Maalitud mõnel Konrad Mägi suvitusretkel Pühajärve äärde, on see tema üks kõige nägemuslikumaid teoseid. Taevas toimuv pole taandatav ühelegi meteoroloogilisele nähtusele, see on autori fantaasia, mis hoolimata näilisest impulsiivsusest on sündinud planeerituna – värvikihtide alt on kindlaks tehtud, et taevasse sirutuvad jooned hakkasid algselt pihta veidi madalamalt stardipositsioonilt.  Loodusest tulevad vektorid ühendatakse sakraalse sümboliga – kirikutorniga – ning antakse seeläbi vektoritele religioosne, nägemuslik, aga ka ähvardav ning apokalüptiline iseloom.

Käesoleva teose võib asetada samal ajal maalitud kahe kristliku kompositsiooni konteksti: „Kolgata“ (1921) ning „Pietà“ (1919, mõlemad kadunud). Mägi valis antud maalide teemaks Kristuse ristilöömise ning tema leinamise; laiemalt ühendab neid aga kannatuse, surma, taassünni ja taevassetõusmise motiiv.

Kui me asetame nende kahe hiiglasliku kompositsiooni kõrvale „Otepää maastiku“ koos tema taevassemineku trajektooridega, siis võib näha teatud minitsüklit Konrad Mägi loomingus, kus ta kolme maali pinnal tegeleb taevassetõusmise motiiviga. Ta lähtub nii kristlikust kui ka panteistlikust tõlgendusest, luues mõlemal juhul sideme maise ja taevase vahel. Ent kui „Kolgata“ ja „Pietà“ käsitlevad taevassetõusmist läbi humanistliku perspektiivi, asetades keskmesse inimliku kannatusmüüdi ja sellest tulenevad patu- ning lunastusprintsiibi, siis „Otepää maastik“ on posthumanistlik. Taevasse tõusmine ei ole kuidagi seotud inimesega, vaid inimesevälisega. Loodus ning selles peituvad jõud ühenduvad taevaga ning seal peituvate jõududega, mis mõnes mõttes on finaal Mägi senisele maastikumaali käsitlusele, kus ta pidevalt tegeles maa ning taeva ühendamisega. Mägi kasutas selleks kõige erinevamaid viise: taeva peegeldused järvesilmades, horisondi madalamale toomine ning tekkinud lisaruumi andmine pilvedele, päikese jätmine mitte eraldiseisvaks objektiks, vaid tema seostamine maastikus toimuvate muutustega.

Teoste reprodutseerimine ilma omaniku kirjaliku loata on keelatud.