Alvine Käppa onupoegadeks olid kunstiga aktiivselt tegelenud Voldemar ja Rasmus Kangro-Pool. Maalikunstnik ning graafik Voldemar oli 1910. aastate Tartu kunstielus väga aktiivne ning puutus kahtlemata tihedalt kokku Konrad Mägiga. Näiteks olid nii Voldemar Kangro-Pool kui Mägi nende kümne inimese seas, kes 1918. aastal allkirjastasid kunstiseltsi Pallas põhikirja, millest kasvas 1919. aasta oktoobriks välja samanimeline kunstikool. Tema vend Rasmus Kangro-Pool töötas tol ajal ajakirjanikuna Postimehes, keskendudes peamiselt just kunstipoliitikale.

Sarnaselt teiste naisportreedega muudab Mägi ka Alvine Käppa madonnalikuks fantaasiaks, kuigi ühena vähestest portreedest on siin ka näha naisterahva emantsipeerumisega seotud detaili – lühikest juukselõikust. Mägi eriline rõhk on maalimisel taas näol, eriti suurtel silmadel ja hõõguvatel põskedel. Ülejäänud maali pinna on Mägi kuhjanud üle erinevate riideesemetega, mis annavad talle võimaluse tegeleda nii värviproblemaatikaga kui ka vormide küsimustega. Alvine Käppa kaelas rippuv ehe on küll tagasihoidlik, kuid siiski jõukuse aksessuaar, mille põhjal võib teha järeldusi nii modelli kuulumisest rikkamasse sotsiaalsesse kihti kui ka Konrad Mägi vastuolulisest suhtumisest kihistumisse. Nooruses aktiivse vasakpoolsena tuntud kunstnik korraldas kodanluse šokeerimiseks mõeldud aktsioone ka hilisemas elus, kuid samal ajal portreteeris korduvalt kõrgkodanluse esindajaid.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.