätte saan, katsun Teile kellegiga, kui keegi siit sõidab, ära saata. Ehk võiks Tartus kellegi juurde jätta, kust kätte võiksite saada. Kuidas arvate paremaks?
[EKLA]

[118] Mõeldud on Artur Adsoni pakkumist „Meditatsiooni“ eest.

Artur Adsonile
01.06.1917

Väga aust. herra!

Saadetus käes¹¹⁹. Suur tänu! Kui juhtumine peaks olema, et keegi siit Tallinna sõidab katsun pildi kohe ära saata. Muidu aga jättan siia kellegi hoole alla ja esimene oleks Tuglas, kui ta kauemaks siia jääb.
[EKLA]

[119] Ilmselt on Mägi kätte saanud Adsoni raha maali eest.

Artur Adsonile
Dateerimata, ilmselt juuni 1917

Väga aust. hra Adson!

Minul on Tallinnas endisest ajast töösid hra Umblia¹²⁰ juures s.o kui nad veel sääl on, sest võimalik et nad kellegi teise käes on. Kui palju mul neist sääl on ja missugused ‒ seda ma isegi ei tea, sest üks osa sai mõni aasta tagasi sääl müüdud. Kindel on aga, et sääl mõned on ja vähemalt 2 tükki ja nii palju just lubasin ka hra Tuglasele. Arvatavaste peaks neid kül rohkem olema, kuid ma võin siiski eksida. Ühte ma siiski mäletan: suured Saaremaa kivid ja vist vähe merd (kaunis suur formaat). Teie kirjutate, et Teie nimekirjas on 5 tükki ja sellest võiks nii aru saada, nagu oleks need kõik mõteldud minu omad. Hra Tuglasele ütlesin, et Teie säält 2 võite valida¹²¹. Mul ei oleks mitte kahju Teile anda 5, aga ma ei tahaks seda teatud põhjustel mitte teha. Selleks otstarbeks müüa oleks ka vähe imelik. Kui Teie nad kätte olete saanud, ehk olete siis nii lahke ja kirjutate ligemalt.

PS. Lisan hra U’le siia kirja juurde kirju kaasa. Hra Umblia on keegi majaperemees ja linnaametis vist tegev.
[EKLA]

[120] Mõeldud on ilmselt Johan Umbliat, kes oli Westholmi gümnaasiumi rajaja, Tallinna omavalitsustegelane ning Estonia hoone ehitamise üks algatajaid. Umblia oli sündinud Udernas, kus oma lapsepõlve veetis ka Mägi. Juhan Umblia abikaasa oli aga Mägi Kihelkonnal mudaga ravinud doktor Hermann Valtoki õde.
[121] Ei ole andmeid, et Adson oleks rohkem maale Mägilt ostnud.

Friedebert Tuglasele
07.07.1917

Sinul läheb jällegi iseäranis lõbusaste. Mul on siin vähekese igavaks läinud ja mõtlen mõneks päevaks väikesele ringreisule sõita ‒ siin ümbruses. 1 aug vist jõuan ka Tartu tagasi. Ütle oma kompaniale tervitus minu poolt, nondele, kes mõnede saadetud kaartide alla on kirjand.
[EKLA]

Friedebert Tuglasele
September 1918

Abiellu astumise puhul¹²²
Hääd uut aastat

Konrad Mägi
Tartus, Septembrikuul
[EKLA]

[122] Tuglas abiellus 15. septembril 1918 Emma Elisabet Oinasega.

Aleksander Tassale
14.06.1920

Sõida siia ja too Vabbe ka kaasa. Õhk ja muda mõjuvad jumalikult närvide pääle^123. Kuidas lõppes R. [loetamatu] asi? Kirjuta ligemalt, mis juba kätte saanud olete j.n.e.
[EKLA]

[123] Teade on saadetud Kuressaarest, kus Mägi 1920. aasta juunis-juulis tervist parandab ning algkooliõpetajate kursustele kogunenud 120 inimest juhendab. Tol korral Mägi ka maalis, kuid enam mitte nii intensiivselt kui 1913. ja 1914. aasta suvel. Teada on linnavaade, mis kujutab Laia tänavat ning Kuressaare linnuse vaade. Mägi elas aadressil Pikk 43, kus aeg-ajalt üüriti külalistele kortereid.

