„Kõige pääle on mul aga üks asi väga õnnestanud ja see on midagi, mida ma ikka ja hammu olen igatsenud teha, aga kunagi ei ole sellega hakkama saanud s.o. ei ole proovigi teinud. See on nimelt üks kavand Madonna jaoks. Nii kui katse on ta mul minu praegustest töödest kõige paremini õnnestanud, kõige spiritualsem nii värvides kui ka vormis.“ Nii kirjutab Konrad Mägi 1915. aasta juulis sõbrale. See on maal täis mõistatusi. Kes on see naine? Kas tantsijatar Ella Ilbak, Mägi hea tuttav? Kuid miks ei näe me tema nägu, ja miks on tema juuksed säärased, ja mis maastikus ta istub? Kas maali pealkiri „Meditatsioon“ viitab sellele, et naisterahvas mediteerib? Kas ta mediteerib, sest ühe Konrad Mägi jaoks olulise filosoofi sõnul saab läbi meditatsiooni kogeda nähtava maailma taga olevat kõrgemat sfääri? Või tegeleb modell hämaramate sfääridega, kuna Ella Ilbak osales spiritistlikel seanssidel, kus võeti ühendust vaimudega ja vähemalt korra tajus Ilbak valgusplahvatust? Või tõukub see maal hoopis Edgar Allan Poe novellidest või luuletustest – nii olevat Mägi ise öelnud? Või on selle inspiratsiooniks hoopis Mägi sõbra Friedebert Tuglase novell „Maailma lõpus”, kus üksikul saarel muinasjutuliste taimede keskel elab hiigelneitsi, kelle juustesse on põimitud hõbeniite, kelle pea ümber on loor ning kes õhtuti vaatab merre langevat päikeseketast. “See oli kogu inimese puhkus, tundmuste ja mõtete suur häälestus,“ kirjutab Tuglas.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.