Mõningatel andmetel kujutab teos Norra poliitiku Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart Gerdi (hiljem Gerd Grieg), hilisemat kuulsat filmi- ja teatrinäitlejat. Adam Egede-Nissen oli tuntud poliitik, Põhja-Norra kalurite esindajana parlamenti pääsenu, kes oma vasakpoolsete vaadete tõttu (hiljem asutab ta Norra Kommunistliku Partei) suhtleb tihedalt vene emigrantidega, kellega käis läbi − ja kelle hulka otsapidi isegi kuulus − ka Konrad Mägi. Adam Egede-Nissen oli Lenini (ja hiljem ka Stalini) pooldaja, äärmiselt sõbralik ja soe inimene, kes püüdis alati aidata endast nõrgemaid, pakkudes mitmel korral õhtusööke ka Mägile. Kindlasti rääkisid nad ka poliitikast.

Võimalik, et ka teoses domineeriv punane värv on viide modelli isa poliitilistele vaadetele, ent punast kasutab Mägi Norra-perioodil palju ning julgelt (vt nt „Norra maastik männiga“) ning maal ei tõuse selle poolest kuidagi esile. Samuti on mälestustes kirjeldatud, kuidas aastaid hiljem palus Mägi poseerida ühel tütarlapsel ning „teda huvitasid mu punakad juuksed.“

Eraldi tasub tähelepanu juhtida taustale – foonil ornamentaalse mustri läbitöötamine muutus Mägi portreedes valdavaks – ning tütarlapse juustele. Need meenutavad labürinti, aga keerulise struktuuriga arabeske meenutavad ka tütarlapse valge krae ning taustal rippuv vaip. Abstraheeritud labürintide kujutamine naisterahva juustes (sh Edvard Munchi ja Gustav Klimti maalidel) oli toona viis, kuidas sümboliseerida müstilist, ebamaist jõudu, kuid Munch ja Klimt haakisid selle tugeva erootilise laenguga. Mägi maali modell ei ole seksualiseeritud, küll aga jääb see teos kõige psühholoogilisemaks Mägi portreeks, kuna hilisematel teostel estetiseerib ta tugevalt kõiki modelle ning allutab nad sarnasele idealiseeritud käsitluslaadile.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.