Verijärv asub Võru külje all kümnekonna kilomeetri kaugusel Konrad Mägi suvituspaigast Mätliku villast.

Verijärv oli folkloorselt laetud paik, mille kohta räägiti erinevaid muistendeid ja lugusid. Nii mõnedki neist olid seotud vägivalla ja verega (sealt ka järve nimi), kuid Mägi maastikumotiivide valikul on raske oletada kirjanduslikke ajendeid.

Verijärve valimisel võib oletada ka selle sobivust Mägi enda psühholoogilise seisundi võimendamisega. Maal on radikaalselt erinev Mägi Saaremaa-perioodist: hele koloriit on asendunud tumedaga, taevast katvad pilved on sünged ning väänlevad, silmapiir on kinni maalitud ning puudevaheline on must. Võimalik, et teos kannab endas 1916. aasta suvel Konrad Mägi tabanud rängast haigushoost või siis laiemalt tema süvenenud depressioonist ja halvenenud tervislikust olukorrast kantud meeleseisundit. Välise ärritajana tuleb kõne alla ka 1917. aasta augustis Mätliku villas toimunud läbiotsimine, mille käigus otsiti Martin Taevere juurest värvilisi lampe, millega olevat Riia poolt lähenevatele Saksa vägedele salaja märku antud (lampe ei leitud). Samas teatab Mägi ühes kirjas, et kavatseb lahkuda 1. augustil, nii et läbiotsimise juures ei pruukinud ta olla.

Läbi kogu Mägi Võrumaa sarja torkab silma eriline kiindumus järvede vastu. Üldjuhul ei asu need siiski maalide fookuses, vaid on dekoratiivsed või maalilised elemendid loodusvaate rüpes, sulatatud üldisesse tervikusse, omamata autonoomseid tähendusi ning pakkumata meile omaette narratiive.

„Verijärv“ on Kasaritsa maastike seas erand: siin on järv tõusnud fookusesse, eriti aga tema mustavalt pinnalt kumav peegeldus, mis topeldab taevas asetleidva draama (see muutub peegelduses küll pigem abstraktseks värviplatooks) kui ka kaldal olevaid oranžikaid männitüvesid. Säärane manipuleerimine ruumiga, peeglimotiivi ülekandmine loodusesse, taeva ja maa ühendamine või ka taevast peegelduse loomine, on ühtlasi viis, kuidas tekitada unenäolist, juhtida vaataja tähelepanu mõistatuslikule ning tekitada temas emotsionaalselt tugevamaid impulsse, sest tõde muutub peegelduses kujutluseks.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.