Veneetsiasse tuli Konrad Mägi 1922. aasta suvel ning maalis nii kohapeal kui ka eskiiside põhjal hiljem koduses Tartus mitmeid maale. Kuigi linn talle meeldib, ei ole tema motiivide ring just liiga lai: ikka ja jälle kordab ta vaadet San Giorgio Maggiore saarele ning kirikule, maalides seda ilmselt Doodžide palee ees kaldapealsel seistes.

Ja ometi pole tema maalide keskpunktis kirik ega isegi linn, nad on pigem ääremärkused piltide serval või sügavuses, sest esiplaanil on romantiliselt tumesinine veepind ja üle vee libisevad mustavad paadid ning kummituslikud gondlimehed. Maal on haruldasel moel vertikaalne, kuid ka maali sees on palju vertikaale. Kirikutorn, kellatorn, väikesed tornid kiriku katusel, ülespoole väänduvad gondliotsad, suur mast ja sellelt rippuvad köied, ja siis veel see siin. Suur must rist pildi tagaservas. Mägi ei ole maalinud seda hiljem, me näeme värvipritsmeid risti servades, ta maalis selle risti kohe. Kuid mis rist see on? Või polnudki seda risti päriselt, Mägi mõtles selle välja? Miks? Viide katoliiklikule linnale? Viide iseenda surelikkusele? Või oli see lihtsalt üks sirutus taeva poole? Ei tea.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.