Käesolev maal on seniste oletuste kohaselt valminud 1911. aasta suvel Normandias. Samas on mitmeid aspekte, mis seavad säärase lokaliseerimise ja dateeringu küsimärgi alla.

Esiteks viibis Mägi Normandias suvekuudel, kuid maali koloriit viitab pigem sügisele, kus tooni annavad punased ja kollakad toonid. Teiseks on siin mitmeid momente nii pintslikirjas kui ka taeva kujutamises, mis seovad käesoleva töö hoopis Norra perioodiga (vrdl käesoleva maali taevast näiteks maaliga „Talvine maastik. Norra“ (Viljandi muuseum), maastiku pintslikirja aga maaliga „Lilleline väli majakesega“ (Eesti Kunstimuuseum)). Lisaks kuulus teos varem Alfred Rõudele, kelle märkmetes on ilmselt just käesoleva maali kohta kirjutatud esmalt „Norra maastik“, kuid siis maha tõmmatud ja parandatud „Prantsuse maastik“. Seega pole välistatud võimalus, et Mägi maalis antud teose siiski juba Norras ja võttis selle signeerimata kaasa Prantsusmaale, kus näitusel eksponeerimiseks signeeris teose prantsuspäraselt.

Eraldi küsimusi tekitab aga hiljuti erakogust välja ilmunud ja oletatavalt Lõuna-Eesti maastikku kujutav teos, mis langeb mitmes maalilises aspektis kokku „Normandia maastikuga“, kuid on signeeritud teistmoodi. See esitab mitu selge vastuseta küsimust mitme maali kohta: võimalik, et ka praegu Lõuna-Eestisse lokaliseeritud maastik on hoopis Norras – või siis Normandias – valminud, kuid mingil põhjusel allkirjastatud Eesti-päraselt.

Antud teose signatuur on prantsuspärane „K. Maegui“. See on ainuke teadaolev säärase signatuuriga maal Mägi loomingus ja viitab enesekolonialistlikule žestile, kus kunstimaailma hierarhias läbilöömiseks teisendab autor oma nime millekski muuks. See on vastutulek Pariisi sisuliselt väga mitmeski palges siiski kolonialistlikule kunstimaailmale, kus kunstnikke hinnati mitte tänu nende rikastavale erinevusele, vaid tänu vastamisele prantslaslikule kaanonile.

Mägi esines 1912. aasta kevadel Sõltumatute salongis kolme maaliga. On võimalik, et neist üks oli käesolev teos.

Näitust arvustades tuuakse ühes artiklis näiteks ka Mägi teosed. Ajakirjas Chronique des Arts ilmunud loos öeldakse: „Välisriikide kunstnikud lähtuvad vaguralt endistviisi meie põhimõtetest; paljudele meist on nad meeltmööda seepärast, et me leiame uhkusega nende teostes jälgi omaendi õpetustest; tõtt-öelda ei ole traditsioonid neile põrmugi takistuseks; paljude jaoks nende seast on kunstiajaloo alguseks van Gogh ja Matisse; see on nõrkus ja samas ka tugevus; selle kaudu saab selgitust tõik, et nad on meie uuenduste suhtes sedavõrd tundlikud, sedavõrd osavad neid mõistma ja sedavõrd altid neid jäljendama.“

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.