Aleksander Tassale
28.06.1920

Ootan ikka mingisuguseid teateid, aga siiamaale pole keegi midagi enesest kuulda lasknud. Kuidas on lood Pallasega? Kas mehed kõik ikka veel istuvad Tartu pääl? Loodetavasti saan siit ühe kuu pärast minema. Kahju, et sina ja Vabbe siis ei tulnud, oleks vist hästi see olemine siis Teie närvide pääle mõjunud. Kirjuta. Tervita kõiki
[EKLA]

Bernhard Lindele
17.05.1921

V.a.
Hra Linde abikaasaga!

Palun Teid K.Ü. „Pallase“ kunstikooli õpilaste tööde näitusele ilmuda. Näitus on avatud 19‒25 maini s.o kella 10‒1 ja 3‒6
Direktor K Mägi
[EKLA]

Claire Holstile
30.10.1921

Oma armsa kodu ja kodumaa pääle ei taha mõteldagi – nii nagu ei oleks sääl olnudki. Olen juba omas vanas mustlaselu elemendis¹²⁵.
[RP]

[124] Claire (Klara) Holst (1888‒1964) oli üks Tartu Naisühingu asutajaid 1919. aastal, samuti koos Konrad Mägiga üks kunstiühing Pallase asutajaid 1918. aasta 21. jaanuaril. Mägi on maalinud mitu Holsti portreed.
[125] Konrad Mägi lahkus Eestist 11. oktoobril 1921. aastal suunaga Itaalia poole. Esmalt peatus ta kuu aega Berliinis.

Friedebert Tuglasele
05.11.1921

Palju tervist
Palju jõudu
Abikaasale saadavad
KMägi
[ja veel üks allkiri]
[EKLA]

Peeter Akerbergile¹²⁶
08.11.1921

See on üks peenematest portreedest¹²⁷ Dresdeni galeriis. Jään paariks nädalaks siia. Siit sõidan Müncheni. Berliinist saadetakse meie tööd varsti kodumaale tagasi.¹²⁸
Võite neid igal juhtumisel tarvitada ja kui mõni ehk meeldib Teile, valige omale. Võite mulle ka siia kirjutada. Kuigi seniks ehk siit ära olen – vaadatakse järele. Kõike
hääd!
[EKM arhiiv]

[126] Peeter Akerberg (1893–1966), hiljem Peeter Põldmaa. Viljandi kunstnik.
[127] Postkaardil on Anthonis van Dycki portree Inglismaa kuningannast Henriettast (u 1635).
[128] Märkus viitab Berliini saadetud Mägi maalidele, millest tehti korralikud reproduktsioonid, et need Eestis albumina välja anda. Teiste seas oli ka „Pièta“, mis kunagi tagasi Eestisse ei jõudnudki. Dresdenis peatus Mägi uhkes Grand Hotel Hospitzis. Dresdenis külastas Mägi mh Eduard Wiiraltit. Wiiralti ja Mägi vahel oli tugev side: Wiiralt oli Mägi õpilane Pallases, kuid Mägi toetas ka rahaliselt Wiiraltit ja Wiiralt tegi omakorda Mägist pronksbüsti.

Aleksander Tassale
25.11.1921

Palju tervisi Münchenist!¹²⁹
[EKLA]

[129] Pärast Dresdenit sõitis Mägi Münchenisse, kuhu jõudis novembri lõpul. Tema täpne sealviibimise aeg on teadmata, kuid vahetult enne jõule jõuab Mägi juba Rooma, seega ei saanud ta Münchenis viibida väga kaua.

