Võimalik, et käesolev teos on üks esimesi Norras valminud maale, kuhu Mägi saabus 1908. aasta suvel ja jäi rohkem kui kaheks aastaks. Sellele viitavad nii töö napid mõõdud kui ka 1908. aasta augustis August Vesantole saadetud kiri, kus ta kirjeldab, et on parajasti ankrus kusagil maakohas, kus pärast vihma on „kõik huvitavalt udus.“ Ta lisab: „Peab palju vaatama metsa, taevast ja maad, enne kui seda kõike mõistad.“ Mägi teatab, et on maalinud palju etüüde, kuid need on vaid käeharjutused. „Ei neissä ole mitä interesanti motofisi, kuin mina tahtsin ainult oppida,“ kirjutab ta enesekriitiliselt. Ta maalib väikeses formaadis, teadlikult erinevate võtetega, et õppida uusi lahendusi. Mägi on kiire, ühe-kahe tunniga valmib üks etüüd ning neid lisandub pidevalt, ent „mul on neid veel päris palju, kuid ma vajan neid kui materjali, ei taha nendes tulevikus miskit moodi kopeerida.“

„Kõik huvitavalt udus“ on Mägi hilisemat loomingut arvestades ootamatu, kuna ta on tuntud pigem eredate värvide ja valgusküllaste tööde poolest. Summutatud koloriidiga ja melanhoolse atmosfääriga töö ei projitseeri maastikku kunstniku sisemisi pingeid, vaid vaatleb seda neutraalselt, kantuna looduses valitsevast meeleolust. Koos veel mõne üksiku väikese etüüdiga kuulub see maal minisarja, mille Mägi on maalinud ilmselt otse looduses väga väheste värvidega, kasutamata hilisemast arsenalist tuttavaid teatraliseerimist, dramatiseerimist või sakraliseerimist – nende asemel on pigem vaikus, summutatus, rahu.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.