Konrad Mägi elas Viljandis mitmel korral oma lapsepõlvesõbra ja noorusarmastuse Frieda Sangernebo kutsel. Sangernebo oli nooruses toetanud radikaalseid vasakpoolseid ning tema ideoloogiline maailmapilt mõjutas ilmselt oluliselt ka Konrad Mägi oma. Kuigi nad teietasid elu lõpuni, oli Frieda Sangernebo kõige pikemaajalisem ja üks lähedasemaid Konrad Mägi sõpru.

Sangernebo abiellus eduka vandeadvokaadi Karl Baarsiga ning kolis Viljandisse. Pärast Pariisist naasmist võõrustas ta mitmel korral Mägit, eraldades talle toakese ning makstes tema kulud. Mägi, kes Tartus elades kurtis pidevalt elutahte kadumise üle, leidis Viljandis hea hoolitsuse ning alustas pärast Saaremaa kahte suve uut loomeperioodi just siinkandis maalides. Juba 1913. aasta detsembris toimus just Viljandis siiani suurimaks jäänud Mägi teoste näitus Eestis, kus oli väljas üle 100 maali.

Mägi maalis Viljandis nii inimesi (talle poseerisid näiteks romad) kui ka linnaümbruse maastikke. Käesolev teos on neist tuntuim. Siiamaani on seda maali peetud maanteel asuvaks paigaks Viljandi ja Tartu vahel ning oletatud on Kavilda ürgorgu. Tegelikult kujutab „Maastik roosade põldudega“ üpris kindlalt Uueveski järve ja selle taga olevat Peetrimõisa kanti.

Mägi uuris pilvi teatud süstemaatilisusega – on säilinud mitmeid visandeid, kus ta on joonistanud ainult pilvi, kirjutades vahel juurde ka pilvedes nähtud värvid. Harilikult on need pilved samamoodi dramaatilised, elavad, massiivsed rünkpilved ning defineerivad maali emotsionaalselt ja kompositsiooniliselt. Pilved olid Mägi jaoks vahend väljendamaks nii oma hingelisi afekte kui ka andmaks kunstiteosele sümboolset või sakraalset mõõdet.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.