Claire Holstile
28.11.1921

On natukene igavaks läinud see elamise viis – tahaks juba tööd teha.
[RP]

Friedebert Tuglasele
05.12.1921

Asutan juba hammu Sulle pikemalt kirjutama, aga elamine on siin¹³⁰ nii ebamugav, et kuidagi hakkama ei saa. On pööraselt külm ja ka minu tuba on külm. Loodan siiski ligemal ajal seda teha. Palju tervisi Sulle ja Sinu abikaasale.
[EKLA]

[130] Ilmselt saadetud Münchenist.

Peeter Akerbergile
07.12.1921

Sain täna Teie kaarti. Kahju, et Berl[iini] reprodukt[sioonide] üle järele ei kuulanud. Katsun seda siin teha. Siia enam kirjutada ei maksa, sest siit 6-7 päeva pärast ära tõttan. Siin läks vähe mul halvasti – külmetasin ja selle tõttu vähe influentsas. Italiast kirjutan pikkemalt. Kuhu sinna esialgu peatuma jään, ei tea.
[EKM arhiiv]

Claire Holstile
21.12.1921

On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud¹³¹. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha – siin tunnen elul mõtet olema.
[RP]

[131] Mägi on jõudnud Rooma ilmselt mõned päevad varem.

Claire Holstile
27.12.1921

Minu natuuris on ikka vist midagi väga palju lõunamaalast. Kõik see terve Rooma on niisugune, et ta igapäevaga huvitavam paistab. Igatahes siit maalt ma nii kergesti lahkuda ei taha. /…/
On imelik tundmus, kui vaadata vanu Rooma varemeid, neid grandioos ehitusi ja seda tervet suurt stiili. See luitunud marmor, üksikud detailid, purustatuna – kõik kokku teeb vähe kurvaks. Raske on leida siin midagi stiilitut, ka uued ehitused on kõik vanas stiilis läbiviidud.
[RP]

Peeter Akerbergile
25.01.1922

Päevalehe redakt[or] hra H. Rebane kirjutas mulle, et tema võib olla mõne minu töö ära saab müüa. Astuge temaga selles suhtes kirja vahetusse. Oleks hää, kui Teie kõik minu tööd oma kätte koondaks. Tartu jäi ka üks asi veel – minu korteri. Siis, kui Berliinist tööd sinna jõuavad – võtke nad kõik oma hoole alla. Kirjutan pea kõigest pikemalt.
[EKM arhiiv]

Frieda Baarsile
22.02.1922

Rooma kirikud on lihtsalt jumalikud, täis suurepäraseid kunstiteoseid. Ja meeleolu on tihti niisugune, et heida maha ja saa usklikuks.
[RP]

Claire Holstile
11.04.1922

Tegin palju tööd ja muidu tundsin ennast ka hästi. Siis tuli aga tolle Eesti maa ja rahva pääle¹³² mõtelda ja tu rikkus terve tuju ja olemise ära… Eesti asjade… pääle üleüldse mõtelda ei taha ja see tundmus et ise mitte sääl ei ole, on ainuke hää tundmus… Sain Tartust „Tarapitat“¹³³ ja „Murrangut“¹³⁴ , kus õige ilusaid asju leidub ja eestlane olles oleks parem, kui nondest asjadest midagi ei teaks… Kül tahaks hää meelega mitte mingisuguse rahvuse liige olla.
[RP]

[132] Mägi on kirja saatnud Capri saarelt, kuhu ta oli jõudnud 1922. aasta märtsis. Tema ärritus tuleneb ilmselt teadetest, et Pallase juurde asutati joonistusõpetajate kursused. Riiklikult oli seda nõutud juba ammu, kuid Mägi oli olnud vastu, sest tema jaoks läks praktilise täiendkoolituse andmine vastuollu Pallase palju loomingulisema ning vabama lähenemisega. Tema äraolekul juhatasid kooli Mägi sõbrad Nikolai Triik ning Anton Starkopf ja seetõttu võis tehtud muudatus Mägit eriti haavata. Peatselt pärast teate saamist lahkus Mägi Caprilt ning naasis Veneetsia ning Oberstdorfi kaudu Eestisse.
[133] Kirjandusrühmitus Tarapita andis välja seitse numbrit oma ajakirja. Rühmitus oli ennekõike kultuuripoliitiline, nõudes kultuurile suuremat tähelepanu ja iseseisvust.
[134] Kirjandus- ja ühiskonnaajakiri Murrang ilmus 1921. aastal, kokku 6 numbrit (sh üks kaksiknumber). Kui Mägi sai Caprile ajakirja viimase numbri, siis seal olid mh Jaan Oksa luuletused, millest Mägi võis kõrgel arvamusel olla.

