Noorte Hääl 1.11.1978 Jüri Kuuskemaa. Konrad Mägi – värvide vikerkaared üle sombuse Eestimaa
Konrad Mägi – värvide vikerkaared üle sombuse Eestimaa taeva
Jüri Kuuskemaa
Väidetakse, et Konrad Mäge võib pidada revolutsionääriks eesti maastikumaalis. Küllap see nii ongi, sest Köleri ning Hoffmanni põlvkondade kunsti range akademismi lõpetab värvilahvatus Mäe paletil, kuulutades moodsa kunsti läbimurret Eestis. Lõuendil revolutsionäärikssaamisele eelnes osavõtt pärisrevolutsioonist: 1905. aastal Peterburis lendlehtede levitamise ning väidetavasti ka põrandaalustele granaatide meisterdamise pärast eksmatrikuleeritud eesti kunstiõpilaste seast ei puudunud ka Konrad Mägi, toonane skulptor Amandus Adamsoni õpilane parun Stieglitzi Tsentraalses Tehnilise Joonestamise Koolis.
Aeg, mis kihiseva šampusena andis lennukust kõigi noorte uljurite ning maailmaparandajate ulmadele, oli ammeks ka skulptoriõpilase eneseleidmisele maalikunstnikuna, tagantjärele lausa pöörasena tunduvale ettevõtlikkusele ning suutlikkusele raskusi trotsides teostada oma missiooni oma rahva tarbeks.
Konrad Mägi kuulub põlvkonda, kelle eneseteostus on „Noor-Eesti“ pateetilise deklaratsiooni „Olgem eestlased, ent saagem eurooplasteks!“ praktiliseks rakenduseks. Sajandihaku kunstiõppureile kujunes tüüpiliseks olemismooduseks aastatekaupne amokijooks mööda Euroopa kunstilinnu, nõnda et tuul taskus ei kustutanud uudishimulõõma pilgus, sagedane tee-ja-saia ehk kondisuppide näljadieet ei suutnud pärssida käsi haaramast pintsli ja värvituubide järele. Ahvenamaal, kus Konrad Mäel 1906. aastal tärkas saatuslik kirg maastike ja maalimise vastu, tantsiti etüüdimaalimise vaheaegadel külasimmaneil, saabaste make-up’i eelnevalt viiulikeelte ja musta tušiga kobedamaks muutes. Koos Aleksander Tassaga 1908. aastal Norra maastikke uurima saabudes osutus hakatuseks ainsaks elatusvahendiks Kristiaania ümbruse metsades valminud rikkalik mustikasaak, paari järgneva aasta jooksul aga kümmet laadi kunstikauged juhuotsad, millest hädapäraseima ihutoiduse, värvide ja lõuendi raha kuidagimoodi kokku kraapis, ent piletiraha igatsetud Pariisi-naasmiseks sugugi mitte. Sellistesse oludesse, võõrale maale iseenda hooleks virelema jäetul, pidi jätkuma kangelasmeelt küllap enam kui mõnelgi hetkevapruse läbi kangelaste kilda kuulutatud sõjamärtril.
Vandersellitamine Peterburis, Ahvenamaal, Soomes, Norras, Saksa- ja Prantsusmaal karastas küll ande, ent oli niivõrd vintsutusterohke, et loomingulise kvaliteedini jõudnust sai meister nautida vaid viisteist aastat, siis murdus hingejõud ja elugi. Konrad Mäele jätkus viieteistkümnestki lõõmates elatud aastast, et jätta endast mitusada maali ning kunstilise mõju magnetväli, mis sumbuvate lainetena kajastub tänini viimaste pallaslaste piltidel. Ta oli ju „Pallase“ asutajaid ning mõnda aega ka kunstikooli juhataja.
Konrad Mägi oli niivõrd puhtakujuline maalija, et paletti kätte võttes huvitasid teda üksnes värvid ja nendest moodustuvad visuaalsed kujundid. Ta ei kujutanud ühtki sündmust, kuid ometi on tema kunst ajakajalisem kui paljudel kroonikukalduvustega pilditegijail. Pidevas arengus ja muutumises kajastas tema kunst mitte üksnes kunstniku enese, vaid ka ajastu pulsitukset värvide elujaatuse ning masenduse, tasakaalu ja dünaamika, harmoonia ning vastuolude kokkupõrgete vahendusel. Tõsi, nende keel pole hoomatav literatuursuse pinnapealsete mõõdupuudega opereerides, vaid värvide ja kujundite sõnadesse tõlgitamatus keeles.
