NRK. Mona Pahle Bjerke
6. detsember 2022
Arvustus
Elust võbelevad maalid. Oma parimatel hetkedel on Konrad Mägi lihtsalt ületamatu.
„Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju”
Lillehammeri Kunstimuuseum
26. november 2022–2. aprill 2023
Konrad Mägit loetakse üheks parimaks kunstnikuks Baltimaades. Väidetavalt tõi tema isiklikult modernismi Eestisse.
Kõik eestlased tunnevad Mägit, ent Euroopa laiemas kunstiajaloos on ta unustatud.
Isegi Norras ja Soomes, kus Mägi periooditi elas ja töötas, on tänapäeval ülivähe neid, kes teda tunnevad. Mina ise polnud Mägi nime varem kuulnud.
Lillehammeri Kunstimuuseumi väljapanek tõstab viimaks esile selle omapärase kunstniku loomingu.
Võrratu kunstilooming
Kaunis Snøhetta-muuseumis avaneb Konrad Mägi rikas, sensuaalne, maaliline maailm täies ulatuses. Näitusel on meil võimalus rännata läbi erinevate faaside ja motiiviringide.
Kuigi Konrad Mägi oli maalikunsti seisukohast modernist, ei soovinud ta kujutada moodsat elu.
Ta keerles ümber looduse, vältides enamjaolt inimeste ja ehitiste kujutamist oma maalidel. Maastikumaalidele lisaks on Mägi tuntud ka oma hingestatud portreede poolest.
Mägi sai mõjutusi erinevatest Euroopa stiilidest ja kunstivooludest. Oma parimatel hetkedel suutis ta kõik need impulsid põimida kokku põnevaks ja individuaalseks vormikeeleks.
Tõeliselt võrratu kunstilooming, millega tutvust teha.
Konrad Mägi
Konrad Mägi (1878–1925) kasvas üles Lõuna-Eestis ja oli pere seitsmest lapsest noorim.
Tema isa oli mõisavalitseja ja ema koduperenaine.
Hiljem kolis perekond suurde linna Tartusse ning sinna jäi Mägi elama terveks eluks. Konrad Mägi puhul said tõeks kõik müüdid kunstnike kohta:
Ta pidi oma unistuse elluviimise nimel võitlema. Ta oli periooditi kodutu, puruvaene ja psüühiliselt ebastabiilne.
Vaatamata oma piiratud majanduslikele võimalustele õnnestus Konrad Mägil juba oma karjääri varajases faasis Euroopasse siirduda. Ta töötas periooditi Prantsusmaal, Soomes, Norras ja Itaalias.
Läbimurre Norras
Kvaliteedi seisukohast ulatub tema looming ülimast virtuoossusest suhtelise abituseni.
Huvitaval kombel maalis ta oma parimad pildid Norras ning seda vaatamata sellele, et oli sel ajal nii vaene, et pidi ajuti elama mustikate söömisest metsas.
Sellega kinnistab ta müüti, et vastukäimised ja viletsus toidavad kunstniku loovust.
Mägi saabus Norrasse 1908. aasta paiku. Jääb mõneti selgusetuks, kus ta viibis, ent kindel on, et ta mingil ajal „Kristiaanias ümber hulkus ja nälgis”.
Pole põhjust kahelda, et see imetabane linn talle ja tema kunstile oma pitseri vajutas.
Nimelt siin leidis aset Mägi läbimurre kunstnikuna.
Kunstnike ringkondades liikudes kohtus ta suure maalikunstniku Christian Krohgiga, kes vaimustununa Mägi uuenduslikust pildikeelest korraldas 1910. aastal tema tööde esimese tõelise väljapaneku.
Puäntillism ja Munchi jooned
Lillehammeri väljapanekul saame tutvuda paljude fantastiliste Norra vaadetega.
Siin kombineerib Mägi prantsuse puäntillistide „täpitehnikat” juugendstiili dekoratiivse elegantsi ja Munchi dünaamiliste joontega.
Ta kujundas välja ülimalt uuendusliku ja omanäolise vormikeele.
„Norra maastik männiga” demonstreerib seda võbelevat, intensiivset ja väga originaalset pildikeelt.
Näeme kõrget mändi hõõguvoranžil maastikul, mille sügavsinised järved on eretavale sügismaastikule kauniks kontrastiks.
Elust pakatav põiming
Teisel maalil on sihvakad kasepuud metsatukas madala jõe pervel.
Siin kujutab Mägi valguse peegeldumise ja vee läbipaistvuse vaheldumist.
Mõlemal maalil on näha, et kompositsioon koosneb millestki, mis meenutab rakkude kogumikku. Iga värvitäppi ümbritseb teine, mida omakorda ümbritseb südamikuga sama värvi elliptiline joon.
Teos annab tunde, et vaatajale lähemal asuv mets ja kaugemal paistvad seljandikud on enamat kui kõigest kaunis pind. Pind koosneb elavast taimede ja mikroorganismide põimingust.
Selline vormikeel annab maalile intensiivsuse ja võbeleva elu.
Olles täielikult haaratud nendest komplekssetest, vormiteadlikest ja koloristlikult hiilgavatest teostest, on mul raske mõista, miks ta mõningate teiste maalide puhul valib peaaegu banaalsed ja ootuspärased värvid ning koormab kompositsiooni üle nõnda, et erinevad elemendid nö löövad üksteist maha.
Tuuakse päevavalgele
Kvaliteedi vaheldumine ei tähenda aga sugugi, et Mägi poleks suur kunstnik. Isegi Edvard Munchi südametunnistusel on mõned üsna nirud pildid.
Nõustun Lillehammeri Kunstimuuseumiga, et Mägi on kunstnik, kes on tärkava modernismi esindajana ära teeninud koha Euroopa kunstiajaloos.
Suurepärane, et Konrad Mägi looming tuuakse päevavalgele, kuna oma parimatel hetkedel on ta lihtsalt ületamatu!
*Norra keeles „magisk“ – maagiline (arvustuse originaalpealkiri: Fullstendig mägisk)