Peeter Akerbergile
19.04.1922

Olen mõnda päeva juba siin [Napolis] ja jään veel paariks päevaks. Kunstiliselt pakkus linn vähe, aga muidu on ta koha ja elu poolest väga huvitav. Siit sõidan Rooma tagasi.
[EKM arhiiv]

Peeter Akerbergile
07.06.1922

Suurepärane kõik.¹³⁵ S. Francesco, Giotto, Cimabue, Lorenzetti – nendest on [loetamatu] freskosid. Kirik ise¹³⁶ [loetamatu] äärmiselt müstiline. Siit sõidan kohe edasi Perugia ja jään Florenzi.
[EKM arhiiv]

[135] Postkaart on saadetud Assisist, linnakesest Rooma ja Veneetsia vahel. Mägi oli parajasti teel Veneetsiasse, kuid reis oli üpris pikk, kestes peaaegu kaks kuud. Vahepeatuse tegi Mägi mh ka Perugias ning Firenzes. Assisis peatus Mägi luksuslikus Windsori hotellis, mille akendest avaneb vaade nii kirikule kui ka Umbria orule.
[136] Mõeldud on Assisis asuvat San Francesco basiilikat, kus on nimetatud kunstnike freskod.

Peeter Akerbergile
07.06.1922

Suurepäraline Cima¹³⁷ suurepäraliste kunstiteostega. Homme sõidan siit edasi Florenzi. Tuju on keskmiselt halb.
[EKM arhiiv]

[137] Külake Perugiast põhjas. Mägi on saabunud sinna samal päeval, kui lahkus Assisist. Kunstiteoste all mõtleb ilmselt Perugias nähtut, sest Cimas olulisi kunstiväärtusi ei asu.

Peeter Akerbergile
12.06.1922

Florenz on suurepärane. Siin on suured näitused ja nii palju näha – jätkuks mitmeks kuuks. Mul on tervis paha, tuju halb jne. Mõne pääva pärast sõidan siit Venezia – üle Bologna.
[EKM arhiiv]

Peeter Akerbergile
22.06.1922

Bologna. Siit sõidan ära üle Ravenna Venezia ja säält koju. Tervis on vähe parem, aga tuju sellepärast mitte.
[EKM arhiiv]

Peeter Akerbergile
29.07.1922

Venezia.¹³⁸ Kaarti sain. Kahjuks ei ole mul ühtegi lõpetatud asja. Aga kuulan siiski asja üle sääl so Saksamaal järele. See on üks kõige jumalikumatest linnadest. Jään siia
2-3 nädal. On siin väga palju näha.
[EKM arhiiv]

[138] Kui varem saatis Mägi oma reisi jooksul pidevalt uusi postkaarte, siis Bolognast saadetu ja käesoleva postkaardi vahele jääb rohkem kui kuu aega. Millal täpselt jõudis Mägi Veneetsiasse, ei ole teada, samuti tema vaikuse põhjused.

Claire Holstile
Dateerimata, ilmselt 1922. aasta suve lõpul

Olen kaks nädalat võimata haige. Kõik elamise himu on ka nii otsas kui ammu ei ole olnud… Kelner küsis minult, kui ta mulle soovitanud oli voodi minna, et võib olla on mul idee Roomas ära surra ja kui talle vastasin et ja, siis mees kohe palus teda meeles pidada – s.o talle midagi pärandada. Ja on tõesti niisugune vastik tundmus kõris, et lõikaks… Oma surmaga ma ka kedagi just iseäranis ei vihastaks – elamisega küll hästi rohkem.
[RP]

Claire Holstile
10.08.1922

Missugune kontrast Itaalia ja selle maa¹³⁹ vahel. Siin mälestan veel viimseid päevi Veneezias nagu mõnda fantastilist unenägu. Nüüd alles saab kontrasti tõttu aru, mis Itaalia on.
/…/
Siin ronisin ühe mäe otsa, igav mägi muidugi, ja olen võrdlemisi väsinud.
[RP]

[139] Mägi mõtleb Saksamaad, kuhu ta oli Itaalias tulnud. Ta peatus Oberstdorfis 1922. aasta hilissuvel umbes kuu aega.

