Lõuna-Eesti maastik
Download

Lõuna-Eesti maastik

1915–1916Õli, papp47,8 x 63,5 cmPeeter Värniku kunstikollektsioonMaalimisasukoht: Verijärv (Kasaritsa järv) ja selle ümbrus

Motiivi täpne asupaik on teadmata, kuid suure tõenäosusega asub see Lõuna-Eestis. Maastik on samas piisavalt anonüümne ja abstraheeritud, mistõttu võib tegemist olla fantaasiamaastikuga. Sellele viitavad ka taevas olevad pilved, mis pole enam sedavõrd realistlikud kui Saaremaa vaadetel. Pilveteadlaste analüüsi kohaselt muutubki Mägi pilvekäsitlus 1910. aastate teisel poolel Kagu-Eestis maalides.

Kui Norras ning Prantsusmaal maalides puudutas Mägi pilvetemaatikat vaid põgusalt, siis järgnenud Saaremaa-perioodil on pilved sageli nii süžeeliselt, kompositsiooniliselt, emotsionaalselt kui ka tähenduslikult maalide olulisimaks osaks. Sealjuures on Mägi aga võrdlemisi realistlik ja pilvede säärasele kohalolule on mitmeid põhjendusi, kuigi Saaremaa on Eesti kõige pilvevaesem paik.

Mägi pilvetopograafias on teiseks oluliseks paigaks Kagu-Eesti, mis on omakorda Eesti kõige pilverikkam koht. Sealsed klimatoloogilised tingimused on pilvede tekkeks väga soodsad: kuna tegemist on sisemaaga, siis talvel on seal jahtumine ülekaalus ja suurem niiskus tekitab pilvi, suvel on siin aga (osaliselt ka küngaste tõttu) tõusvad õhuvoolud ning seegi on hea eeltingimus pilvede loomiseks. Samas on aga oluline märgata, et kuigi Kagu-Eesti looduslikud tingimused pakkusid hulgaliselt dramaatilisi rünkpilvede vaatemänge, on Mägi Võrumaa vaadetes pilvi kujutades üldjuhul fantaseerinud. Ta manipuleerib järjepidevalt pilvede värvi, vormi ja kujuga ning fiktsiooni osakaal kasvab tema 1910. aastate teise poole maastike pilvevaadetes võrreldes Saaremaa-perioodiga tunduvalt. Ka käesolevas teoses eksib Mägi teadlikult: heledad pilveosad ei asu kunagi tumedate all, nende kuju on äärmiselt ebamäärane, nende liikumise suund on vastuoluline ja nad on värvunud pruuniks või lillaks, mida päriselus kunagi ei juhtu.

Võimalik, et muutust Saaremaa realistlikest pilvedest Kagu-Eesti fiktsionaalseteks pilvemassiivideks saab üldistada ka laiemaks nihkeks: Mägi maastikud muutuvad aja jooksul aina ratsionaalsemaks, kunstniku esmast afekti ja impulssi hakkab üha rohkem asendama konstrueeritus, värviefektide teadlik otsimine ja nii edasi.