Metsa kujutamine oli Saksa kultuuris 19. sajandil väga levinud: lisaks romantismiajastu müstika ning salapära otsingutele nähti „metsiku“ metsa kujutamises kultuurilise identiteedi loomise võimalust, kuna mets vastandus prantslaslikule urbanismile.

Konrad Mägi ei olnud teadaolevalt Saksa kultuurist ning maalikunstist sedavõrd mõjutatud kui Prantsuse. Ometi on tema loomingus metsade kujutamisel oluline roll, seda nii Norras kui ka Lõuna-Eestis maalides. Ta ei muutu kunagi nii detailseks kui romantikud, vaid on tunduvalt üldistatum ja ekspressiivsem, pannes salapära asemel rõhku metsade esteetilistele omadustele: värvidele, lopsakusele ja muule säärasele. Samuti ei lähe Mägi pärast Norrast lahkumist oma vaadetega metsa sisse, vaid silmitseb seda distantseerunult, Lõuna-Eestis sageli ka kõrgemalt positsioonilt. Mägi maalid ei paku meile võimalust viibida metsas, ta ei tõmba vaatajat emotsionaalselt kaasa antud keskkonda.

Maal on dateeritud Saaremaa perioodi, kuid eristub päris tugevalt oma pigem juugendliku puutüvede käsitluse poolest, mis oli iseloomulik Mägile ennekõike Norra perioodil. Samuti torkab silma Mägi signatuur „KM“, mida ta kasutas läbivalt Norras ning hiljem võrdlemisi harva, seda enam, et teised Saaremaal valminud maalid on signeeritud „K. Mägi“ ja säärane eristumine lubaks teose paigutada pigem Norra perioodi.

Kui teos kuulub Saaremaa perioodi, siis võib maalimiskohaks oletada Eeriksaare või Kuusnõmme poolsaari, mis sirutuvad Saaremaalt Vilsandi poole. Kõrged männid olid ühtlasi maamärkideks meresõidul ohutuks navigeerimiseks ning nende maharaiumine oli kirjutamata seadustega keelatud.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.