Aleksander Tassale
11.12.1922

Sain kaarti. Tervita kõiki ja ole ise tervitet!
[EKLA]

Claire Holstile
27.02.1924

Muidu Tartu seltskonna elust midagi ei tea, sest kuskil intiimsemais ringes ei liigu. Näed cafees mõnda inimest, kes mitte millegiga ringi käib, aga tähtsa näo ette teeb, nagu ajaks ta suuri asju. Elad siin nagu Saharas…
[RP]

Claire Holstile
11.06.1924

Muu seas oleks võinud homme ka minu matused¹⁴⁰ olla, aga mingisugune eelaimdus ja üks teine väike põhjus päästsid sellest. Ei või küll ütelda, et see pääsemine nii iseäraliku rõõmu valmistaks.
[RP]

[140] Saadjärvel oli juhtunud mõned päevad varem õnnetus purjekaga. Mitmed Saadjärve ääres töötanud pallaslased läksid sellega sõitma, kuid purjekas läks ümber ja kolm inimest uppus. Pääsejate seas oli mh ka Nikolai Triik. Konrad Mägi purjekaga sõitma ei läinud.

Friedebert Tuglasele
09.01.1925

Armas Tuglas,

Ole nii hää ja saada mulle mineva aasta viimane Looming.
Loodetavasti leiad Sa selle saja margalise, mille siia kirja juurde lisan. Kui seda ei leia, siis õiendan hiljem. Ole nii hää ja saada kohe, siis saan 16 päeva pärast kätte. Mul on siin¹⁴¹ kogu aeg halvasti läinud – 2 kuust 3-4 päeva jalgel olnud – kogu aeg voodis olnud. Just nagu põrgus. Kõik minu neetud kõhu pärast¹⁴². Oli kül üks hull operatsion ka – olin nagu põrgus vana kuradi ema tõrva katlas. Olen sellest neetud voodis olekust täitsa jaburaks jäänud, närvid täitsa ära rikkunud ja kõht valutab lahkelt edasi. Siin on nii kallis, et juuksed tõusevad püsti. Võib olla et kuidagi üheks kuuks veel saan jääda. Kõige selle roppuse pääle olla mu kopsud hästi paranenud – olid väga imestatud. Mis tu maailma rahvas Tartus teeb: kirjuta mõni rida. Ütle oma m-mile tervisid minu poolt ja ole ise tervitet
[EKLA]

[141] Mägi viibis parajasti Saksamaal Prantsusmaa piiri lähedal sanatooriumis. Seal oli peaaegu 40 aastat tegutsenud kliinik tuberkuloosihaigetele, kuid nähtavasti raviti ka teisi haigeid. Sanatoorium oli üpris kallis ning Mägi viibimine seal viitab tema majanduslikule jõukusele.
[142] Ei ole täpselt teada, mida Mägil raviti ja opereeriti. Kõhuhädasid kaebas Mägi nii Norras kui ka Pariisis elades, oletatud on nälgimisest tekkinud gastriiti. Ka hiljem torkas Mägi silma kõhuprobleemidega, näiteks olevat ta vahepeal tervise hoidmise eesmärgil söönud peamiselt spinatit. Tema surm pool aastat hiljem saabus aga hoopis süüfilise siirete tõttu tema ajju, kuid see diagnoositi alles psühhiaatriakliinikus.

Alma Alide Taeverele
11.01.1925

Terve see aeg olen voodis olnud, oma tuju ja närvid nii pööraselt ära rikkunud, et lihtsalt kole! Ja ei ole mingisugust paranemist –
[RP]