Vilsandi tuletorn on ilmselt objekt, mida Konrad Mägi on kõige rohkem kujutanud – praegu on teada kuus maali, kus valge-punasekirjut tuletorni on erineva rakursi alt silmitsetud. Mägi on maalinud tuletorni nii selle kõrval Vilsandil olles kui ka Vaika saarte ehk mere poolt vaadates.

Antud maali peasündmuseks on aga taimestik. Kogu Konrad Mägi loomingut iseloomustab programmiline inimese eitamine maastikus – rohkem kui paarisaja teadaoleva teose seas on vaid mõned, kus inimest on mingil moel kujutatud. Me ei näe tema teostel ka ühtegi korda loomi (kui välja arvata „Kolgata“ foonil jooksvad tillukesed kolm hobust) ning nii võib kokku võtta, et Mägi loodusmaalide peamisteks kujutamisobjektideks on veesilmad, Saaremaal ka kivid ning läbiva joonena floora – puud, põõsad, samblikud, lilled, hein.

Mägi ei ole huvitatud botaanilisest täpsusest, samuti ei lähene ta taimestikule narratiivselt ega omista pisitaimestikule ehk samblikele, merikapsale ja lilledele mingit erilist potentsiaalsust kõneleda meile nüansseeritult loodusest. Keeruline on näha Mägi floorakujutistes ka rahvusliku identiteedi ehitamist, sest kuna Saaremaad ei olnud toona veel pildiliselt muudetud Eesti võrdpildiks, siis oli rahvuslikule identiteedile saarelik taimestik isegi veidi võõras.

Konrad Mägi flooralembus säärasel intiimsel ning emotsionaalsel kujul enam ei naase. Hiljem maalib ta taimestikku palju distantseeritumalt ning suurema üldistusega: kaugusest paistvaid põõsaid, dekoratiivseid puutüvesid ja nii edasi. Lilleõied on tema maalidel edaspidi loodusest ikka lahutatud, sätitud kas siis vaasi või ilmestavad mõnd naisterahva portreed. „Vilsandi tuletorni“ botaaniline joobumine näib olevat ennekõike tingitud taimestiku esteetilisest väärtusest: Vilsandi floora värvikirevus just mikroskoopilisel tasandil on tõesti äärmiselt eriline ning vaatemänguline.

Siiski võib kõneleda just käesoleva maali taimestiku barokne lopsakus ja vohavus ka pulbitsevast elujõust. Säärane taimede kasvamise pidurdamatus võis Mägile tunduda isegi veidi müstiline, aga võib-olla ka eksootiline, sest tunda niivõrd tugevat elutahet – peaaegu tungi – võis tema jaoks olla võõras tunne. Antud maali võib pidada teatud moel seotuks isegi Mägi hilisemate kristlike kompositsioonidega, mis kujutasid Kristuse ristilt võtmist ning kus ta käsitles seeläbi ideed taassünnist, elu igavesest jätkumisest: Mägit paelusid ilmselt võrdselt nii elu kui ka surma müsteeriumid.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.