Saadjärvel veetis Konrad Mägi 1923. ja 1924. aasta suved, töötades seal koos Pallase õpilastega. Koos elati Kukulinna mõisas, mille Pallas oli ostnud ning suviste maalilaagrite keskpunktiks kujundanud. Tegemist on tema viimase loomeperioodiga: mõlemal suvel maalib Mägi mitmeid maale, kuid nii nagu teistelegi perioodidele on võimatu täpseid valmimisaegu määrata. Siiski võib oletada, et tema läbitöötatumad teosed on valminud pigem esimesel suvel, kuna Mägi tervis halvenes 1924. aasta kevadel. Arstid diagnoosisid ekslikult tiisikuse ning Mägi veetis suve alguse Tartus ühes erakliinikus, sügiseks oli tema tervis aga juba sedavõrd halb, et ta palus ennast mitmeks kuuks Pallase juhataja kohalt vabastada.

Mägi elas ja maalis peamiselt Saadjärve lõunakaldal Kukulinna ning Äksi ümbruses. Käesolevat motiivi on ta vähemalt ühe korra korranud, samuti on säilinud antud maali visand. On näha veel Itaalia-perioodi mõjutusi, seda eriti tumesinise ning ekspressiivselt äkiliste vormidega taeva kujutamises.

Kummaline vastuolu kavandi ja maali vahel peitub töö tagaosas. Kavandil on seal aimata mäeviirg, mis maalil on kasvanud aga mäestikuks. Säärane maastik ei ole tunnuslik Saadjärve kandile, mistõttu võib oletada, et kodumaisele motiivile on ta lisanud töö tagaosas meenutusliku Oberstdorfis kogetud Alpid. Liikumine kahe erineva aja vahel, tuues mineviku olevikku ning sulatades mälestusliku maastiku realistlikku, hägustab fantaasia ja reaalsuse piire.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.