Kuigi see on üks kõige dramaatilisemaid maale Konrad Mägi loomingus, on ta ühtlasi ka realistlik. Jah, meri on justkui leekides. Jah, maastik virgub, samblikega kaetud kivid on muutunud värviookeaniteks. Jah, midagi arusaamatut ja müstilist on siin toimumas. Kuid samas tõukub kogu see apokalüptiline vaatemäng ilmselt Mägi nähtud päikeseloojangust. Pilvede taha vajunud päike on uputanud pilvede servad heledasse särasse, sest valgus murdub seal, kus pilved on hõredamad. Paksemas pilvemassiivis vahetult silmapiiri kohal on valgus aga hajunud ning alles on jäänud ainult pikalaineline ehk punane valgus. Dramaatilisust võis Mägi jaoks süvendada vaatepildi ootamatus: ilmastik ning eriti pilved muutuvad Saaremaa lääneosas ja Vilsandi saarel kiiresti ja äsjane idülliline taevas võis minutitega värvuda sääraseks, nagu maalil näeme.

Kuid Konrad Mägi oli panteist. See tähendab, et loodus ei olnud tema jaoks pelgalt huvitav või kaunis, vaid ta tajus selles mingit seletamatut metafüüsilist või isegi religioosset mõõdet. Meteoroloogide jaoks on see maal päikeseloojangust. Teiste jaoks on see maal looduse lummavast särast. Konrad Mägi jaoks võis see olla aga maal seletamatu ja müstilise, elust kõrgema ja olulisema hetkelisest ilmnemisest. Mõned aastad varem kirjutas Mägi: „Ja kui on midagi kõrgemat kui elu, ei inimesed seda kunagi teada ei saa.”

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.