Käesolevat motiivi on Mägi variatsioonidega korranud veel vähemalt kahel korral. Kõige lähemal on Enn Kunila kollektsiooni kuuluv „Lõuna-Eesti maastik“, mis kordab seda tööd peaaegu detailideni, olles küll meeleolult rahulikum. Motiivi täpne paik on teadmata, sarnaseid topeltjärvedega paiku on Lõuna-Eestis mitmeid (nt Mägi peatuspaigast mitte väga kaugel asuvad suured Andsu järved).

Konrad Mägi Lõuna-Eesti vaadete puhul kerkib lisaks looduspoeetikale üles üksjagu identiteedipoliitilisi tõlgendusvõimalusi. Esmalt isiklik tasand. Mägi oli sündinud Hellenurmes ja kasvas üles Udernas – mõlemad paigad asusid Kasaritsast küll linnulennul umbes 60 kilomeetri kaugusel, ent üldiselt loetakse neid kohti paikkondliku identiteedi vaatest ühtekuuluvaks. Samas ei saa Võrumaa vaateid tõlgendada siiski Mägi isikliku identiteediloomena, kuna kultuurilised erinevused on siiski märgatavad – nii näiteks kõneletakse Kasaritsas võru murret, Mägi oli aga elu lõpuni rääkinud Tartu murdes. Samuti on Kasaritsa ümbruse maastikud veidi, kuid siiski märgatavalt erinevad Uderna piirkonnast: mägisemad ning järverohkemad.

Teiseks võib kõneleda rahvuslikust identiteediloomest läbi maastikukujutuse. Ent Mägi oli silmatorkavalt ükskõikne rahvusriigi tekke osas, ironiseerides selle üle ning defineerides ennast kosmopoliidina ning vaevalt oli tema eesmärgiks oma loodusvaadete kaudu konstrueerida laiemat rahvuslikku identiteeti.

Kolmanda identiteeditasandina võibki kõneleda lõunaeestilikust paigatajust, mida kultiveeriti kuni Teise maailmasõja lõpuni aktiivselt ka kirjanduses, kuid eriliselt maalikunstis, kus on äärmiselt palju suviseid Lõuna-Eesti vaateid.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.