Lillehammeri Kunstimuuseumi direktor Nils Ohlsen on Konrad Mägi (1878–1925) teosed Eestimaa eri nurkadest üksipulgi üles otsinud. Tulemuseks on unikaalne ja värvikas väljapanek. Nüüd loodab ta, et Innlandeti maakonnas ilmub välja veelgi teisigi Mägi teoseid.
Gudbrandsdølen Dagningen. Inger Stokland
29. november 2022
LILLEHAMMER: „Konrad Mägi oli Eesti vaste Edvard Munchile. Ta oli oma põlvkonna suurim modernistlik maalikunstnik. Lillehammeri Kunstimuuseumis avatud näitus on esimene sellesarnane Norras pärast Mägi läbimurret Oslos 1910. aastal. Kogusime kokku 120 töö ringis, mis pärinevad Mägi eri loomeperioodidest. Siia kuulub hulk maale kahest aastast, mil Mägi Norras elas,” tutvustab Ohlsen.
Mägi kunsti iseloomustab värviküllus, julgus ja modernsus ning tema maalidelt leiab Eesti, Itaalia, Prantsusmaa ja ka Norra vaateid. Teda mõjutasid 1910.–1920. aastate rahvusvahelised kunstivoolud, nagu puäntillism, neoimpressionism, ekspressionism ja kubism.
Motiivide valik on lai, ulatudes maastikest ja portreedest vaikeludeni.
„Looduse maalimine oli Mägi viis väljendada hinges valisevaid meeleolusid.”
Eesti suurim maalikunstnik
„Miks otsustasite eksponeerida ühe üsna tundmatu Eesti kunstniku loomingut?”
„Helsingis külaskäigul olles komistasin täiesti juhuslikult tema tööde otsa ning need vaimustasid mind. Mägi oli väga võimekas kolorist. Norralaste jaoks on ta siiski üsna tundmatu.”
Oma kodumaal jättis Mägi endast jälje eelkõige ühe juhtiva modernistliku maastikumaalijana.
„Väljapanek pandi kokku rekordkiirusel. Põhjuseks asjaolu, et Eesti kunstimuuseumid olid väga abivalmid ja laenasid meile Mägi kunstiteoseid. Nad soovivad, et Eesti 20. sajandi alguse kunsti suurkuju koguks Euroopas rohkem tuntust.”
Väljapaneku avamisel Lillehammeri Kunstimuuseumis möödunud laupäeval viibisid kohal ka Eesti presidendi abikaasa proua Sirje Karis ning Eesti suursaadik Norras, Lauri Bambus.
Norra motiivid
Mägi saabus Norrasse 1908. aastal olles eelnevalt külastanud Pariisi. Eesti maalikunstnikule suurlinna elu ei sobinud, kuigi hiljem selgus, et ta sai mõjutusi tolle aja suurtelt kunstnikelt, näiteks teiste seas Vincent van Goghilt ja Paul Signacilt.
Eesti kunstnik eelistas loodust ja külaelu. Norras veedetud aastatel alustas ta oma tähendusrikast teekonda maalikunstnikuna.
„Mägi oli Norras olles väga produktiivne ja maalis tõenäoliselt üle 100 töö. On alust arvata, et ta külastas ka Innlandeti maakonda ning me otsime maale, mis ta võis siinkandis maalida,” ütleb Ohlsen.
Tal õnnestus juba laenuks saada ühele Oslo perekonnale kuuluv Mägi maal ja ta loodab, et väljapaneku tulemusena selgub, et Norras on alles veel teisigi Mägi Norras valminud töid.
Näitusel on väljas ka palju töid Mägi teistest loomeperioodidest. Enamik neist on Eestist, kuid Mägi külastas ka Prantsusmaad ja jõudis pärast Pariisis viibimist lõpuks Normandiasse. Oma karjääri hilisematel aastatel käis Mägi nii Saksamaal kui ka Itaalias.
Näitus jääb Lillehammeri kunstimuuseumis avatuks kuni 2. aprillini 2023.