Tagasi algusesse

Klassekampen. Sara Hegna Hammer
26. november 2022

Sada aasta pärast seda, kui Christian Krohg Konrad Mägi vastu huvi üles näitas, eksponeeritakse Eesti kunstniku loomingut taas Norras.

INNLANDET: Eesti kunstnik Konrad Mägi koges 1908. aastal Norrasse saabudes mingit vabanemist. See on „Norra maastik männiga”. Foto: Eesti Kunstimuuseum

1908. aastal, kaks aastat pärast Norrasse saabumist, sai Eesti kunstnik Konrad Mägi küllakutse Christian Krohgilt. Tollal veel tundmatu Eesti maalikunstnik oli Norra kunstnikus huvi äratanud ning ta uuris, kas Mägi oleks valmis osalema tema näitusel Oslos Blomqvisti kunstikaupluses. Näituse õnnestumiseks oli Krohg valmis loobuma paari oma töö eksponeerimisest.

KONRAD MÄGI

  • Eesti kunstnik (1878–1925)
  • Täna avatakse Lillehammeri Kunstimuuseumi näitus „Konrad Mägi, Eesti maalikunsti suurkuju”.

Mägi nõustumine avas uksi: näitus vaimustas mõningaid Eesti kunstikriitikuid, kes hiljem aitasid kaasa Mägi edule kodumaal.

„Eestis on ta nagu Edvard Munch, kõik teavad teda. Samas on Mägi loomingut väljapool Eestit vähe näidatud,” ütleb Nils Ohlsen, Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor ja täna avatava isikunäituse „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju” kuraator. Ulatuslikul näitusel on väljas rohkem kui 100 maali – maastikumaalidest portreede ja vaikeludeni.

„Ta on vaimustav modernist, kes on samal tasemel Munchi ja Ernst Ludwig Kirchneriga,” leiab Ohlsen.

Saksa kunstiajaloolase Ohlseni jaoks, kes oli aastaid uurinud just seda kunstiajaloo perioodi, mil Mägi tegutses, oli Eesti maalikunstnik tundmatu kuni möödunud aastani, mil ta juhuslikult tema teosed ühes Soome muuseumis avastas.

„Mul jäi suu ammuli ja ma otsustasin kohe, et tema loomingut tuleb Norras näidata. Fantastiline on see, kuidas ta värve kasutab ning oma maale struktureerib. Ta tõlgendab loodust täiesti ainulaadses pildikeeles.”

Mägi jaoks oli Norra loodus otsustava tähendusega. „Alles Norrasse jõudes ja Kongsvingeri ümbruse maastikke nähes lõi tema talent tõeliselt lõkkele,” leiab Ohlsen.

„Tema maale lihtsalt peab nägema.”