Norra maastik männiga
Download

Norra maastik männiga

1908–1910Õli, lõuend58,5 × 75,2 cmEesti Kunstimuuseum

Norra maastikud on üldiselt dateerimata, kuid on raske oletada, et kuna tegemist oli esimese Konrad Mägi loomeperioodiga, siis oleks ta võinud koheselt alustada sääraste suurejooneliste maalidega nagu käesolev. Loogilisem tundub oletus, et väiksemad, impulsiivsemalt sündinud ning napimate vahenditega lakoonilised maalid on loodud 1908. aasta teisel poolel ning 1909. aastal, suuremad aga juba 1909. või 1910. aastal.

Teame, et Mägi töötas peamiselt sisemaal – enamasti Oslo ümbruses, aga liikudes ka sealt ida poole. On säilinud teateid, mille kohaselt ta töötas 1910. aasta suvel Eidskogi maakonnas Rootsi piiri ääres, mis on linnulennul Oslost umbes 80 kilomeetri kaugusel, täpsemalt Skotterudi väikelinnas. 9. juunil 1910. aastal kirjutab ta sealt: „Jõudsin täna otsaga maale. Loodus just palju ei paku, õhk vähe terav, kuid elamine on vähemalt odav.“

Ei pruugi olla välistatud, et Mägi reisis Eidskogi Norra maalikunstniku Erik Werenskioldi kutsel, kes oli samuti pärit Eidskogist ja sündinud just nimelt Skotterudi linnas. Nende omavaheline kontakt võis sündida tänu sellele, et Werenskioldi naise õde oli abielus Norra poliitiku Adam Egede-Nisseni onuga, ent Mägi portreteeris teadaolevalt Adam Egede-Nisseni tütart. Võimalik kokkupuude Werenskioldiga jääb siiski esialgu spekulatiivseks, mingeid tõendeid selle kohta pole ning mh puuduvad jäljed Werenskioldi loomingu mõjust Mägile.

Soomotiive on Mägi loomingust teada vaid Norrast. Mägi lapsepõlvepaiku ei ümbritsenud sood, samuti on vähetõenäoline, et ta oleks saanud sookogemuse Peterburis, Ahvenamaal või Pariisi ümbrusest. Seega võib oletada, et ta puutus sooga esimest korda sedavõrd intensiivselt kokku just Norras. Mõlemal teadaoleval soomotiiviga maalil on Mägi rõhutanud keskkonna teatud unenäolisust, isegi psühhedeelsust, mida võib omakorda seostuda Eesti folkloorist tuttavate lugudega soo müstilisusest ja üleloomulikest kogemustest. Virvatulede mõistatuslikkus, sooaurude toksilisus, soos liikuvad eksitajad, lood sookollidest ja nii edasi.