Konrad Mägi SA magistristipendium Stella Vellemaale

Konrad Mägi SA valis selleaastase magistristipendiumi saajaks Stella Vellema. Vellema uurib Pariisi klassikalist modernismi Eesti maalikunsti lähtepunktina aastatel 1918-1939. Esimese Eesti uurijana keskendub ta varemkasutamata prantsuskeelsele materjalile. Vellema sõnul võimaldab stipendium keskenduda magistritöö kirjutamisele ning vajadusel saab ta nüüd naasta ka Pariisi raamatukogudesse.

Konrad Mägi SA annab igal sügisel välja stipendiumid magistrantidele ja doktorantidele. Magistrandistipendium toetab teise aasta õpinguid igakuise stipendiumiga 1200 eurot. Magistritöö peab uurima sõltumata meetodist 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunsti. 

:: Mis on Sinu magistritöö teema, kuidas Sa selleni jõudsid ja mis Sind seal enim huvitab?

Minu uurimistöö teemaks on „Pariis klassikalise modernismi lähtepunktina Eesti maalikunstis 1918–1939“. Oma magistritöö teemani jõudsin kui viibisin vahetusüliõpilasena aasta Pariisis Sorbonne Nouvelle’is. Varem teadsin, et soovin uurida 20. alguse eesti maalikunsti, kuid kindel fookus oli paika panemata. Pariisis sain aru, kui suure eelise võrreldes varasemate selle perioodi uurijatega andis mulle võimalus viibida kohapeal, näha regulaarselt maale ja kogeda keskkonda, mis eesti kunstnikke omal ajal inspireeris, ning omada ligipääsu prantsuskeelsetele allikatele, tänu millele võimalik varasemast põhjalikumalt avada tausta, milles eesti kunstnikud 20. sajandi algul kunstipealinnas tegutsesid. Enim huvitabki mind esiteks Pariisi konteksti uurimine, et paremini mõista, miks just üks või teine kunstivool eesti maalikunstile mõju avaldas. Teisalt on minu jaoks lõputult huvitav võrdlev maalianalüüs, mille käigus analüüsin süsteemselt Pariisi mõjutusi ja kohandumisi eesti maalikunstis.

:: Eesti vanemat maalikunsti on vaadeldud põhjendatult nn Pariisi koolkonna kontekstis. Kas Sinu uurimused seavad mõne senise järelduse küsimärgi alla? Ja mida nad lisavad senistele teadmistele?

Senised uurijad on neile kättesaadavate allikate põhjal teinud tänuväärse töö ja ma ei näe põhjust midagi otseselt ümber lükkama hakata. Pigem on mul plaanis olemasolevat täpsustada, süvendada ja laiendada. Näiteks seesama palju kasutatud „Pariisi koolkonna“ mõiste on tegelikult olnud ajas väga muutuv, tähistades algselt prantsuse kunstnikke, kes 1920. aastatel viljelesid ametlikust kunstist erinevat uuenduslikku maalimislaadi, peagi aga hakati nii nimetama Pariisis samal ajal tegutsevaid välismaa kunstnikke, keda selgelt vastandati Prantsuse koolkonnale – nende nende omavahelise suhe oli omakorda väga ambivalentne. Kui räägime Pariisi koolkonna kontekstist või prantsuse kunsti mõjust eesti kunstile, on oluline kõigepealt täpsustada, mida me selle all mõtleme. 

Lõviosa senisest Pariisi mõjutusi käsitlevast uurimusest pärineb 70. – 80. aastatest ning põhineb eesti- ja venekeelsetel allikatel, mis tol ajal kättesaadavad olid. Minu eeliseks on võimalus tugineda oma magistritöös varemkasutamata prantsuskeelsele materjalile, mida mul on õnnestunud koguda Prantsuse Rahvusliku Kunstiajaloo Instituudi raamatukogus (La bibliothèque de l’INHA), kuhu on koondatud pea kõik Prantsusmaal kättesaadavad kunstiajalooga seotud allikad alates raamatutest, ajalehtedest, ajakirjadest kuni kataloogide, käsikirjade ja arhiiviallikateni. Usun, et tänu sellele õnnestub mul oma magistritööga perioodi uurimisse tublisti värskust tuua. 

:: Mis on Sinu jaoks olnud suurim üllatus või avastus seni? 

Suurim ja väga meeldiv üllatus olnud tohutult positiivne vastuvõtt, siiras imetlus ning huvi, mida olen kohanud Prantsusmaal eesti kunsti näidates ja tutvustades. Ma arvan, et see, mis mind võibolla enim minu uurimistöö juures motiveerib on võimalus tuua uut teadmist mitte ainult eesti senisesse kunstiajaloo uurimusse, vaid leida samas ka viise, kuidas tutvustada ja väärtustada meie kunsti väljaspool Eestit. Kuna minu uurimistöö nurgakivi sai pandud ajal, kui viibisin ise Pariisis, siis on ka minu vaatenurk algusest peale olnud rohkem Prantsusmaalt Eesti poole suunatud kui vastupidi. Ehk siis olen pidevalt endalt küsinud, mis on see, mis näiteks prantslastele eesti kunsti puhul eriline ja huvitav võiks tunduda. Ma loodan sellist tunnetust ka edaspidi hoida, kuna see aitab eesti kunsti uurides pidevalt laiemat konteksti silmas pidada.

:: Mida võimaldab stipendium teha?

Eelkõige annab stipendium võimaluse keskenduda magistritöö kirjutamisele, mis on pea hädavajalik, kuna materjali ja ideid on kogunenud palju ja töömaht, mis ees ootab, pole just väike. Teisalt võimaldab stipendium vajadusel naasta Prantsuse Rahvusliku Kunstiajaloo Instituudi raamatukokku, kuna on loomulik, et töö arenedes tekib tarvidus lisamaterjalide järele, mis aitavad olemasolevaid ideid täpsustada, laiendada või illustreerida. Igal juhul aitab stipendium väga palju kaasa kvaliteetse uurimistöö valmimisele, millega loodan hiljem jätkata doktorantuuris.