Kunst 1 1965 Hilja Läti. Konrad Mäe töödest Eesti Kunstimuuseumi kogus

Lae alla pdf

Meie kunstikogude aardeid. Konrad Mäe töödest Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi maalikogus 

Hilja Läti

Eesti kunsti ajaloo murrangulise perioodi – käesoleva sajandi esimeste aastakümnete üheks iseloomulikumaks esindajaks on maalija Konrad Mägi (1878–1925). Pöörates otsustavalt selja senisele akadeemilisele maalisüsteemile, loob ta peamiselt oma maastikumaalides uutele printsiipidele rajaneva isikupärase kunsti, mis mitmekülgselt ja ilmekalt annab edasi kodulooduse omapärast ilu.

Konrad Mäe maalilooming kujutab endast suures osas maastikusarju kodumaa looduslikult kaunimatest maakohtadest. Esimeseks suuremaks ja kunstiliselt küpsemaks sarjaks on Saaremaal 1913.–1914. a. suvekuudel maalitud tööd. Muuseumi kogus säilitatakse üks tähelepandavamaid neist „Merikapsad“ (M 443, 56 × 66,2), dateeritud aastaga 1914. Varem on sageli olnud kasutusel ka nimetus „Saaremaa rannamotiiv“. Muuseumile on maal ostetud 1940. aastal A. Sildnikult Tartus.

Käesolev maal on motiivilt mõnevõrra erinev teistest K. Mäe Saaremaa maastikest. Kui need kujutavad põhiliselt Kihelkonna motiive sinetava mere ning kaldaäärsete kivide ja kadakatega, siis „Merikapsastes“ kujutab kunstnik õitsvaid taimi ranna­liival. Vaatajat haarab päikeses sillerdav kevadpäev. K. Mägi näitab saareloodust, ta kidurat taimestikku pidulikuna, õitesse puhkenuna. „Merikapsad“ on ühtlasi kunstniku vahetumalt maalitud töid. Koloriit on hele ja kirgas, millist ei tundnud siiani eesti kunst. Taimepuhmaste erksad värvid, sinakate ja meekollaste toonide peened kooskõlad vahelduvad kahvatute toonidega, omandades eriti valkjalt helendava rannaliiva kõrval värvika sillerduse. Meri tagaplaanil mõjub oma küllastunud ultramariinsinisega. Atmosfäärilisuse ja õhu värelevuse päikeses on kunstnik saavutanud Saaremaa sarjas täppiva pintslikäsitlusega. Õhulisust ja elavust lisavad veelgi pilved kitsal taevaribal, mis on antud pehmelt, kerge pintsliga. Maalis „Merikapsad“ leiab väljendust rohkem kui kusagil mujal K. Mäe loomingus optimistlik elurõõm ja lüüriline meeleolu.

Konrad Mäe järgmised maastikusarjad kujutavad peamiselt Lõuna-Eestit, kust kunstnik ise pärineb ja mille mägine maastikuprofiil talle imponeerib. Nüüd taotleb ta suuremat väljendusrikkust, dekoratiivsust nii värvis kui ka vormis. Töös „Viljandi motiiv“ (ka „Kirik Viljandis“, M 512, 64,5 × 53,5) kerkib nõlvakul punase siluetina maalitud teravatipuline kirikutorn. Punasel värvil on siin otse maagiline mõju. See harmoneerub maitse­kalt intensiivsete kollakate, sinakate ja rohekate toonidega. Maastiku ülesehitus rajaneb kindlale, kontuuridega rõhutatud struktuurile. Saaremaa töödele iseloomulik täppimismaneer on asendunud pikemate pintslitõmmetega, mis jälgivad pinnavormide dünaamikat.

Maal oli algselt Tallinna kollektsionääri K. Mauritza kogus ja tuli muuseumi deposiidina 1941. aastal.

Püha järve-Võrtsjärve perioodi (1918–1921) iseloomustab hästi muuseumi kogus asuv maal „Pühajärve maastik“ (M 92, 63 × 77,7), dateeritud kunstniku poolt 1920. aastaga. See on muide üks vähestest K. Mäe dateeringuga töödest. Siin, nagu üldse nende aastate loomingus, esineb ekspressiivne loodusetunnetus. Domineerivad on tumedad toonid, eriti sinise ja lilla kooskõlad. „Merikapsastes“ esinev õite lüürilisus on asendunud värvide lõikava mürgisusega. Tugev värvikontrast sisendab dramaatilisust, tuues teosele samal ajal julgelt jõulise puändi. K. Mäe vormikäsitlus on muutunud nüüd järsuks, nurgeliseks. Teravate pintslilöökidega, tumedates toonides on maalitud taevas. Taevale on Mägi oma töödes alati suurt tähelepanu pööranud, sellele on tähtis koht üldise mõju saavutamisel. „Pühajärve maastiku“ ostis Haridusministeerium 15. mail 1926. a.

„Pühajärve maastik“ on muuhulgas ainuke teos, mis K. Mäe mälestusnäituse nimestiku järgi (Tallinnas toimus mälestusnäitus Provintsiaalmuuseumi saalis 7. veebruarist kuni 21. veebruarini 1926) on olnud muuseumi valduses (tegelikult Haridusministeeriumi deposiit). Enamik muuseumis eksponeeritud töid oli sellal erakätes. See on tähelepandav fakt, mis näitab, kuivõrd laia ostjaskonna oli K. Mägi esimesena eesti kunstnikest meie publikust leidnud. Järgnevate aastate jooksul on muuseumi kogusse tulnud uusi deposiite, peamiselt Haridusministeeriumi ostudena. Sellest räägivad ka muuseumi kataloogid (alates 1927. a.).

Tänu arvukatele riiklikele ostudele erakätest on nõukogude perioodil Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi maalikokku koondunud üha uusi Konrad Mäe töid, mis moodustavad ülevaatliku pildi kunstniku loomingulisest tegevusest.