Rudolf Mäesepp oli Konrad Mägi õpingukaaslane Stieglitzi kunstikoolis aastatel  1905‒1907. Erinevalt Mägist ei lahkunud ta koolist protestiks revolutsioonisündmuste mahasurumise vastu, samuti ei reisinud ta edasi Ahvenamaale või Pariisi ja nende taaskohtumine toimus alles siis, kui Mägi jõudis tagasi Eestisse. Mäesepp oli hiljem kaupmees, ja ehkki tegeles ka kunstnikuna, ei kujunenud temast olulist autorit.

Maalil on Mäesepp 20. eluaastate lõpus. Tema riietusest, aga ka hoiakust aimdub teatavat dändlikkust, mis pole üllatav, kuna Mäesepp oli mitte ainult ise edukas ärimees, vaid ta oli ka jõuka raamatukaupmehe ning kinnisvaraomaniku poeg ning oli juba Stieglitzi kunstikoolis paistnud silma lõdva suhtumisega rahasse. Tema hüüdnimi oli Kröösus ning kaasõpilase Gustav Mootse mälestuste kohaselt ei andnud Mäesepp rahale suuremat väärtust. „R[udolf] Mäesepa kohta pean märkima, et ta oli rikka perekonna „pesamuna“,“ kirjutab Mootse. „Ja pesamunake elas võrreldes meiega täitsa härrasmehena, sest seda võimaldasid ta omaksed, kes osutusid heldekäelisteks oma noorema poja kui ka venna vastu.“

Konrad Mägi portreteeris mehi mitmel korral, kuid erinevalt naisterahvastest andis neile kõigile isikupärase psühholoogia ning idealiseerimise asemel personaliseeris. Kujutatavad mehed pärinevad erinevatest sotsiaalsetest kihistustest: eduka ärimehe (Mäesepp) kõrval on ta kujutanud veel kultuurilisi Teisi (anonüümse roma portree, samuti juutide Nathan Altmanni ning Bronislav Orlovski portreed), avangardisti (Altmann), konservatiivi (Friedrich Kuhlbars) ja kõrget riigiametnikku (Theodor Käärik). Samuti on meesportreedel palju väiksem osakaal kõikvõimalikel dekoratiivsetel detailidel. Näiteks Rudolf Mäesepa portreel on taust ühtlaselt roheline ja riietus napp (kuid stiilne), Kuhlbarsi iseloomustavad aga taamal olevad raamatuid täis riiulid (ühelgi naismodellil midagi säärast taustal ei ole). Seegi aitab Mägi meesmodellidel portree pinnal esile tõusta, nad pole fooniga ühtesulavad dekoratiivsed objektid.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.