Vilsandi saar oli Konrad Mägi jaoks erilise tähendusega. Ta tuli siiakanti tervist parandama, kuid looduse värvikirevus ning päikesevalguse rohkus tõid ta pärast lühikest loomingulist kriisi tagasi maalikunsti juurde. Ühtlasi oli Mägi esimeste seas, kes Vilsandi avastas. Suvitajaid oli harva ja Saaremaad ei maalitud, kuid Mägi märkab midagi, mida siiani polnud märgatud.

Maali all paremas nurgas on lisaks kunstniku nimele ka aastaarv: 1913. See on haruldane, Mägi dateeris oma töid väga harva. See on ka üllatav, sest 1913. aasta suvi oli Vilsandil äärmiselt vihmane. Taevas oli kaetud hallide pilvedega, vihma ladistas, oli kõle. Seda tõestavad ka pilved: kummalised punktiirjad pilved tekivad siis, kui pärast sadu pilved eemalduvad ning vihma ajal tõusvas suunas liikunud õhuvoolud hakkavad allapoole langema, rebides pilvemassiivi tükikesteks. Siin on just äsja sadanud, vihmapilved pole veel kaadrist lahkunudki, ja maastik lebab vihmajärgse päikesevalguse intensiivses valgus- ja värvirohkuses. Otsene päike pleegitaks värve, tuhmistaks neid, kuid Mägi maalid on ennekõike maalid värvidest: ja pärast vihma on löönud need eriliselt tugevalt särama.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.