Konrad Mägi sai Eestis üleöö tuntuks tänu „Noor-Eesti“ kunstinäitusele 1910. aastal kui värvisäravate, impressionistlikus laadis maastike ning juugendlik-sümbolistlike stilisatsioonide looja. Hiljem maalis ta võõrsilõpitu Eesti maastike kohaseks, pälvides üldist imetlust oma rõõmsameelsusega. „Värvide vikerkaaresid heidab Konrad Mägi üle sombuse Eestimaa taeva,“ kirjutati ühes omaaegses arvustuses, kiites tema maalide kirkust. Tõsi, Esimese maailmasõja kestes ning revolutsiooni lähenedes kajastas tema kunst intuitiivse seismograafina ühiskonnas toimuvat käärimist. Maalide tumestamata rõõmsameelsus omandas pinevuse, mis pingestas ebaharmooniliseks värvikooskõlad ning pani otsekui hiigelrajju sattununa väänlema teineteisesse raevukalt haakunud maa ja taeva vormid. Ekspressionistlik, ekstaatilisuseni küündiv kirglikkus süngestus Pühajärve-Võrtsjärve perioodi tumenenud värvigammas, helades osalt veel pärast maailmasõja lõppu Obersdorfi-reisil maalitud mägimaastikes.
Rahunemine ning uuel tasandil harmoonia leidmine taas – kui mitmendat korda juba! – muutunud väljendusvahendite abil kaasnes 1921.–1922. aastal Itaaliasse sooritatud reisiga. Lõunamaise looduse küllastunud värvid sädelevad täiskõlaliselt vastu vee- ja purjerohke Veneetsia laguunide ja kanalite vaateilt, mägise Capri nõlvadele tardunud valgetest kuubilistest hooneist roosade virsikuõitega esiplaanil. Uus, stabiilsust ja vastupidavust rõhutav tektooniline alge ilmus Capri maastikesse vahepealse ekspressionismipärase destruktiivse dünaamika asemele. Nende, eriti Veneetsia maalide säravalt rõõmsameelne artistism on näilises vastuolus kunstniku enese pidevalt rahulolematu ja rähkleva, rohkete lootuste purunemisest kibestunud isikuga, nagu see avaldub kunstniku kirjades ning kaasaegsete mälestustes. Või peaksime pigem ütlema, et oma argihädad elas kunstnik välja sapistes sõnades, lõuendile aga jättis oma parema pooluse, sära ja täiuseiha.
Konrad Mäe luigelauluks said „Pallase“ puhkekodus Kukulinnas aastail 1923–1924 maalitud eleegilised Saadjärve vaated, milles rahu ja avaruse tunne liitub värvide põhjamaiselt kargusega.
Oma arengukäikude kiiruse ja väljenduse intensiivsusega on Konrad Mägi mõneti erandlik oma põlvkonna eesti kunstnike seas, kes kord kätteõpitud stiilile kauemaks truuks jäid, muutudes sootuks aeglasemalt. Kuigi Konrad Mägi ei loonud oma õpilastest koolkonda, on tema kunsti ning pedagoogitegevuse suunav mõju eesti maalikultuuri süvendamisel võib-olla niisama kaalukas kui tema loomingust järelpõlvile jääv esteetiline ja tunnetuslik nauding.
Konrad Mäe (1878–1925) sünnist täitub täna, 1. novembril sada aastat. Juubeliürituste läbiviimiseks on moodustatud komisjon eesotsas Eesti NSV kultuuriministri J.-K. Jürna ning EKP Tartu Linnakomitee esimese sekretäri J. Lotiga.
Eile avati ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis Konrad Mäe juubelinäitus ning toimus mälestusõhtu.
Täna kell 14 avatakse Tartus Nõukogude väljak 8 mälestustahvel majal, kus kunstnik elas, kell 15 viiakse lilli Konrad Mäe kalmule.
2. novembril kell 11 algab teaduslik konverents ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis. Kavas on kuus ettekannet Konrad Mäe loomingust ja selle taustast, tegevusest kunstikoolis ja -ühingus „Pallas“, maalide säilitamisest ja restaureerimisest.
2. novembril kell 19 algab Tartu Kunstnike Majas Konrad Mäe mälestusõhtu.
3. novembril korratakse Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis Tallinnas peetud konverentsi ettekandeid.
Konrad Mäe 100. sünniaastapäeva puhul on trükitud juubelinäituse kataloog ja plakat, välja antud juubelimärk ja -medal. Viimase pälvib maastikumaali alal 1978. aastal esileküündivaimaks tunnistatud eesti kunstnik.