Käesolev maal kujutab Kihelkonna külje all asuvat Abaja lahte, kus juba 1824. aastal oli Rootsiküla mõisnik avanud Eesti esimese mudaravila. Mõned aastad hiljem see küll suleti, kuid Konrad Mägi sealviibimise ajal asusid lahe kaldal väikesed puukuurid, milles pakuti mudaravi. Konrad Mägi oli tulnud doktor Hermann Valtoki juurde, et saada ravi oma polüartriidi vastu. See on üks reuma avaldumisvorme, mille puhul tekivad liigestes põletikud ning need võivad hakata deformeerima kogu keha. Nii on Artur Adson mõned aastad hiljem kirjeldanud Konrad Mägit kui „lühike, kõhn, kõveravõitu“ ning Mägit on mäletatud ka sõlme tõmbunud figuuri järgi. Muda polüartriiti ei ravi, aga mõjub kehale soojendavalt, keemiliselt ja mehaaniliselt. Mehaanilist mõju avaldavad mudas olevad liivaosakesed, soojuse toimel aga paraneb kudedes verevarustus ja intensiivistub ainevahetus, mis leevendab põletikku. Mingit olulist raviefekti see aga ei anna, oodatav tulemus on kroonilise haiguse aeglustumine. Ka Mägi ei teata oma kirjades uudiseid paranemisest, vaid näiteks 1914. aasta juunis kurdab järjekordse haigushoo üle.

Abaja laht avaneb vaatega Vilsandi poole ning on vaikne sopiline paik, mis sobib hästi ujumiseks. Ilmselt oli Mägi teinud kiiresti tutvusi ka kohalike inimestega. Nii näiteks saab ta 1914. aasta sügisel postkaardi, kus teda teiste seas tervitavad „Abaja Liisi“ ning kohaliku köstri sugulane Gretchen. Sama aasta jõuludeks soovib rõõmsat uut aastat aga „Abaja pere“. Kuna alles 1914. aasta oktoobri alguses küsitakse Mägi käest, kuidas läks tema sõit Tallinna, siis võib oletada, et 1914. aastal oli Mägi Saaremaal pikalt – vähemalt mai keskpaigast kuni septembri lõpuni.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.